EPP fraktsiooni seisukohavõtt integreeritud tööstuspoliitika lähenemisviisi kohta

Euroopa on vastu võtmas põhimõttelisi otsuseid oma majanduse tuleviku kohta lähiaastatel. Komisjon on seadnud selged eesmärgid seoses keskkonnasäästliku ja digitaalse üleminekuga ning uuendatud tööstuspoliitikaga. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad need üksteist toetama; me vajame tasakaalu erinevate prioriteetide vahel ning peame avaliku sektori kulutusi ja stiimuleid nende järgi kooskõlastama. Kuigi komisjoni ettepanekutes on olemas kõik selle lähenemisviisi koostisosad, puudub üldine 10-aastane strateegia, mis aitaks meil saavutada meie 2030. aasta eesmärgid ja kaugemale. See on aga Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) ning suurettevõtete jaoks hädavajalik, et säilitada planeerimis- ja investeerimiskindlus.

Roheline kokkulepe on eeldatavalt majanduskasvu tegevuskava, kuid nagu me hiljem nägime, vajame digitaalseid ja tööstuslikke eesmärke võrdsetel alustel, sest kõik sõltuvad üksteisest. Õige integreeritud lähenemisviis, mis koondaks kõik need eesmärgid konkreetsetesse tööstusökosüsteemide strateegiatesse, oleks õige integreeritud lähenemisviis ja just seda sooviks EPP fraktsioon näha. Peab olema selge, et see ei peaks olema majanduse kava. Meil on vaja pakkuda kõigile tööstusharudele järjepidevat riiklikku poliitikat erinevate poliitikavahendite kaudu, mis toetaks neid nende keeruliste üleminekute käigus.

Me peame need strateegiad võimalikult kiiresti paika panema. Kui meil oleksid strateegiad nüüd olemas, saaksime kohandada kulutusi ja seadusandlikke prioriteete 2022. aastaks. See jätaks meile umbes 8,5 aastat monumentaalseks ümberkujundamiseks. See on äärmiselt lühike ajakava, mida on võimalik saavutada ainult poliitikakujundajate ja ettevõtete kooskõlastatud ja pühendunud jõupingutustega. Selgelt öeldes: ilma tervikliku ja integreeritud strateegiata, mis suunab kõiki meie vahendeid, poliitikaid ja kulutusi, on ebatõenäoline, et Euroopa saavutab 2030. aastaks oma tööstuslikud, digitaalsed ja keskkonnahoidlikud eesmärgid. Seda eelkõige seetõttu, et lühike ajakava ja ees ootavad ülesanded võivad olla väljakutseks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes on Euroopa majanduse selgroog.

Käesolevas dokumendis esitab EPP fraktsioon oma seisukohad komisjoni strateegia lõpuleviimise kohta.

Keskne ökosüsteem

EPP fraktsioon toetab tööstusstrateegia ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi. Digitaalsed ja kliimaeesmärgid mõjutavad iga ökosüsteemi erinevalt ning Euroopa positsioon maailmaturul on samuti ökosüsteemide lõikes erinev. Konkurentsivõime säilitamiseks ja strateegilise iseseisvuse saavutamiseks vajab iga ökosüsteem oma lähenemisviisi.

Ühtse turu aastaaruande 2021 (ASMR) kohaselt "hõlmavad tööstusökosüsteemid kõiki teatava sotsiaalmajandusliku eesmärgi saavutamisse kaasatud osalejaid: alates kõige väiksematest alustavatest ettevõtetest kuni uute turuvajaduste rahuldamiseks koostööd tegevate suurettevõteteni, tööstusinnovatsiooni toetavatest teadusuuringutest, majandustegevust soodustava poliitika kaudu suunavatest reguleerivatest asutustest kuni teenuste pakkujate ja tarnijateni." See ökosüsteemi terviklik määratlus näitab selgelt, kui oluline on täielikult integreeritud lähenemisviis. Meil on vaja strateegiat, mille puhul kõik need ökosüsteemi elemendid töötavad üheskoos tõhusate meetmetega ökosüsteemi konkurentsivõime ja kasvu tugevdamiseks. Need meetmed peavad olema nii konkreetsetele sidusrühmadele, nt VKEdele, kohandatud kui ka olema universaalse iseloomuga, mida kohaldatakse horisontaalselt kogu ökosüsteemis.

Oluline küsimus, mille strateegia ajakohastamine tõstatab, on see, kas 2020. aastal valitud 14 ökosüsteemi on ikka veel asjakohased. Oluliste arengute tõttu lisas komisjon strateegiasse sõltuvuste perspektiivi kui juhtkriteeriumi, kuid ei suutnud veenvalt välja tuua, miks need arengud ei mõjuta 14 ökosüsteemi valikut.

Õigusaktide vastavusse viimine

Euroopa Liidul on eesmärkide saavutamiseks täielik vahendite arsenal. Tööstusstrateegia tugineb tööstusliitudele kui peamisele vahendile. See on näide tegevuskava kujundavast vahendist, mis peaks olema strateegilise lähenemisviisi keskmes. Konkurentsivõime tegevuskavad saavad olla edukad ainult siis, kui need viivad teiste vahendite integreeritud lähenemisviisini.

• Päevakorda seadvad vahendid: Tööstusliidud, tööstustehnoloogia teekaardid, Euroopa partnerlused, Euroopa Liidu strateegiline kava, valdkondlikud kliimapartnerlused, üleeuroopalised transpordivõrgud, oskuste pakt.

• Rahastamisvahendid: Innovatsioonifondid, Horisont Euroopa, Euroopa partnerlused (eelkõige ühisettevõtted), digitaalsed innovatsioonikeskused, InvestEU, CEF, aruka spetsialiseerumise strateegiad, riiklikud taastamiskavad, innovatsioonifond, õiglase ülemineku fond, ELi struktuuri- ja regionaalarengu rahastamine, programm "Digitaalne Euroopa", ühtse turu programm, Erasmus+.

• Õigusaktid: Parem õigusloome, riigiabi ja konkurentsieeskirjad, kliimaõigus, taksonoomia, REDII, EED, ETS, AI määrus, andmeseadus, DGA, DMA, DSA, standardimine, siseturgu moonutavad välistoetused.

• Rahvusvahelised õigusaktid: CBAM, kaubanduslepingud, sealhulgas vabakaubanduslepingud ja partnerluslepingud, WTO eeskirjad, standardimine, sõltuvusanalüüs, ülemaailmsed kliimakohustused (ülemaailmne heitkogustega kauplemise süsteem?), partnerlus naaberriikidega, energiaharta leping.

Täielikult integreeritud strateegia

Nagu on märgitud ASMRis, hõlmab ökosüsteemil põhinev lähenemisviis "kõikide majanduslike osalejate vaheliste horisontaalsete ja vertikaalsete sidemete süsteemset tähtsust". Kuid me peame täielikult hõlmama ka horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid kõigi asjaomaste ökosüsteemide toetamise vahendite vahel.

Praeguses tööstusstrateegias puudub selline poliitiline integratsioon ja konkreetsed meetmed. See tekitab ohu, et meetmete tõhusus väheneb. Ühe vahendi kaudu võetavaid meetmeid peavad tavaliselt toetama teiste vahendite meetmed. See toetus võib puududa, kui meil puudub integreeritud lähenemisviis.

ASMRi ökosüsteemide kirjeldused on väga hea lähtepunkt, kuid neid tuleb täiendada kõigi ökosüsteemide puhul. Meil on ainult kuus sõltuvusanalüüsi, meil on ainult kaks tööstustehnoloogia katseprojekti, sageli puuduvad üksikasjad selle kohta, kuidas taksonoomia mõjutab konkreetset ökosüsteemi, ja sageli esineb kokkuvõtetes sõna "võiks". Lisaks näib, et taksonoomia ülekanduva mõju tõttu kohaldatakse nüüd ka ettevõtete säästva arengu aruandluse direktiivi (CSRD) VKEde suhtes, mis võib kaasa tuua märkimisväärse halduskoormuse. Ülemineku saavutamiseks peame tundma ökosüsteemi vajadusi ja koostama strateegia, kuidas neid täita. See nõuab ühelt poolt ambitsioonikaid tehnoloogia tegevuskavasid kõigi ökosüsteemide jaoks, et suunata uute tehnoloogiate jaoks vajalikku teadus- ja arendustegevust. Teisest küljest on vaja ökosüsteemide infrastruktuuri ja oskuste vajaduste hoolikat jälgimist.

Kvanttehnoloogia näitel on meil õnnestunud programmi "Horisont Euroopa" raames eraldada kvanttehnoloogiale 1 miljard eurot. Lisaks sellele tuleb märkimisväärne rahastamine programmist "Digitaalne Euroopa" ja mitmed ühisettevõtted on asjakohased; näiteks ühisettevõte "Key Digital Technology". Koos hiljuti moodustatud kvantitööstuskonsortsiumiga (QuIC) peame nüüd tagama, et luuakse ühine juhtimisstruktuur, mis hõlmab asjaomaseid komisjoni talitusi ja sidusrühmi, et juhtida investeeringuid koos selgete 2030. aasta eesmärkidega. See võimaldab meil mitte ainult saavutada nii olulist tehnoloogilist arengut selles valdkonnas, vaid ka luua paljude teiste sektorite jaoks otsustava tähtsusega innovatsiooniinfrastruktuuri.

Lisaks sellele, nagu ASMR märgib, arenevad ökosüsteemid "ühe ja sama taustaga: integreeritud ühtse turu taustal". Kui me püstitame ühtse turu ja selle osalejate jaoks üldisi eesmärke, nagu jätkusuutlike investeeringute taksonoomia või riigiabi eeskirjade läbivaatamine, ilma ökosüsteemide integreeritud strateegiata, võivad need suured eesmärgid olla ebatõhusad, sest need võivad sulgeda konkreetsete ökosüsteemide jaoks olulised uksed. Teine element, mida tuleb arvesse võtta, on ühe ökosüsteemi valikute mõju teistele ökosüsteemidele (nt suur sõltuvus vesinikust ühes transpordisektoris mõjutab vesiniku kättesaadavust teistes sektorites). Lõpuks tuleks lisada selged kavad bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks. Sellega on seotud riigiabi raamistiku läbivaatamine. Läbivaatamine on liiga aeglane ja liiga killustatud. IPCEI eeskirjade läbivaatamise ettepanekud tunduvad endiselt liiga konservatiivsed. Avalikud ja erainvesteeringud pidurduvad, kui Euroopa ei tee selgust riigiabi eeskirjades, eriti VKEde jaoks. Arvestades hetke keerukust ja kiireloomulisust, peame me jätma dogmaatilised hoiakud riigiabi suhtes ning kaaluma kõiki võimalusi, alates riigiabi eeskirjade ajutisest peatamisest konkreetsetes sektorites kuni riigiabi eeskirjade täieliku seadusandliku läbivaatamiseni teistes sektorites.

Mida me tahame teha

Viimase sammuna on meil vaja kõiki lahendusi selgelt rakendada. Analüüsi lõpuleviimine paneks meid õigele teele, kuid rakendamise üksikasjad on võtmetähtsusega. Selleks, et liikuda komisjoni strateegiast Euroopa Rahvapartei lähenemisviisini, on vaja astuda mitmeid samme:

• Komisjon peaks kõikide ökosüsteemide analüüsid võimalikult kiiresti lõpule viima.

• Komisjon peab uuesti hindama 14 ökosüsteemi valikut.

• Komisjon peab igal aastal jälgima infrastruktuurivajadusi.

• Ökosüsteemid peavad esitama selge tehnoloogia tegevuskava.

• Eelarvepädevad asutused peavad näitama üles paindlikkust iga-aastases eelarvemenetluses ja liidu programmide vahekokkuvõtetes, et tagada liidu rahastamisprioriteetide vastavus tegevuskavade tulemustele ja infrastruktuurivajadustele.

• Seadusandjad peavad kriitiliselt hindama õigusakte ja kohaldama kõiki vajalikke parema õigusloome vahendeid, eelkõige VKEde testi, eelkõige paketi "Fit for 55" ja digitaalsete failide (DGA, DSA, DMA) puhul, et tagada nende vastavus analüüsi tulemustele.

• Komisjon peab koos liikmesriikidega esitama tegevuskava, mille eesmärk on vähendada Euroopa ettevõtteid ja eelkõige VKEsid mõjutavat halduskoormust vähemalt 30 %, et vähendada kulusurvet ja edendada konkurentsivõimet.

• Riigiabi raamistik tuleb kiiresti üle vaadata, et see oleks globaalse konkurentsi jaoks sobiv.

• Komisjon peab jätkama strateegiliste sõltuvuste hindamist ja esitama tegevuskava selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa ökosüsteemide globaalseid vastastikuseid sõltuvusi.

• Komisjon peab täitma strateegilise paketi, mis hõlmab ühtse turu tugevdamist, välismaiste toetuste ja ülevõtmiste käsitlemist ning riigihanke-eeskirjade muutmist tulevikuks sobivaks, et EL kaitseks ka seda, mida me ELis toodame ja arendame.

Näide: Puhas lennundus

Lennundussektor on praegu sattunud ideaalsesse tormi: majandustegevus on COVID-19 tõttu kokku varisenud, sektori jätkusuutlikkuse eesmärgid on tohutud ja digitaliseeritud ülemaailmse transpordi mõju esitab väljakutse olemasolevatele ärimudelitele. Seetõttu on see ideaalne näide integreeritud lähenemisviisi vajalikkusest.

Tööstusstrateegia kohaselt kuulub see sektor lennunduse ja kosmose ja kaitse ökosüsteemi. Kuid sektor on tihedalt seotud ka teiste ökosüsteemidega, näiteks "Energia - taastuvenergia ökosüsteem" ja "Liikuvuse - transpordi ja autotööstuse ökosüsteem". Praegu tehtavad investeeringud süsinikdioksiidi neutraalsetesse tehnoloogiatesse ei anna tõenäoliselt 2030. aastaks vajalikku heitkoguste vähendamist ja on seotud otsustega teistes ökosüsteemides. Kui me tahame nende eesmärkide saavutamiseks kasutada 2030. aastaks rakendatud sünteetilisi kütuseid, avaldab see survet energia ja tooraine kättesaadavusele elektriliste lennukite tootmiseks ja muudes sektorites. Kui me suuname energia heitevaba vesiniku tootmisele, et vähendada energiamahukate tööstusharude süsinikdioksiidiheidet, avaldab see survet lennundustööstuse jaoks saadaolevale energiale. Programmi "Horisont Euroopa" raames loodud ühisettevõte "Puhas lennundus" pakub 2030. aastaks puhtamaid tehnoloogiaid, kuid see tuleb viia kooskõlla alliansi soovitatud investeeringutega. Samal ajal peavad ühisettevõte ja liit saama rahastamist samast erasektorist, mida praegu tabab rängalt sektori enneolematu kriis. Vahepeal jäi liidu kavandatav rahastamine programmi "Horisont Euroopa" raames selle partnerluse jaoks alla selles valdkonnas vajaliku taseme. Seetõttu tuleb leida täiendavaid rahastamisallikaid ja need tuleb ühendada partnerlusega, et optimeerida mitmeaastase finantsraamistiku laiema rahastamispaketi kasutamist partnerluse raames taotletavate peamiste "rohelise kokkuleppe" eesmärkide saavutamiseks ja vajalike erainvesteeringute stimuleerimiseks. Kas on vaja täiendavaid sihtotstarbelisi IPCEIsid? Samal ajal ei ole strateegias veel mainitud plaane lennunduse võimalikuks integreerimiseks heitkogustega kauplemise süsteemi ning on kahtlusi, et ELi taksonoomia ei ole kavandatud nii, et see võimaldaks rahastada kõiki võimalusi lennunduse süsinikdioksiidiheite vähendamiseks. See avaldab survet erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringutele ajal, mil me neid kõige rohkem vajame. Lisaks tuleb lennundus, nagu paljud teisedki strateegia ökosüsteemid, integreerida liidu rahvusvahelisse kaubandustegevusse, rahastamis- ja riigiabikavadesse ning haridusalgatustesse, et parandada oskusi. Strateegia ajakohastamine on sektori jaoks oluline algus, kuid see lühiülevaade näitab, kus meil on veel palju tööd vaja teha, et jõuda tõeliselt integreeritud lähenemisviisini.