ELi reageering Ukraina kriisile

Ukraina rahvas andis 26. oktoobril toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel selgelt ja otsustavalt teada, et soovib rahu ja stabiilsust ning näeb riigi tulevikku Euroopa- ja reformimeelsel kursil. Ukraina ametivõimude legitiimsus sai sel aastal kahekordse kinnituse – presidendi ja parlamendivalimistega, mis andsid mandaadi jätkata kindlalt samal kursil. Parlamendivalimised olid pluralistlikud, toimusid vabalt, õiglaselt ning kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud normidega.

Praegu on Ukrainal taas ainulaadne võimalus teha uuendusi, areneda, edeneda ning luua tõeline demokraatia ja rakendada õigusriigi põhimõtteid. Ukraina kodanikud ootavad oma juhtidelt pragmaatilist koostööd ja tegutsemist, mitte takerdumist tülidesse, nagu alles hiljuti toimus. Asjaolu, et uus valitsus moodustati kiiresti ning et selles osalevad kõik Euroopa- ja reformimeelsed parteid, on väga positiivne signaal.

Euroopa Liidu jaoks on praegu väga tähtis hetk. Venemaa agressiivne ja ekspansiivne poliitika kujutab endast ohtu nii Ukraina ühtsusele ja iseseisvusele kui ka Euroopa Liidule endale. Arvestades viimaseid sündmusi Ukrainas, ei tohiks EL olla naiivne ning peaks olema valmis kriisile jõuliselt ja tõhusalt reageerima. Kõik Euroopa riigid, kaasa arvatud Venemaa on heaks kiitnud rahvusvahelise õiguse põhimõtte, mille kohaselt on igal suveräänsel riigil – sealhulgas Ukrainal – täielik vabadus ilma välise sekkumiseta otsustada, kellega ta soovib end poliitiliselt siduda ja majanduslikult integreeruda. Vabadus, demokraatia, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja õigusriigi põhimõtted ei kuulu läbirääkimisele.

Lähikuudel on Ukraina silmitsi järgmiste põhiprobleemidega: osa territooriumi okupeerimine ja annekteerimine, Minski lepete rakendamine ning ambitsioonikas reformikava. Euroopa Liit peaks nendes olulistes reformipüüdlustes aktiivselt osalema ja neid toetama. Lõplik eesmärk on, et Ukraina väljuks kriisist kui näide edukatest reformidest, mis toovad inimestele kasu ja muudavad nende elu paremaks.

Reformipüüdluste toetamine

Ukraina vajab põhjalikke ja kõikehõlmavaid majandus-, sotsiaal- ja poliitilisi reforme, mis tugineksid sotsiaalsele turumajandusele. Riik vajab konkurentsivõimelist majandussüsteemi, mis looks kõigile võrdsed tingimused. On vaja sõltumatut kohtusüsteemi, mis järgiks seaduse tähte ja vaimu. Uus põhiseadus peaks tugevdama läbipaistvust ja eristama selgelt peamiste asutuste pädevused, hoides sellega ära tarbetu võimuvõitluse. Detsentraliseerimisprotsess ei tohi hävitada riigi ühtsust ning keskvalitsuse võimu otsustavates küsimustes nagu sise- ja välisasjad, majanduskord ja poliitika, riigi finantssüsteem annab suurema pädevuse ja vastutuse piirkondadele ning toob sellega otsustamise inimestele lähemale. Kõige tähtsam on siiski kaotada süsteemne korruptsioon. See on Ukraina ühiskonna ja poliitilise elu vähkkasvaja.

Niisuguses keerulises sõjaolukorras tuleb Ukrainal viia ellu põhjalik reformikava ja tegeleda samal ajal kriisiga riigi idaosas. President Porošenko esitatud reformikava, mis hõlmab korruptsioonivastase võitluse, detsentraliseerimise ja amnestia seaduseid, on samm õiges suunas ning tuleb ellu rakendada.

Ukraina rahaline olukord on kriitilise tähtsusega. Riik, mida rünnatakse väljastpoolt ja mis peab samal ajal viima läbi põhjalikke ja laiaulatuslikke reforme, vajab arvestatavat abi, et oma kulutustega toime tulla. Lähiaastatel on Ukrainale abiks ELi 11 miljardi euro suurune pakett, mis hõlmab makromajanduslikku finantsabi ja laenusid IMFilt, Maailmapangalt ning ELis paiknevatelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt. Rahalist abi tuleks anda paindlikumalt ja kiiremini, kohandades selle tingimusi vastavalt Ukraina konkreetsele olukorrale. See peaks aga kindlasti sõltuma saavutatud tulemustest, millega reformide edenemist mõõdetakse. Eelnevat arvestades nõuame, et 2014. aasta detsembris toimuks rahvusvaheline rahastajate konverents ning koostataks uus nn Euroopa Marshalli plaan Ukraina jaoks.

Assotsieerimisleping ning põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping on ratifitseeritud. Seda ei saa muuta ja seda ei muudeta. Nimetatud lepingu rakendamine peaks olema Ukraina reformide tegevuskava. On kahetsusväärne, et seni on Venemaa juhtkond näinud ELi ja Ukraina vahelises assotsieerimislepingus ning põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus ohtu enda huvidele. Tegelikult on vastupidi – leping on Venemaale potentsiaalselt kasulik tänu kaubanduse ja majanduse elavnemisele ning stabiilsemale naabrusele. Arvestades lepingu rakendamiseks kokkulepitud ajakava, ei ole Venemaal mingit alust ELi ja Ukraina vahelist lepingut kritiseerida ega reageerida põhjendamatute kaubanduspiirangute ja sõjalise agressiooniga. Autonoomsete kaubandusmeetmete pikendamine tähendab de facto lepingu süvendatud asümmeetrilist rakendamist. Ukraina peaks aega 31. detsembrini 2015 võimalikult hästi ära kasutama, et kiirendada ELi acquis' rakendamist, mis on osa assotsieerimislepingust ning põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduslepingust.

ERP fraktsioon on valmis suurendama Euroopa Parlamendi toetust Ülemraada tööle Euroopa asjades. Tulevase parlamentaarse assotsieerimiskomitee tegevus peaks olema suunatud demokraatia tugevdamisele ja ELi nähtavamaks muutmisele Ukrainas ning peaks pakkuma raamistiku kahepoolseks abiks ELi liikmesriikide parlamentide poolt.

Kiiremat ja olulisemat tehnilist abi tuleks anda Euroopa Komisjoni Ukraina toetusrühma kaudu. Reformide elluviimiseks on hädavajalik tugevdada haldussuutlikkust. Selleks peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid kasutama võimalikult palju tehnilisi nõustajaid, et pakkuda abi reformide läbiviimisel, ning Ukraina ametivõimud peaksid asutama eurointegratsiooni ja abi koordineerimise ministeeriumi, tuginedes Kesk-Euroopa riikide samasugustele kogemustele. Sellele asutusele tuleks anda piisavad rakendus- ja haldusvolitused reformide edenemise jälgimiseks, kontrollimiseks ja analüüsimiseks. Tuleb tugevdada ELi ja rahvusvaheliste rahastajate antud abi kasutamise nähtavust, aruandekohustust ja läbipaistvust.

Euroopa Liit peab tugevdama Ukraina kodanikuühiskonda, mis juba täidab järelvalvaja rolli, avaldades vajalikku survet ja abistades ametivõime lubatud reformide läbiviimisel.

Nii EL kui ka Ukraina peavad pöörama rohkem tähelepanu Venemaa agressiooni põhjustatud humanitaarkriisile Ukrainas. EL peaks eraldama rohkem raha Ukraina raskete humanitaartingimuste, eriti riigisiseste põgenike olukorra leevendamiseks.

Piiravad meetmed

Venemaa sõjaline sissetung ja Ukraina territooriumi okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Venemaa enda võetud kohustustega vastavalt ÜRO põhikirjale, OSCE Helsingi lõppaktile ja Budapesti memorandumile.

Kuni Venemaa ei austa täielikult oma Minski kohustusi, ei täida neid ega muuda oma tegevussuunda Ukrainas, jätkab EL piiravate meetmete rakendamist Venemaa suhtes. Minski kohustuste hulka kuulub eelkõige kõikide Venemaa vägede, ebaseaduslike relvarühmituste, sõjavarustuse, võitlejate ja palgasõdurite täielik ja tingimusteta väljaviimine Ukrainast, Ukraina-Venemaa piiri pidev jälgimine ja kontrollimine OSCE erakorralise vaatlusmissiooni poolt ning vangide (sh Nadja Savtšenko) vahetamine. EL peaks olema valmis oma piiravaid meetmeid tugevdama ja nende ulatust laiendama, kui Venemaa olukorda Ukrainas veelgi teravdab ja destabiliseerib – nii nagu toimus 2. novembril Donbassi mõnedes piirkondades ebaseadusliku „hääletamisega” –, järgides põhimõtet „rohkema eest rohkem”.

Euroopa Liit peaks töötama välja kommunikatsioonistrateegia vastukaaluks Venemaa propagandakampaaniale, mis on suunatud Euroopa, Ukraina ja Venemaa enda vastu.

Mis puudutab Madalmaade juhitud rahvusvahelist uurimist neljapäeval, 17. juulil alla tulistatud Malaysian Airlines'i lennu MH17 asjus, peaks EL jätkuvalt nõudma, et kõik sündmusega seotud osalised tagaksid viivitamata turvalise ja piiramatu juurdepääsu MH17 õnnetuskohale.

Julgeoleku tugevdamine

16. juulil tühistas Euroopa Liidu Nõukogu Ukrainale kehtestatud relvaembargo. Liikmesriigid võivad nüüd ilma mingite takistuste või õiguslike piiranguteta saata Ukrainale relvi, näiteks laenu või liisimise korras.

Esmane ülesanne on Ukraina ametivõimude väitel tugevdada riigi kaitsevõimet. See hõlmab sõdurite kaitse- ja individuaalset varustust, relvi, tankitõrjesüsteeme, laskemoona, seiret, luuret, sidevahendeid, laevastiku kaitsevõime tugevdamist Musta mere ranniku kaitsmiseks ning õhukaitsesüsteeme, sh õhutõrjerelvi ja lahingukoolituse rajatisi. EL peaks uurima, kuidas saaks Ukraina valitsust toetada kaitsevõime suurendamisega.

Ukraina saab riigina korralikult toimida ainult siis, kui on paigas tõhus õiguskaitse, luure ja riigikaitse. Ukraina kaitsestruktuurid ja relvajõud vajavad olulist uuendamist. Selles osas on endistel Varssavi pakti maadel, nüüdsetel ELi liikmesriikidel rikkalikke kogemusi oma relvajõudude ümberkorraldamisel. EL võib Ukraina ametivõime selles aidata, eriti ÜJKP raamistikus, mis juba võimaldab väljaõpet relvajõududele mujal maailmas.

OSCE erakorralise vaatlusmissiooni töö on pingete vähendamisel ning rahu, stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamisel otsustava tähtsusega. Selle mõju koha peal tuleb aga suurendada, et tagada Ukraina-Venemaa piiri tõhus kontroll ja järelevalve, säilitades samas missiooni objektiivsuse.

ELi ÜJKP nõuandemissiooni saatmine Ukrainasse on esimene samm tsiviiljulgeoleku sektori reformiks, mis hõlmab politseid ja õigusriigi põhimõtteid. Kui Ukraina ametivõimud seda paluvad, peaks EL saatma vaatlusmissiooni kontrollima ja jälgima Ukraina-Venemaa piiri.

Muutunud geopoliitilise olukorra tõttu peaks EL uuendama oma julgeolekustrateegiat, eriti arvestades uut hübriidsõja ohtu, ning edendama ÜJKP koostööd idapoolsete partneritega.

Viimasel NATO tippkohtumisel kinnitasid alliansi liikmed NATO toetust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. EL peaks oluliselt paremini koordineerima oma julgeolekualast reageerimist NATO omaga, mis on jätkuvalt põhiline tegevusraamistik.

Energiajulgeoleku suurendamine

ELi ainus toimiv vastus Venemaa ähvardustele on ühte hoida ja väljendada ühtseid seisukohti. See hõlmab tõelist ühist energiaalast välispoliitikat, samuti Euroopa energialiidu loomist. ELi, Venemaa ja Ukraina vahel 30. oktoobril 2014 sõlmitud talvepaketi kokkulepe, milleni jõuti Euroopa Komisjoni tollase energiavoliniku Günther Oettingeri (ERP) juhtimisel, on ülioluline ja siduv samm, mis peaks kindlustama Venemaa gaasitarned 2015. aasta märtsini. Venemaa energiaministri Aleksander Novaki avaldused, nagu ei oleks tegemist siduva kokkuleppega, on lubamatud.

On ülimalt tähtis radikaalselt parandada ELi energiasektorit, vähendades selle sõltuvust Venemaast ja suurendades vastupanuvõimet välisele survele. Selleks tuleb pöörata rohkem tähelepanu omamaistele energiaallikatele, energiatõhususele ja taastuvenergiale, samuti mitmekesistada energiaimporti partnerluste kaudu muu hulgas USA, Norra ja Vahemere piirkonnaga. Taristute ja võrkudevaheliste ühenduste väljatöötamine liikmesriikide ja naaberriikide vahel on prioriteetne ühishuviprojekt. Lisaks on ELi tõeliselt sõltumatu energiaturu loomisel väga tähtis ka vastassuunavoogude tehnoloogia.

Venemaa surve tõttu Ukrainale on viimase gaasiturg armetus olukorras. EL peaks andma Ukrainale rahalist abi torustiku ümberehitamiseks ja moderniseerimiseks. Ukraina valitsust tuleks julgustada energiasektorit ümber korraldama, et suurendada energiatõhusust ja kaotada järk-järgult raiskavad subsiidiumid.

Naabruskonna torujuhtmete projektid tuleb kriitilise pilguga üle vaadata, pidades silmas praegust poliitilist olukorda. South Streami projekt ei ole poliitiliselt elujõuline ja tuleks peatada. Selle asemel tuleks pidada esmatähtsaks projekte, mis mitmekesistavad energiavarustust. Nii tuleks uuesti päevakorda võtta Nabucco torujuhe ja muud projektid, mis võivad ühendada Lõuna-Kaukaasia, Lähis-Ida, Vahemere ja Kesk-Aasia riike ELiga, sõltumata Venemaa geopoliitikast gaasi osas.

Lõpuks tuleks püüda täielikult jõustada ühine energia siseturg, sh kolmas energiapakett. Menetluses olev kohtuasi Gazpromi vastu tuleb viivitamata lõpule viia ja kohtuotsus jõustada ilma eranditeta.

Järeldus

Venemaa on ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Budapesti memorandumi ja Venemaa-NATO alusakti osaline ning Euroopa Nõukogu liige. See riik on kindlalt seotud rahvusvahelise õigusega kehtestatud kohustustega. Ei ole mingit õigustust sõjalise jõu kasutamisele Euroopas nn ajaloolistel või julgeolekuga seotud põhjustel või välismaal elava vähemuse kaitseks. Niisugune poliitika on 21. sajandil vastuvõetamatu.

Ukraina on silmitsi väljakuulutamata hübriidsõjaga Venemaa poolt. Tegemist on mitmemõõtmelise konfliktiga, milles on põimunud elemendid küberrünnakutest, regulaararmee ja mitteametlike relvaüksuste kasutamine, propaganda, majanduslik surve, väljapressimine energia valdkonnas, poliitiline destabiliseerimine ja diplomaatia. Krimmi poolsaare ebaseaduslik annekteerimine oli Euroopas pärast II maailmasõda esimene juhtum, kus riigipiire muudeti jõuga ja osa riigist liideti teise riigi koosseisu.

Tänapäeva Euroopa, olles õppinud maailmasõdade süngest minevikust, on rajatud rahvusvahelise õiguse austamise põhimõttele. Nüüd on Euroopas tekkinud konflikt, mis on elustanud traagilised mälestused aegadest, kui demokraatia ja vabadus ei olnud enesestmõistetavad. Seega, kui ELi reageering põhineks rahu sobitamisel, julgustaks see Venemaad laiendama oma hübriidsõja taktikat ka teistesse naaberriikidesse. Sellega seoses tuleb hoida ära Krimmi stsenaariumi kordumine Transnistrias.

ELi majanduskasv ei ole võimalik ilma stabiilse ümbruseta. Meie tegevuskava peab sisaldama strateegiaid, et muuta praegune nn tulering sõprade ringiks. Praegustes ebasoodsates tingimustes on liikmesriikidevaheline solidaarsus tähtsam kui eales varem ning see peaks kajastuma ka valmiduses toetada reaalselt neid piiriäärseid liikmesriike, keda võib ähvardada sama oht.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini ning volinik Hahn peaksid kasutama kõiki meetmeid ja algatusi, mis nende võimuses, et lihtsustada niisuguse poliitilise lahenduse leidmist Ukraina kriisile, millega nõustuksid kõik osalised ning mis hoiaks ära külmutatud konflikti stsenaariumi Ida-Ukrainas ja Krimmis.

Toetades Ukrainat, toetab EL ka iseennast ja oma julgeolekut. ELi diplomaatiliste jõupingutuste usaldusväärsusele peab lisanduma otsustavus konflikti leevendada, samas tuleb jääda kindlaks oma väärtustele ja aidata Ukrainal säilitada iseseisvus, suveräänsus, ühtsus ja territoriaalne terviklikkus.