Euroopa, mis kaitseb ja seisab tõelise rahu eest: Euroopa Kaitseliidu ülesehitamine

Geopoliitiliste muutuste tempo on dramaatiline ja maailm on muutunud ohtlikumaks. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, Iraani raketirünnak Iisraelile ning Iraani poolt toetatud Hamasi terrorirünnak Iisraelile illustreerivad kasvavat globaalset ebastabiilsust. Tektoonilised nihked geopoliitilisel ja julgeolekumaastikul ohustavad meie läänemaailma ja meie väärtusi. Autoritaarsed osalejad, nagu Venemaa ja Hiina, järgivad üha agressiivsemat välispoliitikat, et edendada oma huve kogu maailmas poliitiliste ja majanduslike, aga ka sõjaliste vahenditega. See hõlmab ka desinformatsiooni sihipärast kasutamist, samuti küber- ja hübriidrünnakuid, mille eesmärk on õõnestada meie demokraatlike ühiskondade stabiilsust. Lisaks sellele destabiliseerib autoritaarsete režiimide pahatahtlik mõju kandidaatriikide teed Euroopasse ja üritab seda takistada, nagu näiteks Lääne-Balkani riikide puhul. Ülemaailmsed konfliktid süvendavad geopoliitilisi lõhed, mis panevad samal ajal proovile ka meie partnerlused kogu maailmas. Meie idanaabrite kõrval halveneb piirkondlik stabiilsus Vahemere piirkonnas, Aafrika mandril ja Lähis-Idas. Samal ajal on Küprose Vabariigi põhjaosa endiselt Türgi vägede poolt okupeeritud. Lisaks sellele on Artika piirkonna sõjalis-strateegiline tähtsus viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Rahvusvaheline islamiterrorism ja religioosne radikalism kujutavad jätkuvalt suurt ohtu sise- ja välisjulgeolekule. Kõik see nõuab 360-kraadist terviklikku lähenemisviisi ja ühist ohuhinnangut.

Viimase kümne aasta jooksul on Moskva ja Peking suurendanud oma kaitse-eelarveid vastavalt ligi 300% ja 600%. Seevastu ELi liikmesriigid suurendasid oma kaitsekulutusi vaid 20%. Isegi praegu ei ole kõik Euroopa NATO liitlased saavutanud 2% SKT kaitsekulutuste eesmärki. Paljud neist, kes on selle saavutanud, on seda teinud alles hiljuti.

Euroopa Rahvapartei jaoks on meie julgeoleku nurgakiviks jätkuvalt tihedad atlandiülesed suhted ja koostöö Ameerika Ühendriikidega NATO raames. See ei vabasta meid siiski kohustusest, et meie, eurooplased, peame olema võimelised kaitsma oma huve, ehitades üles oma täiendavad ja koostalitlusvõimelised kaitsevõimed, vältides samas tarbetut dubleerimist NATO raamistikus. Tõeline partnerlus tähendab jagatud vastutust, ühiseid jõupingutusi ja võrdset koormuse jagamist. Eksperdid hoiatavad, et järgmise viie aasta jooksul on Venemaa võimeline alustama täiemahulist rünnakut ELi ja NATO vastu. Seetõttu peab Euroopa lõpuks ometi võtma oma julgeoleku enda kätte ning muutuma võimeliseks ja valmisolekuks end ja oma huve kaitsta. Selles valguses kutsume üles looma tõelist strateegilist partnerlust ELi ja NATO vahel. Ainult koos saame tagada oma julgeoleku ja pikaajalise heaolu. Me peame tunnistama, et rahudividendi aeg on möödas ja peame astuma julgeid samme, et tagada meie liidu ja kodanike turvalisus. Meie esimene samm peaks seega olema ELi strateegilise kompassi ajakohastamine ja rakendamine, et kajastada meie ohukeskkonna ulatust.

Euroopa Rahvapartei on järjekindlalt näidanud oma valmisolekut edendada Euroopas tugevat kaitsepositsiooni, et kaitsta meie kodanikke arvukate ohtude eest, millega me silmitsi seisame. Me oleme poliitiline jõud, kes seisab Euroopa eest, mis suudab end kaitsta, toetades samal ajal neid, kes võitlevad Euroopa ja meie põhiväärtuste eest. Me seisime ja seisame kindlalt Ukraina kõrval, kes võitleb julgelt meie Euroopa eluviisi eest. Just Ukraina lahinguväljadel otsustatakse Euroopa tulevik. Me toetame Ukrainat nii kaua, kuni Ukraina suudab selle sõja võita.

Euroopa Parlamendi juhtiva ja suurima poliitilise jõuna andsid eurooplased viimaste valimiste ajal taas kord Euroopa Rahvaparteile selge mandaadi. On viimane aeg luua tõeline Euroopa Kaitseliit. Me teame, et aeg on oluline: me peame kiiresti jätkama Euroopa kaitse süsteemset ümberkorraldamist. See tähendab meie kaitse ambitsioonikamat rahastamist, et viia Euroopa kaitsetööstus uuele tasemele. On viimane aeg, et me kasutaksime täielikult ära olemasolevaid vahendeid ja oleksime tulevaste eelarvete üle otsustamisel ambitsioonikad. Võtmeelemendiks peab olema ka avaliku ja erasektori partnerluse suurendamine ja meie paljude VKEde toetamine, mis on meie innovatsiooni võti.

Euroopa Rahvapartei jaoks peab järgmine aastakümme saama Euroopa kaitse aastakümneks. Seetõttu nõuame ja nõuame, et keskendutakse viiele põhipunktile:

1. Tõeline Euroopa ühtne kaitseturg

ELi siseturg on edulugu. See on elavdanud ELi majandust, tugevdanud selle ettevõtteid ning loonud võimalusi ja paremaid teenuseid meie kodanikele. Kaitse valdkonnas on turg siiski endiselt killustatud ja valdavalt riiklik ning konkurents on piiratud. Euroopa kaitseturu jätkuv ebatõhusus toob kaasa tarbetu dubleerimise, kaitsekulutuste vähese tõhususe ja seega Euroopa maksumaksjate raha raiskamise. Need tingimused takistavad liikmesriikide relvajõudude arengut ja on takistuseks meie julgeolekule. Ei ole kaugeltki ideaalne, et ELi liikmesriigid hangivad endiselt 78% oma sõjalisest varustusest ELi-välistest allikatest. Sõda Ukrainas näitab ka, et killustatud võimekuse maastik ning tootmis- ja remondimahu puudumine põhjustavad pikki ja haavatavaid tarneahelaid laskemoona, varuosade ja hoolduse jaoks. Tõelise ühtse kaitseturu hooletusse jätmine piirab meie võimet võimalikke agressoreid usaldusväärselt heidutada ja end relvastatud rünnaku eest kaitsta. Seepärast nõuame, et lõpetataks artikli 2 lõike 1 erandiklausli väärkasutamine. 346 ELi toimimise lepingu erandit ja kompenseerimisnõudeid kaitsealaste hangete puhul, vaadates põhjalikult läbi ja kohandades olemasolevaid õigusakte selles võtmevaldkonnas. Lisaks sellele peab esmatähtis olema varustuskindluse tagamine - eriti väiksemate liikmesriikide jaoks -, mis võimaldab nende tööstusharudel osaleda ühishangetes ilma protektsionistlikke meetmeid kasutamata. On selge: me vajame tõelist ühtset kaitseturgu ja me peame oluliselt suurendama Euroopa-sisese kaubanduse osakaalu kaitsevaldkonnas. See on ka parim viis meie tööstuse ülemaailmse konkurentsivõime edendamiseks. Me peaksime kiiresti laiendama oma Euroopa kaitsetehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB) ja tagama, et see suurem sõjaline tootmine varustaks lõpuks meie Euroopa armeed.

Täielik ühtne kaitseturg peaks tähendama olulisi investeeringuid meie tööstussuutlikkusse, piiriüleste tõkete kõrvaldamist ning üleeuroopaliste väärtusahelate ja tarneahelate arendamise edendamist. Me peame kiiresti optimeerima tootmist standardiseerimise, sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise ja prioriteetide seadmise kaudu. Komisjon peab tegema ettepaneku õiguslike vahendite kohta, mis aitavad tagada NATO sõjaliste standardite kasutamist, tagades koostalitlusvõime ja edendades koostööd. Samuti peame kiiresti seadma prioriteediks oma jõupingutused kokkulepitud võimekuseesmärkide saavutamiseks ja meie sõltuvuste vähendamiseks, eriti seoses süsteemsete konkurentidega, ning vajaliku infrastruktuuri arendamiseks. See suurendaks oluliselt majanduslikku tõhusust ja suurendaks meie kaitsevarustuse tööstuslikku tootmisvõimsust ning seega rahuldaks pikaajalist nõudlust Euroopa sõjalise tootmise järele.

Me peaksime integreerima Ukraina meie Euroopa kaitseturule ja EDTIBi, et kasutada ära selle uuenduslikku potentsiaali ja õppida nende kogemustest sõjas, mida Venemaa neile peale sundis. Ainult meie ühiseid olemasolevaid sõjalisi võimeid parandades suudame vastu seista sellistele agressoritele nagu Putini Venemaa. See aitab Ukrainat ja muudab kõik meie kodanikud turvalisemaks. Samal ajal peaks liit hõlbustama ELiga ühinenud kandidaatriikide, eelkõige Lääne-Balkani riikide, osalemist ÜVJPs/ÜJKPs, praegustes ja tulevastes kaitsesektoriga seotud programmides.

Euroopa Rahvapartei on juba olnud liikumapanevaks jõuks ühiste sõjaliste hangete algatustes, nagu Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine ühiste hangete seaduse (EDIRPA) kaudu, ning me edendame Euroopa kaitsetööstuse arenguprogrammi (EDIP). Siiski on vaja palju rohkem ühishankeid ja pikaajalist koostööd ning Euroopa Rahvapartei toetab hiljutise Euroopa kaitsetööstuse strateegia (EDIS) ambitsioonikat rakendamist. Samuti tahame vähendada kulusid ühishangete kaudu ja muutuda tugevamaks ühiste sõjalis-tehnoloogiliste võimete kaudu, eriti selliste strateegiliste vahendite valdkonnas nagu õhutransport, luure, seire, küberkaitse ja kosmos. Selleks peaksime kahekordistama oma ühishankepüüdlusi, et saavutada lõpuks 35%-line eesmärk, mis on tasakaal majandusliku tõhususe ja sõjalise tulemuslikkuse vahel. Me peame muutuma uuenduslikumaks ja looma oma ettevõtetele ja VKEdele kõige soodsama keskkonna. Selleks peaksime kasutama kõiki ELi aluslepingutes pakutavaid võimalusi, sealhulgas alalist struktureeritud koostööd (PESCO).

2. Euroopa peab mõtlema suurelt ja investeerima tuleviku kaitsetehnoloogiasse.

Me peame oluliselt suurendama oma investeeringuid uutesse ja murrangulistesse kaitsetehnoloogiatesse, sealhulgas küberkaitse, kosmos, uudsed materjalid ja tootmine, tehisintellekt, kvantarvutid, pilvandmetöötlus, asjade internet, robootika, biotehnoloogia ja nanotehnoloogia. Sellega seoses peame kasutama täielikult ära kogu Euroopa ettevõtete uuenduslikust potentsiaalist. Kosmos ja küberruum on tõenäoliselt kriitilise tähtsusega mis tahes tulevases konfliktis, mis nõuab ELi investeeringuid võimekuse ja vastupidavuse suurendamisse sellistes asutustes nagu Euroopa Liidu Satelliidikeskus. Lisaks on meil vaja Euroopa võimekust küber- ja infovaldkonna olukorrateadlikkuse suurendamiseks, et luua Euroopa küberbrigaad ja Euroopa kosmosevaldkonna teadlikkuse suurendamise võimekus.

EL peab koos oma liikmesriikidega ja tihedas koostöös meie atlandiüleste partneritega tegelema ka selliste ambitsioonikate Euroopa projektidega nagu ühine ja koostalitlusvõimeline raketitõrjekilp, Euroopa tuumakilp ja DARPA stiilis Euroopa Kaitseuuringute Tipptaseme Agentuur. On selge vajadus Euroopa ühiste ambitsioonide järele seoses tehnoloogilise innovatsiooniga kaitsesektoris. Alates teadusuuringutest kuni rahastamise ja rakendamiseni peame mõtlema kaitsest terviklikult Euroopa tasandil. Me peame suurendama toetust kaitsevõime teadus- ja arendustegevusele ning tagama parema ühenduse meie relvajõudude, akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja investoritega. See on võtmetähtsusega, et lühendada arendustegevuse tsüklit ja tuua tooted kiiremini turule. Me peame analüüsima praegusi arenguid ja õppima Ukraina sõja õppetundidest, et näha, milliseid uusi tehnoloogiaid, näiteks droone, on Euroopa kaitse tulevikuks vaja, ning arendama nende tehnoloogiate tööstuslikku võimekust. Me peame vähendama bürokraatiat ja edendama VKEde kaasamist, tõhustama avaliku ja erasektori partnerlust ning võimaldama Euroopa meistrite esilekerkimist, kasutades ära kogu EDTIBi innovatsioonipotentsiaali. Samuti peame rakendama meetmeid tagamaks, et kaitsesektori VKEd jäävad Euroopasse ja jätkavad õitsengutena.

3. Euroopa vajab rohkem kaitsekoostööd ja integreeritud Euroopa võimeid

Meie eesmärk on arendada Euroopa Kaitseliitu (EDU), mis peaks tähendama strateegiliste kultuuride tugevamat ühtlustamist ja ühist arusaamist ohtudest. Samal ajal tunnistame mõnede liikmesriikide pikaajalist sõjalise neutraalsuse poliitikat ja austame täielikult nende õigust otsustada oma osalemise taseme üle tulevases Euroopa Kaitseagentuuri Liidus. Euroopa Rahvapartei näeb ette kaitseliitu, millel on integreeritud maismaa-, mere-, õhu-, kosmose- ja kübervõimekus, mis on kooskõlas NATOga ning mille kiirreageerimisvõime on alaline ja kohe kasutatav jõud. Kiirreageerimisüksust tuleks käsitada lähtepunktina ja seda tuleb järk-järgult laiendada "Euroopa väeüksuse" suunas, määrates juurde liikmesriikidest pärinevaid jõuelemente, süvendades nende operatiivsidemeid ja koostalitlusvõimet. Samuti tuleks tugevdada ühist väljaõpet RDC kaudu, mis peab lisaks oma sõjalisele mandaadile rõhutama ka oma humanitaarset mõõdet kui jõudu, mille eesmärk on säilitada rahu ja päästa inimelusid. Me näeme vajadust parandada meie ÜJKP missioonide ja ühiste kaitseprojektide rahastamist ja elluviimist PESCO kaudu. Prioriteetideks peaksid olema sõjaline liikuvus, küber- ja teabedomineerimine ning juhtimis- ja kontrollivõimekus. Sõjalise liikuvuse tegevuskava 2.0, mille ELi komisjon esitas 2022. aastal, tuleb täiendada konkreetsete meetmetega, eelkõige tegevuskavaga, et saavutada "sõjaline Schengen", kus sõjaline liikuvus on tagatud ELi piirides. Selle saavutamiseks kutsume üles kiirendama nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbelise TEN-T kahesuguse infrastruktuuri rajamist, et saaksime vajaduse korral kiiresti vägesid ja varustust maanteedel ja raudteedel liigutada. Laiemalt peaksime seadma prioriteediks kahesuguse kasutusega varustuse ostmise.

Me peaksime looma täielikult mehitatud ja varustatud ühise peakorteri, mis ühendab tsiviil- ja sõjalised vahendid, et kasutada täielikult ära ELi integreeritud lähenemisviisi kriisiohjamisele, alates strateegilisest planeerimisest ja operatiivkontseptsioonidest kuni missioonide ja operatsioonide tegeliku läbiviimiseni. Samuti tuleb tugevdada ELi luureanalüüsi keskust (INTCEN). EL ja selle liikmesriigid peavad soodustama paremat koostööd sõjalise luure ja küberjulgeoleku valdkonnas, ühendades ressursse ning jagades teavet ja andmebaase. Meie pikaajaline eesmärk on luua tõeline Euroopa Kaitseliit, kus on integreeritud Euroopa väed maismaal, merel, õhus, kosmoses ja küberruumis.

Me peame tegema rohkem selleks, et edendada meie ühiskonna vastupanuvõimet tervikuna. Meil on vaja olla paremad kui populistid ja äärmuslased, et selgitada tänaseid probleeme ja paremini selgitada, miks on meie kõigi huvides, et meil oleks tugev kaitse. Seetõttu peame muutuma paremaks võitluses välismaise teabemanipulatsiooniga (FIMI) ning paremini kaitsma oma demokraatiat ja demokraatlikke ühiskondi. Sõjaväekohustuse võimalus jääb täies ulatuses riigi pädevusse.

4. Rohkem investeeringuid, arukat reguleerimist, tööstussuutlikkuse suurendamist ja paremat infrastruktuuri.

Me peame kiiresti panema rõhku rohkematele, parematele ja ühistele investeeringutele. Samal ajal nõuame vähem reguleerimist ja halduskoormuse vähendamist. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab tagama oluliselt suuremad vahendid uuendustegevuseks ja panustama Euroopa kaitsevajaduste täitmisse. Väljakuulutatud valges raamatus Euroopa kaitse tuleviku kohta tuleb esitada konkreetsed ettepanekud, et saavutada Draghi aruande sätted, milles rõhutatakse vajadust täiendavate 500 miljardi euro suuruste investeeringute järele Euroopa kaitsesektorisse järgmise kümnendi jooksul. Me peame uurima uusi võimalusi oma programmide rahastamiseks. See peaks hõlmama Euroopa Investeerimispanga (EIP) mandaadi läbivaatamist ja täiendavaid käibemaksuvabastusi. EIP laenud peaksid toimima katalüsaatorina erainvesteeringutele Euroopa kaitsetööstusse. Euroopa Rahvapartei nõuab, et Euroopa Kaitseliit peab olema varustatud spetsiaalse ja ambitsioonika ELi eelarvega. Lõppude lõpuks on kaitsekulutused investeering meie enda tulevikku, sest need toovad kaasa rohkem töökohti, suurema turvalisuse ja seega stabiilsuse, mis on meie heaolu alus.

On selge, et Euroopa Kaitseliidu nurgakiviks peab olema võimas EDTIB. On hädavajalik tugevdada liidu tööstuspoliitikat ja suurendada toetust kaitsesektorile, mis on ELi liikmesriikide suveräänsuse ja terviklikkuse kaitsmiseks olulisem kui kunagi varem. Ühised investeeringud ja kulutused ELi tasandil toovad mastaabisäästu tekitades liikmesriikidele kokkuhoidu ja aitavad kaasa kaitsesektori ühtlustamisele. Avaliku ja erasektori partnerlus on kaitseinvesteeringute rahastamiseks hädavajalik ning me kutsume üles ühtlustama erafinantsettevõtjate väljatöötatud ESG-kriteeriumide määratlusi, võttes arvesse kaitsetööstuse eripärasid. Kaitsetööstus seisab silmitsi probleemidega erasektori rahastamise tagamisel, seega julgustame panku lõdvendama oma poliitikat ja võimaldama kaitsesektorile olulist juurdepääsu laenudele. Nõuame varasemate ja uute õigusaktide ja taksonoomia läbivaatamist, et tagada, et need sobivad kõige paremini meie Euroopa kaitsetööstuse edendamiseks. Õigusaktid ja neis ettenähtud stiimulid peaksid olema arukad majanduskasvu, innovatsiooni ja kaitsepoliitika jätkusuutliku rahastamise võimaldajad. Lisaks nõuame suuremaid investeeringuid teadus- ja arendusprojektidesse, mis pakuvad edasist ELi koostööd ja tagavad prognoositavuse erasektori tööstusinvesteeringutele ja tööstusele. Üheks näiteks peaks olema Euroopa ühist huvi pakkuvate kaitseprojektide loomine, et koordineerida tööstuskoostööd. Lisaks sellele tuleb põhjalikult läbi vaadata Euroopa Kaitsefond. Me kutsume üles tugevdama kõiki liidu programme ja algatusi ning ühendama need järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames ühtseks kaitseliidu vahendiks.

5. Euroopa vajab tugevat häält maailmas, kui tegemist on julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.

Me tervitame kaitseliidu voliniku ametisse nimetamist, kes koordineerib nii kaitse- kui ka julgeolekuküsimusi ning edendab koostööd, tagades samas liidu vahendite ja algatuste sidususe. DUC sillutab teed tõelise Euroopa Kaitseliidu suunas, nagu aluslepingutes ette nähtud, ning lisaks sillutab lõhe komisjoni ja nõukogu vahendite ja algatuste vahel, et parandada sidusust ja tõhusust. Selleks peaks DUCist saama Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juht ja nõukogu kaitseliidu eriesindaja, kes teostab järelevalvet PESCO üle. DUC edendab ka koostööd liikmesriikidega, tagades samal ajal, et ELi kaitse-eelarve suureneb, mida tuleb kasutada kõige tõhusamalt, et tuua ühistele investeeringutele lisaväärtust. DUC peaks samuti ühtlustama lähenemisviise valmisolekule ja kriisidele. DUC peaks koos kõrge esindaja ja eesistujariigi poliitikaga ergutama liikmesriikide jaoks selgete julgeolekukriteeriumide kehtestamist ja töötama välja ELi sõjalise valmisoleku kava, aidates seega kaasa meie ühiste valmisoleku eesmärkide saavutamisele.Samal ajal peaks DUC edendama välisasjade nõukoguga samaväärse kaitsenõukogu moodustamist. DUC peaks koos teiste asjaomaste teenistustega keskenduma ka meie mereteede turvalisusele. Meresõiduvabaduse säilitamine peab olema Euroopa uue kaitsepoliitika selge eesmärk. Seetõttu peab liit olema valmis võtma endale ülesandeks jälgida kriitilist infrastruktuuri Euroopa ümbritsevates piirkondlikes meredes.

DUCi esimene ülesanne peaks olema põhjaliku analüüsi koostamine meie liikmesriikide üksikute kaitsetööstuste kohta. Mõistes, kus on iga liikmesriigi tugevused, saab EL paremini koordineerida ühisinvesteeringuid, ühtlustada tootmist ja suurendada oma kaitsesektori tõhusust.

Globaalsel tasandil peab Euroopa oluliselt ajakohastama ja süvendama oma strateegilisi suhteid ja kaitsekoostööd selliste sarnaste partneritega nagu USA, Ühendkuningriik, Norra, Korea Vabariik, Kanada, Jaapan, Austraalia ja Uus-Meremaa. Nende partnerluste kaudu peame tegema rohkem selleks, et suurendada meie kaitsealaste tarneahelate turvalisust, mis on meie sõjaväe jaoks ülioluline. Euroopa peab samuti kiirendama oma võimet teha otsuseid välis- ja julgeolekupoliitikas. Euroopa saab oma huve kõige paremini esindada ja maksma panna, kui ta räägib ühel ja ühtsel häälel.