Si vis pacem, para bellum

Nagu ütleb ladinakeelne ütlus: kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Seepärast peab EL üha ebastabiilsemaks muutuvas maailmas tugevdama oma kaitset ja me peame tagama, et oleme võimelised end kaitsma. See ei ole võimalik ilma konkreetsete meetmete ja poliitilise tahta, mis on liikmesriikidel aastakümneid puudunud. Kuid kõigi aegade esimese Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevoliniku ametiaeg lubab ELi oma letargiast välja raputada.

Meie poliitilises perekonnas, Euroopa Rahvapartei fraktsioonis, arutati hiljuti üksikasjalikumaid viise, kuidas võimaldada Euroopal end kaitsta, mis kulmineerus strateegilise dokumendi "Euroopa, mis kaitseb: Euroopa, mis seisab tõelise rahu eest, luues tõelise Euroopa Kaitseliidu" vastuvõtmisega. Lahendus on selge: me peame nüüd tegutsema ja tegema seda otsustavalt nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Et panna mastaapidesse, on Moskva ja Peking viimase kümne aasta jooksul suurendanud oma kaitse-eelarvet vastavalt peaaegu 300% ja 600%. Samal ajal on ELi riigid suurendanud oma eelarvet vaid 20%. Isegi praegu ei ole kõik Euroopa NATO liitlased täitnud 2% SKPst eesmärki. Me peame suurendama - see on usaldusväärsuse küsimus. Eksperdid hoiatavad, et Venemaa on võimeline järgmise viie aasta jooksul käivitama täiemahulise rünnaku ELi ja NATO vastu. Seepärast peab Euroopa lõpuks ometi võtma oma julgeoleku enda kätte ning muutuma võimeliseks ja valmisolekuks end ja oma huve kaitsta. Oma strateegilises dokumendis propageerime viis konkreetset sammu, et selleni jõuda.

Esiteks, me vajame tõelist Euroopa ühtset kaitseturgu. Euroopa kaitseturu püsiv ebatõhusus toob kaasa tarbetu dubleerimise, kaitsekulutuste vähese tõhususe ja seega Euroopa maksumaksjate raha raiskamise. Ei ole kaugeltki ideaalne, et ELi liikmesriigid hangivad endiselt 78% oma sõjalisest varustusest ELi-välistest allikatest. Ukraina sõda näitab ka, et killustatud võimekus ning tootmis- ja remondivõimsuse puudumine toob kaasa pikad ja haavatavad laskemoona, varuosade ja hoolduse tarneahelad. Täielik ühtne kaitseturg peaks hõlmama olulisi investeeringuid meie tööstussuutlikkusse, VKEde kaasamist, piiriüleste tõkete kõrvaldamist ning üleeuroopaliste väärtusja tarneahelate edendamist. Me peame kiiresti optimeerima tootmist standardiseerimise, sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise ja prioriteetide seadmise kaudu. Me peaksime integreerima Ukraina meie turule ja soodustama liikmesriikide ühishankeid.

Teiseks peame mõtlema suurelt ja investeerima ELi kaitsetehnoloogiate tulevikku. Me peame oluliselt suurendama oma investeeringuid uutesse ja murrangulistesse kaitsetehnoloogiatesse, sealhulgas küberkaitse, kosmos, uudsed materjalid ja tootmine, tehisintellekt, kvantarvutid, pilvandmetöötlus, asjade internet, robootika, biotehnoloogia ja nanotehnoloogia. Tihedas koostöös meie Atlandi-üleste partneritega peame tegelema ka ambitsioonikate Euroopa projektidega, nagu ühine ja koostalitlusvõimeline raketitõrjekilp, Euroopa tuumakilp ja DARPA-tüüpi Euroopa Kaitseuuringute Tippkeskuse (European Defence Advanced Research Programme Agency).

Kolmandaks, me vajame rohkem kaitsekoostööd ja integreeritud Euroopa võimeid. ERP fraktsioon näeb ette kaitseliitu, millel on integreeritud maismaa-, mere-, õhu-, kosmose- ja kübervõimekus kooskõlas NATOga ning mille kiirreageerimisvõimekus on alaline ja koheselt kasutatav jõud. Sõjalisele liikuvusele peavad järgnema konkreetsed meetmed, eelkõige sõjalise Schengeni tegevuskava, mis tagab sõjalise liikuvuse ELi piires. Me peaksime looma täielikult mehitatud ja varustatud ühise peakorteri, mis ühendab tsiviil- ja sõjalised vahendid, et kasutada täielikult ära ELi integreeritud lähenemisviisi kriisiohjamisele, alates strateegilisest planeerimisest ja operatiivkontseptsioonidest kuni missioonide ja operatsioonide tegeliku läbiviimiseni.

Neljandaks, me vajame rohkem investeeringuid, arukat reguleerimist, tööstussuutlikkuse suurendamist ja paremat infrastruktuuri. Meie kaitsealased ambitsioonid peavad olema täidetud ELi tulevases mitmeaastases eelarves asjakohase rahastamisega. Me peame kiiresti keskenduma rohkematele, parematele ja ühistele investeeringutele. Samal ajal nõuame vähem reguleerimist ja halduskoormust. Tulevases valges raamatus Euroopa kaitsepoliitika tuleviku kohta tuleb teha konkreetseid ettepanekuid Draghi raporti sätete saavutamiseks, milles rõhutatakse vajadust täiendavate 500 miljardi euro suuruste investeeringute järele Euroopa kaitsesektorisse järgmise kümnendi jooksul. Me peame uurima uusi võimalusi oma programmide rahastamiseks. See peaks hõlmama Euroopa Investeerimispanga (EIP) mandaadi läbivaatamist ja täiendavaid käibemaksuvabastusi. EIP laenud peaksid stimuleerima erainvesteeringuid Euroopa kaitsetööstusse.

Lõpetuseks, Euroopa vajab maailmas tugevat häält, kui tegemist on kaitse- ja julgeolekuküsimustega. Euroopa Rahvapartei jaoks on meie julgeoleku nurgakiviks jätkuvalt tihedad atlandiülesed suhted ja koostöö Ameerika Ühendriikidega NATO raames. See ei vabasta meid siiski kohustusest, et meie, eurooplased, peame olema võimelised kaitsma oma huve, luues oma täiendava ja koostalitlusvõimelise kaitsevõime. Tõeline partnerlus tähendab jagatud vastutust, ühiseid jõupingutusi ja võrdset koormuse jagamist.

Me ei saa tegevusetult pealt vaadata, kuidas maailm meie ümber jätkab enda relvastamist. Euroopa julgeoleku tulevik ei sõltu mitte ainult poliitikast, vaid ka poliitilisest tahtest. On aeg, et Euroopa võtaks vastutuse oma kaitse eest.Maailm jälgib meid.

Täielik strateegiline dokument on kättesaadav siin.