EPP fraktsiooni seisukoht: Euroopa autotööstuse konkurentsivõime kindlustamine

Autotööstus on majanduse oluline tugisammas, mis annab kogu väärtusahela ulatuses üle 13,8 miljoni kvaliteetse töökoha ja annab 7% ELi SKPst, tekitades jõukust kõigis liikmesriikides. Juba üle 150 aasta on see olnud piirkonna heaolu peamine mootor.

Euroopa autotööstus ja autotööstuse tarnijad seisavad silmitsi enneolematu survega, mis tuleneb nii välistest kui ka sisemistest väljakutsetest. Konkurentsi moonutamine, eriti tugevalt subsideeritud Hiina tootjate poolt, ning keerulised asukohafaktorid, nagu kõrged energiakulud ja ulatuslikud regulatiivsed nõuded, näiteks ülemäärane aruandluskohustus, on probleemiks. Lisaks on nõudlus autode - ja eriti elektrisõidukite - järele üldiselt kiiresti vähenenud. Samal ajal kohaneb tööstus ELi kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkidega - mis on maailma kõrgeimad - ning tuleb samal ajal toime digitaalse tehnoloogiale ülemineku tungiva vajadusega.

Fraktsioon PPE toetab komisjoni presidendi ettepanekut avada strateegiline dialoog autotööstuse tuleviku üle, mida juhib president isiklikult ja milles peavad osalema autotööstuse sidusrühmad, Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu esindajad. Fraktsioon EPP nõuab, et selle dialoogi tulemusel määratletakse terviklik ELi strateegia, mis aitab sektoril toime tulla erinevate väljakutsetega ja vaatab läbi kehtiva ELi õigusraamistiku. EPP fraktsioon peab järgmisi viivitamatuid ja pikaajalisi meetmeid võtmetähtsusega, et säilitada ülemaailmselt konkurentsivõimeline võtmetööstus, mis pakub Euroopas kvaliteetseid töökohti ja heaolu, saavutades samal ajal kliimaneutraalsuse 2050. aastaks.

1. Tagada, et parimad tehnoloogiad saaksid konkureerida

EL peab taastama tehnoloogilise neutraalsuse kui peamise juhtpõhimõtte, võttes arvesse sektori tegelikku olukorda. Hiljutised poliitilised otsused - näiteks läbivaadatud CO2-heite normid sõiduautode ja kaubikute (2019/631) ning raskeveokite (2019/1242) jaoks - on seda põhimõtet kahjustanud, keelates sisuliselt uute sisepõlemismootoriga sõidukite müügi. Kuna tehnoloogianeutraalsus kehastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, on keeld vastuolus ELi õigusega. Lisaks keskendub praegune määrus ainult heitgaaside heitele, jättes tähelepanuta sõidukite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise laiema keskkonnamõju. Selline lähenemisviis soosib ebaproportsionaalselt elektrisõidukeid ja piirab eri tehnoloogiate vahelist ausat konkurentsi. Seepärast on oluline luua võrdsed tingimused, mis võimaldavad parimatel tehnoloogiatel konkureerida. Kõiki tehnoloogiaid, mis võivad aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, tuleks kohelda õiglaselt, eelistamata või eelistamata ühtegi konkreetset tehnoloogilist lahendust. ELi kliimapoliitika peaks eelistama turupõhiseid meetmeid üldistele keeldudele. Selline lähenemisviis võimaldab vähendada CO₂-heidet võimalikult väikeste kuludega, pakkudes samas tarbijatele valikuvõimalusi ja võimaldades inseneridel konkureerida parimate lahenduste väljatöötamisel. Tarbijad väärivad juurdepääsu kõige odavamatele tehnoloogiatele ja parimat võimalikku teavet, et valida oma vajadustele vastav liikuvuse lahendus.

• ICE-keelu parandamine: Tulevane 2035. aasta keeld sisepõlemismootoritele tuleks tühistada, et kajastada tehnoloogilist neutraalsust, st võimaldada erinevaid tehnoloogiaid, jäädes samal ajal liidu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamise teele. Kuigi elektrisõidukitel on oluline roll üleminekul kliimaneutraalsele tulevikule, võivad ka muud tehnoloogiad aidata kaasa meie kliimaeesmärkide saavutamisele. Euroopa Komisjon peab kiiresti esitama määruse 2019/631 läbivaatamise, millega taaskehtestatakse tehnoloogianeutraalne lähenemisviis ja tunnustatakse kõigi tehnoloogiate rolli CO2-heite vähendamisel. Läbivaatamine peaks tunnustama alternatiivsete kütuste, sealhulgas e-kütuste, biokütuste, taastuvate või sünteetiliste kütuste rolli, nähes ette selgesõnalised erandid, millega kaasnevad muud meetmed, näiteks süsinikukorrigeerimisteguri kehtestamine, vaadates seega üle ICE-keelu alates 2035. aastast. Kõnealuse läbivaatamise raames peaks komisjon tegema ettepaneku süsinikdioksiidi neutraalsete kütuste määratluse kohta, tagades heitkoguste asjakohase vähendamise võrreldes tavapäraste kütustega, saavutades lõpuks kliima neutraalsuse 2050. aastaks. Komisjon peaks tunnustama ka muude tehnoloogiate, näiteks pistikhübriidide rolli ning tagama kogu ELis piisavad soodsad tingimused, näiteks elektriautode kättesaadavus ja taskukohasus, laadimis- ja tankimisinfrastruktuur ning alternatiivsed kütused.
  
• Läbivaatamine: Võttes arvesse autotööstuse pikki arenguprotsesse, peab ELi komisjon määruse (EL) 2019/631 kavandatud läbivaatamist edasi viima aastasse 2025, et korrigeerida sisepõlemismootorite keeldu ning tagada sektorile võimalikult kiiresti õiguskindlus ja planeerimiskindlus. Kuigi on vaja poliitikameetmete kombinatsiooni, on oluline märkida, et heitkogustega kauplemise süsteemi positiivne kliimamõju 2030. aastaks on hinnanguliselt 25 korda suurem kui määruse 2019/631 mõju. Seda piiratud kliimamõju tuleb arvesse võtta, kui kaalutakse eesmärkide ja eelseisva töökohtade kaotamise ja deindustrialiseerimise vahel Euroopas.
  
• Raskeveokite ja haagiste eesmärgid: Euroopa heitkoguste vähendamise eesmärgid peavad olema ambitsioonikad, kuid tööstuse jaoks realistlikud. Raskeveokite CO2-heite normide määruse (määrus (EL) 2019/1242) hiljutisel läbivaatamisel ei õnnestunud seda tasakaalu saavutada. Komisjon peaks 2026. aasta lõpuks määruse 2019/1242 läbi vaatama ja kohandama raskeveokite ja haagiste eesmärke, et leevendada keskmise suurusega ettevõtete koormust ja võtta vastu tehnoloogianeutraalne lähenemisviis, tunnustades alternatiivsete kütuste rolli.
  
• Vältida karistusi: Elektriautode müügiturg ei arene ootuspäraselt. Müüginumbrid jäävad ootustele alla ja tootjad on ohus, et nad ei suuda saavutada 2025. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki, mis võib kaasa tuua miljardite suurused trahvid. Praeguses kriisis vajavad tootjad oma tulusid, et saada hakkama ümberkujundamisega. Komisjon peaks analüüsima praegust olukorda ja eeldatavat arengut 2025. aasta läbivaatamisel ning seejärel otsustama, milliseid meetmeid on vaja originaalseadmete tootjate konkurentsivõime säilitamiseks. Need ajutised leevendavad meetmed võiksid hõlmata selliseid võimalusi nagu müügi osade pangandus ja arvestus, nõuetele vastavuse hindamine kolme aasta keskmise alusel või karistuste arvutamise meetodi ajutine kohandamine, et võtta arvesse toodetud autosid, mitte ainult registreeritud autosid. Kõik need meetmed peaksid võtma arvesse ettevõtjate juba tehtud jõupingutusi ja investeeringuid ning seega vältima kohtuvaidlusi. Kui karistused on vältimatud, tuleb need ELi üldise eelarve asemel reinvesteerida Euroopa autotööstussektorisse konkreetsetel eesmärkidel (nt infrastruktuuri kasutuselevõtuks, stimuleerimiskavadeks, digitaliseerimiseks). On vaja seada prioriteediks liitude loomine ELis või koos sarnaselt mõtlevate partneritega, et tagada, et algseadmete valmistaja saaks suurendada oma konkurentsivõimet, andmata eeliseid välistele osalejatele.
  
• Sünergiaefektid teiste sektorite ja turupõhiste meetmetega: Kliimaeesmärkide saavutamine eeldab mitte ainult uute sõidukite, vaid ka olemasoleva sõidukipargi süsinikdioksiidiheite vähendamist. Lubades erinevaid tehnoloogiaid pärast 2035. aastat, saame suurendada alternatiivsete kütuste kasutamist, mis sobivad ka praeguste sõidukitega, jättes samas ruumi tulevastele uuendustele. Sellisest laiendatud turust saaksid kasu ka sektorid, mis sõltuvad täielikult alternatiivsetest kütustest süsinikdioksiidiheite vähendamiseks. Seoses kogu liitu hõlmavate kliimaeesmärkidega aastaks 2040 on samuti oluline tunnistada, et taastuvate vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmine ja kasutamine, sealhulgas mittebioloogilise ja bioloogilise päritoluga ning mittejätkusuutlikest tööstusprotsessidest pärit ringlussevõetud süsinikdioksiidikütused on pärast 2040. aastat süsinikuneutraalsed. Selline tunnustamine edendaks transpordi ja tööstuse süsinikdioksiidi heite vähendamise sünergiat, tasakaalustades e-kütuste, biokütuste ja süsinikdioksiidi neutraalsete sünteetiliste kütuste pakkumist ja nõudlust, aidates samas mõlemal sektoril vähendada oma süsinikujalajälge.
  
• Oluline on, et EL töötaks 2025. aasta detsembriks lõpuks välja terviklikuolelusringi hindamise metoodika, et hinnata sõidukite keskkonnamõju tootmisest kuni kõrvaldamiseni, ning võtaks selle ELi õigusaktidesse. Komisjon, kelle ülesanne on alates 2019. aastast välja töötada olelusringi hindamise metoodika, peaks võimalikult kiiresti kehtestama olelusringi hindamise määruses (EL) 2019/631 ja määruses (EL) 2019/1242, järgides lõpuks ELi seadusandja tahet.

2. Infrastruktuuri kasutuselevõtu kiirendamine

Elektriautode sobivus igapäevaseks kasutamiseks ja nende sotsiaalne aktsepteerimine sõltub suuresti hinna taskukohasusest, elektrivõrgu arengust, laadimisinfrastruktuuri varustatusest ja funktsionaalsusest ning laadimispunktide paigaldamisest hoonetesse. Piisava laadimis- ja tankimisinfrastruktuuri puudumine on oluline takistus elektriautode ja muude säästvate tehnoloogiate laialdasel kasutuselevõtul. Kui väikeste tarbesõidukite infrastruktuuri rajamine on mahajäänud, siis raskeveokite infrastruktuur on praktiliselt olematu. EL ja selle liikmesriigid peavad otsustavalt tegutsema, et ehitada vajalik infrastruktuur. Meil on vaja ulatuslikku infrastruktuurikavatsust, mis tagab õiglase jaotuse liikmesriikide ja piirkondade vahel.

• Infrastruktuuriinvesteeringud: Lihtsustatud loamenetlused ja rahalised stiimulid peaksid soodustama avalikult kättesaadavate laadimisjaamade ja tankimiskohtade kasutuselevõttu ning laadimispunktide paigaldamist hoonetesse. Pikaajaline võrguühenduse ja lubade andmise protsess Euroopas aeglustab oluliselt laadimisinfrastruktuuri kasutuselevõttu. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et parandada loamenetlusi, suurendada elektritootmist, suurendada võrgu võimsust, pakkuda täiendavaid rahastamisallikaid ja kaaluda lubade saamiseks kohustuslike tähtaegade kehtestamist, nagu on näha kriitiliste toorainete seadustes ja Net Zero Industry Act'is (Net Zero Industry Act).
  
• Infrastruktuuri kasutuselevõtt: Alternatiivkütuste infrastruktuuri määruses (AFIR) on seatud konkreetsed eesmärgid tankimis- ja laadimisinfrastruktuuri kasutuselevõtuks. Liikmesriigid peavad tagama ühtse turu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ühtse ja järjepideva rakendamise. Samas on selge, et on vaja rohkem ambitsioonikust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema koostööd, et tagada täiendava infrastruktuuri kasutuselevõtt, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, eriti vähem arenenud piirkondades. AFIRi läbivaatamine peaks käima käsikäes määruse 2019/631 läbivaatamisega ja viima ambitsioonikamate eesmärkide saavutamiseni, eelkõige raskeveokite infrastruktuuri osas. Samuti peaksid liikmesriigid parandama elektrisõidukite ühist laadimistaristut hoonetes.

3. Tarneahela vastupidavus ja eeskirjadel põhinev rahvusvaheline kaubandus

Autotööstus tegutseb tiheda konkurentsiga rahvusvahelises keskkonnas. Euroopa peab tagama võrdsed võimalused kodumaiste ja välismaiste tootjate vahel. Ebaausate tavade, näiteks dumpingu või ebaõiglaste subsiidiumide puhul peab EL võtma tasakaalustavaid meetmeid. Samal ajal sõltub ELi autotööstus suurel määral patareide tootmiseks vajalikust kriitilisest toorainest, mida hangitakse suures osas vähestest riikidest. EL peab mitmekesistama ja kindlustama oma tarneahelaid, et tagada pikaajaline jätkusuutlik tootmine.

• Kaubanduslepingud ja rahvusvaheline koostöö: Selleks et mitmekesistada tarneahelaid, vähendada sõltuvust ja avada ELi majandusele uusi turge, peaks EL viima lõpule käimasolevad läbirääkimised kaubanduslepingute üle, algatama uusi läbirääkimisi ja muid rahvusvahelise koostöö vorme riikide või piirkondadega, nagu ASEAN, ning tugevdama olemasolevaid suhteid teiste kolmandate riikidega.
  
• Ringmajanduse nõuded: Tõhusad ringmajanduse ärimudelid võivad mängida olulist rolli, et aidata vähendada sõltuvust imporditud toorainetest, aidates kaasa Euroopa elektriautode akude tootmise jätkusuutlikkusele. Määrus 2023/0284, mis käsitleb sõidukite projekteerimise ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemise ringlusnõudeid, peab tugevdama ringmajanduse ärimudeleid, luues raamistiku, mis hõlbustab ja toetab ELi autotööstust, et see saaks arendada end jätkusuutliku autoinnovatsiooni liidriks ja tugevdada sektori konkurentsivõimet, vähendades samal ajal strateegilisi sõltuvusi.
  
• Tooraine: Kriitiliste toorainete seaduse rakendamise selge strateegia ja ambitsioonikas tegevuskava, mis läheks kaugemale kui CRMAs sätestatu, on hädavajalik, et toetada CRMi väärtusahelat, sealhulgas uute tootmisvõimsuste loomist ja tagada sektori pikaajaline jätkusuutlikkus. ELis on märkimisväärseid võimalusi patareide tootmiseks ja elektrifitseerimiseks vajalike kriitiliste toorainete kaevandamiseks. Lisaks peaks Euroopa Komisjon tegema koostööd autotööstuse ja mäetööstusega, et uurida võimalikke ühisettevõtteid nende materjalide hankimiseks, kaevandamiseks ja töötlemiseks, tagades kriitiliste toorainete prognoositava ja jätkusuutliku tarneahela. Strateegilise partnerluse tegevuskava raames peaks EL rahaliselt toetama Euroopa ettevõtete võtmeprojekte kolmandates riikides, et võimaldada Euroopa ettevõtetel tagada ja mitmekesistada oma kriitiliste mineraalide tarneid ning tagada, et strateegiliste partnerriikide kriitilised mineraalid suunatakse Euroopasse. EL peaks edendama ka parimate tavade vahetamist, näiteks JOGMEC Jaapanis.
  
• Ebaausate tavade vastu võitlemine: Euroopa Komisjon on asjakohaselt kehtestanud subsiidiumivastased tollimaksud Hiinast pärit akutoitel töötavate elektrisõidukite impordi suhtes. Läbirääkimised peaksid siiski jätkuma, et leida vaidlusele lahendus, sest subsiidiumivastased tollimaksud on viimane abinõu. Samuti peaks komisjon tähelepanelikult jälgima kõiki kõrvalehoidmiskatseid ja kasutama täiel määral välismaiste otsetoetuste määruse kohaseid vahendeid. Kui selline tegevus tuvastatakse, kasutab komisjon kiiresti olemasolevaid kaubanduse kaitsevahendeid, sealhulgas subsiidiumidevastaseid ja dumpinguvastaseid meetmeid, tagades samal ajal diplomaatilise dialoogi jätkumise vaidluste lahendamiseks.
  
• Vastastikkus: EL peaks tegelema ülemaailmse struktuurilise kaubanduse tasakaalustamatusega Hiina ja teiste majandustega, kohaldades mitmepoolseid kaubanduseeskirju, tõhustades ELi kaubandusvahendeid, toetades aktiivselt WTO reformi ja järgides kindlalt vastastikkuse põhimõtet.

4. Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamine

Euroopa peab tugevdama oma ülemaailmset juhtpositsiooni mootorsõidukite innovatsiooni valdkonnas, investeerides sellistesse tulevikku suunatud tehnoloogiatesse nagu autonoomne juhtimine, tehisintellekt ja alternatiivsed kütused. Teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine võimaldab ELil maailmaturul tõhusalt konkureerida. Lisaks on oluline suurendada rahastamist, et toetada autotööstuse ja selle mõjutatud piirkondade ümberkujundamist.

• Suurem teadus- ja arendustegevuse rahastamine: EL peaks suurendama autotööstuse teadus- ja arendustegevuse otsest rahastamist, seades prioriteediks tehisintellekti, autonoomse sõidu ja alternatiivsed kütused. Innovatsiooni kiirendamiseks ja kasutuselevõtu hõlbustamiseks tuleks edendada avaliku ja erasektori vahelisi partnerlusi. EL peaks võtma asjakohaseid meetmeid, et vältida ebaseaduslikku tehnosiiret ja kaitsta Euroopa ettevõtete intellektuaalomandi õigusi.
  
• Abi mõjutatud piirkondadele: ELi autotööstuse tegevuskavas tuleks teha ettepanekuid rahaliste toetusmeetmete kohta (nt õiglase ülemineku fondi pikendamine pärast 2027. aastat), et aidata piirkondi, mida sektori ümberkujundamine mõjutab. Lisaks sellele ei tohiks sihipärased rahalise toetuse kavad keskenduda üksnes uute tootmisrajatiste ehitamisele, vaid ka olemasolevate rajatiste ümberkujundamisele. Seepärast peaks Euroopa Komisjon läbi vaatama riigiabi suunised, et võimaldada sihipäraseid rahastamiskavasid, mis rahuldavad tõhusamalt ettevõtete, sealhulgas tarnijate tööstuse üleminekuvajadusi, säilitades samas liikmesriikide vahel ausa konkurentsi.
  
• Ümber- ja ümberõpe: Praeguse ja tulevase tööjõu oskuste ja võimete tugevdamiseks tuleb rakendada tõhusaid täiend- ja ümberõppekavasid, mis käsitlevad tööturu nõudmisi, tööjõupuudust ja elanikkonna vananemist. Tehaste sulgemine, ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse ja töökohtade kadumine Euroopas rõhutab, millised ohud ähvardavad autotööstust, kui konkurentsivõimet ei arvestata.
  
• ELi tootmise edendamine: Süsinikdioksiidi leke autotööstuses kujutab endast märkimisväärset ohtu. Kui elektrisõidukeid imporditakse välisturgudelt, näiteks Hiinast, kus heitmenormid võivad erineda, siis on oht, et heitkoguseid kantakse üle, mitte ei saavutata tegelikku ülemaailmset vähendamist. Heitkoguste tegeliku vähendamise tagamiseks on oluline, et elektriautod ja põhikomponendid toodetakse Euroopas, säilitades töökohti, majanduslikku väärtust, innovatsiooni ja kõrgeid keskkonnastandardeid. Finantsabi peaks eelistama ELis toodetud sõidukeid, tugevdades kohalikku tootmist ja tagades vastupidavuse välissõltuvuse suhtes.
  
• Euroopa ühist huvi pakkuvad olulised projektid (IPCEI): IPCEId on otsustava tähtsusega, et meelitada investeeringuid kriitilise tähtsusega digitaalsesse ja keskkonnahoidlikku autotehnoloogiasse Euroopas. Siiski on vaja reformida IPCEI raamistikku, et suurendada taotluste esitamise protsessi tõhusust, tulemuslikkust ja prognoositavust, ilma et see häiriks ELi siseturgu.
  
• Juurdepääs andmetele: Euroopa Komisjon peaks kehtestama sektoripõhised eeskirjad sõidukisiseste andmete kättesaadavuse kohta, täiendades andmeseadust. See määrus peaks hõlbustama paremat juurdepääsu sõidukisisestele andmetele, tagades samal ajal küberturvalisuse ja andmekaitse kõrgeima taseme. Komisjon peaks ka olemasoleva õigusraamistiku läbi vaatama ja ühtlustama, et vähendada halduskoormust, vähendades kattuvust. Samuti peaks Euroopa Komisjon aktiivselt edendama turvalise piiriülese andmeedastuse laiendamist. Parem juurdepääs ülemaailmselt ühendatud ja turvalistele andmetele on ülioluline, eelkõige autonoomse sõidu ja sõidukite ohutuse alase teadus- ja arendustegevuse edendamiseks.
  
• Nõudluse suunamine: Jätkusuutlike sõidukite müügi edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma kasutusele uuenduslikke toetuskavasid, nagu ostusoodustused, käibemaksu vähendamine või subsideeritud liising. Selleks peaks ELi komisjon edendama parimate tavade vahetamist ja avaldama suunised, et tagada Euroopa tootjate tegelik kasu. Võimalike riiklike projektide toetamiseks peaks EL kaaluma heitkogustega kauplemise süsteemist 2 saadavate tulude (sotsiaalne kliimafond ja riiklik tulu) edasikandmist Euroopa Investeerimispanga abiga. Lisaks peaks komisjon tagama, et riiklikke heitkogustega kauplemise süsteemi 2 tulusid kasutataks tõhusalt ja toetaks kodumajapidamisi keskkonnasõbralikule liikuvusele üleminekul.

5. Õigusraamistiku lihtsustamine

Praeguse reguleeriva raamistiku keerukus ja ülemäärased aruandluskohustused on ühed suurimad takistused innovatsioonile ja majanduskasvule Euroopas. Vaja on konkreetseid meetmeid.

• ELi õigustiku stressitest: EL peaks põhjalikult läbi vaatama kõik olemasolevad õigusaktid, sealhulgas teiseseid õigusakte, mis mõjutavad mootorsõidukisektorit. Lihtsustatud, ühtlustatud ja ühtlustatud õiguskeskkond ja aruandluskohustused vähendavad nõuete täitmisega seotud kulusid ja võimaldavad ettevõtetel keskenduda innovatsioonile. Tulevaste õigusaktide puhul peaks juhtpõhimõtteks olema "üks-ühes-kaks-ära" reegli kohaldamine. Komisjon peaks samuti uurima, kuidas digitaalsed ühekordsed lahendused võivad lihtsustada ja hõlbustada aruandluskohustuse täitmist ning kuidas neid rakendada.
  
• Teisese õiguse lihtsustamine: Lihtsustatud ja läbipaistvama õiguskeskkonna loomiseks peaks EL kehtestama teiseste õigusaktide lihtsustamise protsessi. See võiks hõlmata selliseid meetmeid nagu seotud regulatiivsete nõuete rühmitamine rühmadesse ja aegunud määruste süstemaatiline kaotamine viie aasta jooksul.
  
• Kohustuslikud konkurentsivõime kontrollid: Kõik uued seadusandlikud ja poliitilised ettepanekud, sealhulgas teiseseid õigusakte, peavad enne nende avaldamist läbima ulatusliku konkurentsivõime kontrolli, mille käigus uuritakse nende võimalikku mõju Euroopa ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele kogu maailmas. Komisjon peaks võtma kohustuse esitada seadusandlikke ja poliitilisi ettepanekuid ainult siis, kui neil ei ole negatiivset mõju konkurentsivõimele ja kui regulatiivkontrollikoda on neile selgesõnaliselt andnud positiivse hinnangu.

Kokkuvõte

ERP fraktsioon toetab terviklikku strateegiat nende suurte probleemide lahendamiseks paindliku, tehnoloogianeutraalse poliitika abil, mis soodustab innovatsiooni, toetab infrastruktuuri arengut, kaitseb töökohti, säilitab Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime ja täidab meie kliimaeesmärke. Euroopa peab jääma tugevaks ja konkurentsivõimeliseks asukohaks autotööstusele ja autotööstuse tarnijatele, mis võimaldab tal olla juhtpositsioonil uuel ümberkujundamise ajastul, täites samal ajal oma rolli ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisel. ERP fraktsioon on valmis toetama strateegilist dialoogi autotööstuse tuleviku üle ja ootab uuelt komisjonilt kohustust vaadata määrus 2019/631 võimalikult kiiresti läbi 2025. aastal. See läbivaatamine peaks läbi vaatama sisepõlemisautode keelu, aitama vältida karistusi, arendama soodsaid tingimusi ja suurendama jõupingutusi infrastruktuuri kasutuselevõtuks, et muuta Euroopa autotööstus konkurentsivõimeliseks, saavutades samal ajal transpordisektori dekarboniseerimise, aidates sellega kaasa ELi klimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele aastaks 2050.