Euroopa solidaarsuspakt koronaviiruse pandeemia vastu

Me kõik oleme ühes ja samas paadis, me kõik oleme haprad ja segaduses ,

kuid samal ajal olulised ja vajalikud,

me kõik oleme kutsutud koos sõudma

(Paavst Franciscus, 27/3/2020)

Euroopa on tohutu ohu all ja eurooplased kannatavad. Kõik tunnevad ebakindlust, mida koronaviirus on tekitanud, ohtu ohustatud inimestele või leina kaotatud elude pärast. Euroopa saab sellest kriisist välja tulla ainult siis, kui Euroopa perekond seisab solidaarselt ja vastutustundlikult koos. Meie, eurooplased, oleme koos läbi elanud raskeid aegu. Me saame ka sellest läbi.

Et reageerida COVID-19 põhjustatud erakordsele ja tõsisele olukorrale, teeb Euroopa Parlamendi PPE fraktsioon ettepaneku SOLIDARITEETIPAKTI kohta, mis koosneb viivitamatutest meetmetest, et võita viirus, aidata kannatanuid, kaitsta meie perekondi, töötajaid ja kõige haavatavamaid inimesi, toetada meie ettevõtteid ning näha ette pikaajaline kava, et tugevdada Euroopa reageerimist sellistele kriisidele tulevikus.

See pakt algab sellest, et me mõtleme üksteisele. Usaldades üksteist. üksteise eest hoolitsemine. Solidaarsus on osa meie kui eurooplaste DNAst.

Fraktsioon EPP soovib tänada eelkõige kõiki neid, kes võitlevad viirusega eesliinil: arste ja õdesid, hooldajaid ja puhastusteenindajaid, toidutootjaid ja poepidajad, transpordi- ja postitöötajaid, politsei ja relvajõudude liikmeid ning nende perekondi. Kuid meil kõigil on oma roll. Me peame üksteise eest hoolitsema. Jäädes koju või hoides distantsi, et kaitsta haavatavaid inimesi. Me ei saa sellest kriisist üle, kui tegutseme üksi. Samuti ei saa me lahendada seda, kui vastandame riiklikud pädevused Euroopa pädevustele. Me saame sellest jagu ainult siis, kui töötame koos. Meid kõiki kutsutakse nüüd üheskoos sõudma.

Meie solidaarsuspakt tugineb viiele konkreetsele tegevussambale. Me teeme ettepaneku:

1. KESKENDUMINE ühtsele reageerimisele tervishoiu väljakutsele KOHE.

Tervishoiusüsteemid ja haiglad on ülekoormatud. EL peaks olema valmis korraldama liikmesriikide vahelist solidaarsust, kus iganes see on võimalik. Me tahame:

1. Luua ELi meditsiinilise reageerimise koordineerimisüksus, mis toimiks teabe- ja koordineerimiskeskusena - sealhulgas ravimite, varustuse ja kaitsevahendite ühishangete jaoks - ning hädaolukorra lahendamise meeskond, mis suudab toimetada elutähtsaid tarneid, meditsiinivarustust ja meditsiinitöötajaid liikmesriikidesse, kus esineb järsk nakkushaiguste järsk levik;
2. Kõnealune koordineerimisüksus peaks toimima ka kontaktpunktina, millel on reaalajas andmebaas olemasolevate intensiivraviüksuste voodikohtade kohta, ning koordineerima vajaduse korral kriitiliselt haigeid patsiente piiriüleselt teistesse liikmesriikide haiglatesse, kus on veel ravivõimalusi. Vajaduse korral peaksid relvajõud andma logistilist tuge ning abistama piirkondlikke ametiasutusi ja päästeteenistusi välihaiglate loomisel, pakkudes vajaduse korral õhutranspordivõimsust (kasutades selleks Euroopa õhutranspordikomandot ja olemasolevaid NATO struktuure). Me tervitame Euroopa Komisjoni poolt selles osas avaldatud suuniseid ja rahalist toetust ning kutsume kõiki liikmesriike üles osalema nii palju kui võimalik;
3. lükata tagasi kõik riiklikud keelud ravimite ja meditsiiniseadmete ekspordile teistesse ELi liikmesriikidesse; Euroopa Komisjon peaks uurima kõiki võimalusi, kuidas vältida, et riiklikud meetmed ei muudaks ühtse turu nõuetekohast toimimist, ja koordineerima tootmisvõimsuse taaskasutamist nende toodete, eelkõige desinfitseerimisgeeli, ventilaatorite ja kaitsevahendite tootmiseks, ning koondama ja koordineerima digitaalset tootmisvõimsust, näiteks 3D-printimist, mis võib aidata kaasa vajalike seadmete valmistamisele. ELi ja liikmesriikide ametiasutused peavad vabastama piiratud ajaks patendid ja intellektuaalomandi õigused, mis on seotud meditsiiniliste ventilaatorite disainilahendustega ja ravimitega, mille tarne on puudulik. Me toetame kindlalt meditsiiniseadmete määruse üleminekuperioodi pikendamist, et suunata kõik jõupingutused materjalide tootmisele;
4. intensiivistada ELi meditsiiniuuringuid, et võimaldada kiireid tulemusi nii vaktsiini kui ka koronaviiruse vastase ravi uurimisel. Euroopa Ravimiamet peaks kiirendama COVID-19-ga seotud ravimite või vaktsiinide katsetamise ja heakskiitmise menetlusi, samas kui koordineerimisüksus peaks koordineerima vaktsiini tootmiskohtade kättesaadavust, et tagada, et kui vaktsiinid on kättesaadavad, saaks lühikese aja jooksul toota sadu miljoneid vaktsiine ja teha need kättesaadavaks õiglase hinnaga, võttes arvesse riiklikke investeeringuid kõnealustesse teadusuuringutesse;
5. Tagada, et liikmesriigid pööraksid piisavalt tähelepanu kriisi mõjudele vaimsele tervisele ja korraldaksid kogu ELi hõlmava vaimse tervise kampaania, nõustades kodanikke, kuidas kaitsta vaimset heaolu nendes uutes tingimustes, ning teavitades neid sellest, kust vajadusel nõu küsida;
6. Tagada kõige haavatavamate inimeste, eelkõige puuetega inimeste, laste, eakate ja koduvägivalla ohus olevate inimeste turvalisus ja kaitse, sealhulgas pakkudes alternatiivseid varjupaiku sulgemise ajal;
7. kutsuda liikmesriike üles pöörama COVID-19 vastase võitluse strateegiate väljatöötamisel erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele kogukondadele, rahvusvähemustele ja eelkõige romadele;
8. nõuab Euroopa solidaarsuskorpuse aktiveerimist meie ühiskondade toetamiseks niipea, kui liikumispiirangud kaotatakse, ning ELi abivabatahtlike volituste laiendamist, et nad saaksid tegutseda ELi territooriumil;
9. Rakendada ELi toetatud meede ELi välispiiril, eelkõige Kreekas, asuvate sisserändajate ja pagulaste meditsiinilise abi testimiseks ja osutamiseks;
10. EL peab näitama ülessolidaarsust oma partneritega kogu maailmas, eelkõige Lääne-Balkani ja idanaabrite ning Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidega, ning toetama neid nende jõupingutustes viiruse vastu võitlemisel. EL peab toetama oma partnereid, sealhulgas diplomaatiliselt, nagu Taiwan, kes on edukalt leevendanud viiruse mõju. Seetõttu usume, et kõik asjaomased osapooled, sealhulgas Taiwan, tuleks kaasata WHO koosolekutesse, mehhanismidesse ja tegevusse, eriti ülemaailmse rahvatervise kriisi ajal.

2. LÄBIVÄLJENDAMINE KOOSTEERITUD viisil... praegu

Tõhusate ravimite või vaktsiini puudumisel tugineb vahetu võitlus viiruse leviku vastu sotsiaalsete kontaktide piiramisele. Sellega seoses tahame me:

1. Koordineerida Euroopa tasandil lendude peatamist, reisiteatiste väljaandmist ning sise- ja välispiiride sulgemist. Kuigi sisepiiride kontroll on vajalik vaid erakorralise meetmena, peab see olema rangelt ajaliselt piiratud ja proportsionaalne ning seda tuleb kasutada ainult ajavahemikul, mida vastutavad tervishoiuasutused peavad vajalikuks. Me peame alati säilitama Schengeni ala;
2. kehtestada turvalised reisiteed ELi kodanikele või elanikele, kes naasevad välismaalt ELi, sealhulgas ühtlustatud lähenemisviis testimisele ja karantiinile riiki sisenemisel. ELi kodanike ühist tagasisaatmist peaks koordineerima ELi kodanikukaitse mehhanism ja Euroopa välisteenistus peaks olema tugevdatud;
3. Tagada esmajärjekorrad kõikidel ELi sisepiiridel, et tagada abi, näiteks meditsiinitöötajate, põllumajanduslike hooajatöötajate ja meditsiinitarvikute vaba liikumine sinna, kus neid vajatakse, ning samuti oluliste kaupade, näiteks toidu, põllumajandusliku sisendi ja muude kaupade liikumine ühtsel turul, ning hoida tarneahelad avatuna. Kaubanduse ja kaubavoogude katkestamine peab olema minimaalne;
4. Liikumispiirangud tuleb kehtestada ja tühistada kõige enam mõjutatud piirkondades kooskõlastatult, et vältida negatiivseid piiriüleseid mõjusid. Me tahame, et Euroopa Komisjon alustaks tööd tõhusa väljumisstrateegiaga , mida saab rakendada siis, kui meil on kindlustunne, et kõver on tasandunud, et mitte üle koormata meie tervishoiusüsteemi. See väljumisstrateegia võiks hõlmata laiaulatuslikku testimist, isikukaitsevahendeid kõigile tervishoiu- ja sanitaartöötajatele ja sotsiaalset distantseerumist asjaomastes valdkondades, samuti rakenduste võimalikku kasutamist. Samuti kutsume Euroopa Komisjoni üles töötama välja ELi ühise testimisprotokolli, mida tuleks rakendada ühiselt, kooskõlastatult ja järjestikku, sealhulgas testimine lennujaamades;
5. Euroopa Komisjon peaks tõhustama oma teabevahetust üldsusele ja andma vähemalt kord nädalas korrapäraselt ajakohastatud teavet Euroopa ühise reageeringu kohta COVID-19 puhangule. See korrapärane ajakohastatud teave tuleks esitada Euroopa kodanikele kergesti juurdepääsetaval ja nähtaval viisil selliste kanalite kaudu nagu avalik-õiguslikud ringhäälingud ja eelistatavalt samal ajal;
6. pöörama erilist tähelepanu piirialadele, et võimaldada piirialatöötajatel jätkata piiriületust, näiteks spetsiaalse sertifikaadi või vinjeti abil prioriteetsetele spetsialistidele, nagu tervishoiutöötajad, kuid ka teistele sektoritele ja kutsealadele, töötades lõpuks ühtlustatud süsteemi suunas. julgustada liikmesriike kooskõlastama sotsiaal- ja maksualaseid õigusakte, et vältida sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemide vahetumist piiriüleste töötajate puhul erakorraliste meetmete, näiteks kodust töötamise tõttu, ning kooskõlastama oma sissetulekutoetuse poliitikaid, et tagada kõigi piiriüleste töötajate ning piiriüleselt tegutsevate VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate kaasamine;
7. Toetada plaane luua ELi teadusandmete platvorm ning ELi hädaolukordade koordineerimise andmekeskus, mis suudaks aidata ELil koguda andmeid ja kliinilise kasutuselevõtu jaoks, tuvastada käitumismustreid, inimeste ja elutähtsate toodete voogusid ning teostada prognoosivat analüüsi. Väga oluline on töötada välja ühised ELi standardid andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et saavutada ühine andmekogum;
8. Me kutsume tungivalt üles kasutama tehisintellekti, andmeanalüüsi ja muid superarvutivahendeid, et analüüsida viiruse leviku vastu võitlemiseks vajalikke andmeid. Teadus- ja arendustegevus nendes valdkondades on hädavajalik, et parandada olemasolevaid tehnoloogiaid;
9. kasutada üldist andmekaitsemäärust (GDPR) sobival viisil, et lahendada hädaolukord piiratud aja jooksul. Meditsiiniriigi asutustel peaks olema juurdepääs kogu ELi hõlmavatele anonüümsetele liikumisandmetele, et hoida pandeemiat ja kasutada AI-d, et analüüsida andmeid, mis on vajalikud viiruse leviku vastu võitlemiseks. Toetame kaardistamisplatvormi väljatöötamist, mida rahastatakse programmi Horisont kaudu ja mille puhul kasutatakse tulevaste kriiside puhul olemasolevaid tehnoloogiaid, nagu GALILEO;
10. kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et ka COVID-19 kriisi erakorralisel ajal peavad kõik riiklikul ja/või Euroopa tasandil võetud meetmed olema kooskõlas õigusriigi põhimõtetega, olema rangelt proportsionaalsed olukorra vajadustega, selgelt seotud käimasoleva tervishoiukriisiga, ajaliselt piiratud ja allutatud korrapärasele kontrollile.

3. TURVAB meie elutähtsat infrastruktuuri KOHE

Praegune erakorraline olukord rõhutab võtmeinfrastruktuuride ja strateegiliste sektorite tähtsust. Seetõttu tahame:

1. Kehtestada kriitilise infrastruktuuri situatsiooniplaan, mis peab hõlmama digitaalsete teenuste, tervishoiu- ja hooldusrajatiste, energia- ja toiduvarustuse takistusteta toimimist kogu ühtsel turul;
2. Arvestades ELi põllumajandus- ja toiduainesektori suurt tähtsust, rõhutame ühise põllumajanduspoliitika tähtsust ja soovime võtta vajalikke meetmeid, et tagada põllumajandusettevõtete ja kalandussektori elujõulisus ning vältida tootmise massilist mahajätmist kriisi ajal, näiteks likviidsustoetus otsetoetuste ja teise samba (eel)maksete õigeaegse maksmise kaudu, paindlikkus toetuskavade haldamisel ja nõuete esitamisel, turujärelevalve ja kriisiohjamine (eraladustamine, müügiedendusmeetmed ja erakorralised meetmed, mis võimaldavad Euroopa Komisjonil teha ettepanekuid täiendavate turumeetmete ja ajaliselt piiratud erandite kohta konkurentsiõigusest);
3. Põllumajanduse ja toiduainete tootmise osas võtta meetmeid, et tagada piisav arv töötajaid, sealhulgas hooajalisi ja piiriüleseid töötajaid, kes koristavad toodangut õigetes tingimustes (tervisetõend, individuaalsed elamispinnad ja sisenemisnõuded jne);
4. Transpordisektori töötajad peavad kuuluma prioriteetsete kaitstavate rühmade hulka, muu hulgas peab neil olema juurdepääs sanitaargeelile ja ohututele parkimisaladele, kus on jätkuvalt kättesaadavad toiduained ning sobivate sanitaarnormidega tualetid ja dušid;
5. Võtta transpordisektoris kasutusele kriisiohjamismehhanism, eelkõige seoses kaitsematerjalide ja vääriskaupade transpordi ja tarnimisega;
6. käivitada Euroopa tervishoiuautonoomia tegevuskava, et toota ja ladustada piisavas koguses kriitilise tähtsusega ravimeid ja farmaatsiatooteid ning olulisi meditsiiniseadmeid, nagu maskid või ventilaatorid, et mitte sõltuda suures osas välistest tarnijatest, tugevdades samal ajal ülemaailmseid tarneahelaid, sealhulgas strateegiliste materjalide ühishankeid. Euroopa Komisjon peaks tegema ettepaneku põhiliste sanitaartehniliste seadmete tsentraliseeritud hankesüsteemi loomiseks, mis võimaldaks riikidel olla valmis erakorraliste hädaolukordade korral;
7. Erakorraliste meetmetega peaks kaasnema tihedam teabevahetus valitsuste ja parlamentide vahel. Ajakirjanikel ja poliitilisel opositsioonil peab olema takistusteta juurdepääs teabele ja kehtestatud lahenduste põhjendustele ning nad peavad saama teostada oma kontrolli. Läbipaistvus on võtmetähtsusega;
8. Tagada, et digitaalsektor võtaks vajalikud meetmed, et peatada võltsitud uudised, väärinfo ja vihkamiskõne seoses koronaviiruskriisiga sotsiaalmeedia kaudu, ning kaitsta sõltumatut meediat kui inimeste teabe saamise õiguse tõelist tagajat. Samuti peab EL kooskõlastama liikmesriikide meetmeid kolmandate riikide propaganda, internetipetturite ja küberkurjategijate vastu, kes kasutavad ära inimeste hirmu või müüvad ülehinnatud või võltsitud meditsiinilist materjali;
9. Tagada, et Erasmus+ üliõpilased saaksid pärast kriisi lõppu oma õpinguid jätkata. Tagada, et kõiki teadusuuringute ja haridusprojektide tähtaegu pikendatakse. Me tahame aidata ELi teadlasi, vähendades halduskoormust ning tagades teadlaste tööhõive ja programmide järjepidevuse automaatse kuuekuulise pikendamise ajaks.

4. TOETAME kõige enam mõjutatud inimesi, ettevõtteid ja piirkondi KOHE.

See kriis ei ole ühegi liikmesriigi süü, kuid selle tohutut majanduslikku mõju tunnetavad kõik. Meil on moraalne kohustus aidata ja toetada neid, kes on eesliinil. Esimesena kannatavad töötajad, palgatöötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, pereettevõtted ja VKEd - meie ühiskonna ja Euroopa majanduse selgroog. VKEde ja ühtse turu püsimajäämine on kaalul mitte midagi vähemat kui Euroopa majanduse püsimajäämine.

Lisaks sellele, et inimesed muretsevad oma tervise pärast, kardavad nad ka oma töökohtade pärast ning meie eesmärk on koos liikmesriikidega vältida võimalikult paljude töökohtade kadumist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata liikmesriikidele, kes on kõige rohkem kannatanud, ja neile, kes alles taastuvad finantskriisist.

COVID-19 šoki pretsedenditu olemus nõuab viivitamatuid meetmeid ning ambitsioonikat taastamiskava, mis viib ELi ja EKP pandeemiareaktsiooni kogusumma üle 1 triljoni euro ja Euroopa ja liikmesriikide ühised jõupingutused 3 triljoni euro tasemele, aktiveerides kõik olemasolevad vahendid finantssolidaarsuse tagamiseks ning töötades välja uued ühiselt rahastatavad rahastamisvahendid ja tuluallikad, mis on piisavalt suured ja pika tähtajaga, et olla täielikult tõhusad. Meie ühistes huvides on näidata üles võimalikult suurt solidaarsust ja vastutust. Kõik 27 liikmesriiki ja EL peaksid seisma kõige enam abi vajavate piirkondade kõrval.

Taastamiskava kiire rakendamise tagamiseks teeme ettepaneku:

1. kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid ja kasutamata raha ELi praeguses eelarves, sealhulgas ülejääki ja kasutamata varusid ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, et anda finantsabi kiiresti kõige enam kannatanud piirkondadele ja ettevõtetele ning võimaldada võimalikult suurt paindlikkust vahendite kasutamisel, järgides samas jätkuvalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja tagades, et vahendid jõuavad kõige enam abi vajavate inimesteni. Seetõttu tervitame Euroopa Komisjoni hiljutist ettepanekut luua hädaabi rahastamisvahend;
2. esitada uus ettepanek ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis peab olema märkimisväärselt suurem, et olla tõeline solidaarsuse ja ühtekuuluvuse vahend, kajastama õigeid prioriteete ja sisaldama piisavat varu ettenägematute sündmuste, sealhulgas tulevaste pandeemiate jaoks, ning suurendama märkimisväärselt investeeringutega seotud ja teadusuuringute alaseid punkte ning meetmeid, et edendada kriisijärgset taaskäivitamist, sealhulgas VKEde käivitamise strateegiat, uut Euroopa turismi strateegiat ning toetust kultuuri- ja haridussektorile, ning jõuda kiiresti kokkuleppele. Kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku osas kokkuleppele ei jõuta, ootame, et Euroopa Komisjon teeks nüüd ettepaneku situatsiooniplaaniks, et pikendada käimasolevate rahastamisprogrammide kestust pärast 31. detsembrit 2020, mis põhineb praegusel mitmeaastasel finantsraamistikul ja hõlmab praeguste programmide ümbersuunamist, et tegeleda koronaviiruse pandeemiast tingitud olukorraga;
3. luua ELi koronaviiruse solidaarsusfond, mille suurus on vähemalt 50 miljardit eurot ja mis koosneb kuni 20 miljardi euro suurusest toetusest väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja kuni 30 miljardi euro suurusest laenust, mille tagab ELi eelarve (mõlemad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku esimese kahe aasta jooksul või, kui mitmeaastase finantsraamistiku suhtes ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele, siis juba ettepoole); - luua ELi koronaviiruse solidaarsusfond, mille suurus on vähemalt 50 miljardit eurot, jaotatakse kogu ettenägematu perioodi peale), millega toetatakse kõigi liikmesriikide tervishoiusektorite poolt praeguse kriisi ajal tehtud rahalisi jõupingutusi, samuti investeeringuid tervishoiusektorisse kriisijärgsel perioodil, et muuta tervishoiusüsteemid vastupidavamaks, kuid keskendudes kõige enam abi vajavatele inimestele;
4. Toetada uue vahendi väljatöötamist või olemasolevate vahendite uut kasutamist majanduslikult kõige enam mõjutatud liikmesriikides, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi asjakohase ja tõhusa kasutamise kaudu;
5. toetada EKPd ja Euroopa Komisjoni nende otsustavust teha "kõik, mis vaja", et aidata Euroopa majandusel sellest enneolematust kriisist tugevamana kui kunagi varem välja tulla, tunnistades, et see kriis ei olnud ühegi liikmesriigi süü. Toetada asutamislepingu artikli 122 kasutamist, mis käsitleb finantsabi andmist liikmesriikidele, kes on tõsistes raskustes erakorraliste sündmuste tõttu, mis ei ole nende kontrolli all, ning samuti stabiilsuse ja kasvu pakti maksimaalse paindlikkuse kasutamist kriisiolukorras, mida säilitatakse, kui see on hädavajalik kriisile reageerimiseks, ning mis on valmis pärast seda tagasi pöörduma tasakaalustatud ja jätkusuutliku riigieelarve juurde;
6. luua Euroopa süsteem, mis toetaks riiklikult toetatud osalise tööajaga töötamist, kattes osa töötaja vähendatud tööajast tulenevast palgakahjumist. Arvestades kiireloomulist vajadust kaitsta töökohti ja palku, oodates Euroopa Komisjoni tulevast ettepanekut võimaliku Euroopa töötuskindlustussüsteemi kohta, tervitame komisjoni SURE ettepanekut. Seda ajutist vahendit tuleb kiiresti ja tõhusalt kasutada kõige enam mõjutatud piirkondades ja liikmesriikides;
7. tegeleda meie ettevõtete, eelkõige VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate kiireloomuliste likviidsusvajadustega, suurendades Euroopa Investeerimispanga omakapitali ja luues spetsiaalse erakorralise Euroopa Investeerimispanga fondi, et pakkuda likviidsust VKEdele, kelle tulud on kriisi tõttu ajutiselt ja järsult vähenenud. Sellest fondist võetud raha saaks kasutada palkade või võlakohustuste tasumiseks ning selle intressimäär oleks väga madal või null;
8. nõuda pangandussektori ennetavat rolli selles kriisis, võimaldades ettevõtetel ja kodanikel, kes kannatavad rahaliselt COVID-19 tõttu, ajutiselt vähendada või peatada võla või hüpoteegi tagasimaksed, pakkudes maksimaalset paindlikkust mittetöötavate laenude käsitlemisel, peatades ajutiselt dividendimaksed ja vähendades sageli liiga kõrgeid intressimäärasid arvelduskontode arvelduskrediidi puhul. Järelevalveasutused peavad selleks näitama üles suurt paindlikkust;
9. Toetada VKEsid ELi õigusaktide COVID-19 läbivaatamisega ja bürokraatia selge vähendamisega, sealhulgas ELi ametite võetud regulatiivsete meetmete abil. Lisaks tuleks tagada, et kavandatavad õigusaktid ei tekitaks kriisi ajal täiendavat ebakindlust. Sellega seoses kutsume üles lükkama edasi põllumajandusettevõttest toidulauale ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid;
10. Liikmesriigid peaksid tasuma VKEdele kõik oma tasumata arved 7 päeva jooksul, et vältida VKEde edasist rahapuudust;
11. muuta riigiabi suunised paindlikumaks ning suurendada põllumajanduse ja kalanduse vähese tähtsusega abi ja täiendavaid EFSI vahendeid;
12. vältides üldist maksutõusu, nõuda panust nendelt, kes saavad sellest kriisist rahalist kasu, näiteks lühikeseks müügi müüjatelt, märkimisväärse solidaarsusmaksu kujul, mis kehtestataks finantsturgudel spekulatiivsetele lühikeseks müügi tehingutele. Tulusid tuleb kasutada tervishoiusüsteemide toetamiseks piirkondades, mis seda kõige enam vajavad;
13. hoida elus võtmetähtsusega tööstusharud, nagu kommunaalteenuste, terase või transpordisektor, toetades vajaduse korral rekapitaliseerimist, moonutamata seejuures konkurentsi ja pöörates tähelepanu vähemkasutatavate liinide säilitamisele. Vältida, et peamised tööstusharud, mille aktsiahind on kriisi tõttu järsult langenud, ei satuks ELi-väliste konkurentide poolt vaenulikku ülevõtmist;
14. Võtta vajalikke meetmeid, et tagada Euroopa lennundussektori püsimajäämine. EL peab reageerima raskustele, mida see strateegiline sektor kogeb seoses kapitaliseerituse, tööhõive ja selle mõjuga teistele tööstusharudele, näiteks turismile. Euroopa lennuettevõtjate ellujäämise tagamisel kaitstakse tarbijaid. Määruse 261/2004 ajutine läbivaatamine (mis ei ole mõeldud sellise kriisi jaoks nagu COVID-19) oleks esimene samm selles suunas;
15. Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi säilitamine: kunstnikke, muusikuid, loomeinimesi ja kultuuritööstust tuleb selles kriisis vajaduse korral toetada. Toetada ka turismisektorit asjakohase poliitikaga, näiteks riigiabi ja vahenditega olemasolevatest vahenditest.

5. Kavandage KOHE tulevikuks

Me peame sellest enneolematust kriisist õppust võtma. See ulatub kaugemale meie otsesest tervishoiualasest reageerimisest. Ühtse turu alusel tahame taaskäivitada oma majanduse, tugevdada meie tööstust ja VKEsid ning julgustada haavatavaid sektoreid. Selleks teeme ettepaneku:

1. Luua parem Euroopa pandeemiareageerimine. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) tuleb tugevdada ja muuta see täieõiguslikuks Euroopa Terviseametiks, sealhulgas selle varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemiks, millel on igas liikmesriigis ja teadusringkondades oma asutus, et rakendada piiriüleseid meetmeid ja koordineerida Euroopa pandeemiareaktsiooni ning võimekus tegutseda rahvatervise koordineerimiskeskusena;
2. viia COVID-19 eksperdirühm üle alaliseks sõltumatuks viiruspuhangute ekspertrühmaks, kes töötab koos ECDCga, et töötada välja standardid, anda soovitusi ja töötada välja protokollid, mida Euroopa Komisjon ja liikmesriigid saaksid kasutada sarnase kriisi korral;
3. Luua spetsiaalne ELi fond, et aidata liikmesriikidel tugevdada oma haiglate infrastruktuuri ja tervishoiuteenuseid järgnevatel aastatel, tagades tervishoiu, ravi, tervishoiuteaduste uurimise ja innovatsiooni kõrgeimad standardid. Sellega seoses kutsume üles looma Euroopa ülemaailmse tervishoiukava raames ELi tervishoiuakadeemiate võrgustikku, kus iga liikmesriigi kohta oleks vähemalt üks (ülikooli)haigla, mis oleks Euroopa tipptasemel meditsiiniliste teadusuuringute ja koolituse riiklikuks levikukeskuseks. See ELi terviseakadeemiate võrgustik peaks olema kohustuslik ja korrapärane teabejagamine, parimate tavade õppimine ja töötajate vahetus;
4. Edendada ELi teadusuuringuid ja innovatsiooni, keskendudes nakkushaigustele ja nendega seotud pandeemiatele, ka väljaspool COVID-19 hädaolukorda. Lisaks sellele tuleks käivitada uus ravimistrateegia, mis muu hulgas muudaks Euroopa terviseautonoomia tegevuskava püsivaks lähenemisviisiks, mille eesmärk on vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest peamiste ravimite ja meditsiinilise materjali tarnimisel;
5. käivitada uus Euroopa tööstusstrateegia, mis järgib tulevikku suunatud lähenemisviisi ja võtab arvesse vajadust ühendada praegusest olukorrast enim mõjutatud tööstusharude taastamine ja kliimaneutraalsuse vajadus;
6. Luua strateegilised materjali- ja toorainereservid;
7. Tagada välismaiste otseinvesteeringute sõelumist käsitleva määruse kiire ja täielik rakendamine, sealhulgas kõigi olemasolevate vahendite võimalikult ulatuslik kasutamine, eelkõige tervishoiusektoris kui strateegilises sektoris, ning teha ettepanek selle edasiseks tugevdamiseks, kui see on vajalik;
8. kasutada täielikult ära kaubanduse kaitsevahendeid ja töötada vajaduse korral välja uued vahendid, et võidelda kolmandate riikide turgu moonutavate tavade vastu;
9. Võtta vastu Euroopa reisi- ja turismistrateegia, et Euroopa jääks maailma eelistatud turismisihtkohaks;
10. Praegune Euroopa kodanikukaitse mehhanism peab arenema tõeliseks Euroopa kodanikukaitsejõuks, millel on oma inimressursid, mis on kergesti mobiliseeritavad ja mis on valmis tegutsema alaliselt mis tahes hädaolukorras;
11. paluda Euroopa Komisjonil esitada strateegia Euroopa ees seisvate põhjalike demograafiliste muutuste mõju kohta tervishoiule, tuginedes demograafiliste probleemide mõju käsitlevale aruandele, ning teha liikmesriikidele ettepanekuid meetmete ja soovituste kohta, et arendada edasi tugevaid tervishoiusüsteeme ning võtta arvesse rahvastiku vähenemise mõju mitmes piirkonnas ja piirkonnas, kus haavatavad kodanikud tunnevad, et nad on jäetud maha, sest puuduvad tervishoiuteenused ja personal;
12. Võtta kasutusele Euroopa hooldajate strateegia, et võtta arvesse sotsiaalseid mõjusid, mis on seotud töökohtade muutumise ja kaotamisega, eelkõige hoolduskohustustega inimeste puhul, kelle hulgas on ebaproportsionaalselt palju naisi;
13. Tulevikus peaks EL välja töötama Euroopa veebipõhise õppeplatvormi koolidele ja ülikoolidele, et tagada kõigile liikmesriikide õpilastele ja üliõpilastele juurdepääs kvaliteetsetele õppevahenditele. Platvorm võiks olla ka ühine ressursikeskus õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele, kes õpivad kodus kogu Euroopas, parandades seega hariduse üldist kvaliteeti kõigis liikmesriikides;
14. Tegelda loomade ja inimeste vahelise viiruse ülekandumisealgpõhjustega, sealhulgas "märgade turgude" rolliga, ka tihedama rahvusvahelise koostöö kaudu. Luua ELi ja Hiina vahel alaline dialoog, et hinnata vastastikkust ja standardite järgimist, et tagada võrdsed võimalused, kindlustada tööstuslikud tarneahelad ja vältida tulevasi kriise;
15. Me ei tohi unustada pandeemia geopoliitilisi tagajärgi. Lääne majanduse külmutamine ja oodatav majanduslangus võivad kiirendada globaalse jõudude tasakaalu muutumist. Geopoliitilise rivaalitsemise süvenemine näib olevat vältimatu, mis võib viia poliitilise kaose perioodini. See peab olema äratuskell, ja EL peab haarama hetkest kinni, tugevdades reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja mitmepoolsust. Sellega seoses kutsume üles mobiliseerima kõiki välisrahastamisvahendeid, nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI), stabiilsuse ja rahu tagamise rahastamisvahend (IcSP), arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) ja Euroopa Arengufond (EAF) koos humanitaarabi rahastamisvahendiga;
16. edastada selge sõnum, et EL on valmis oma kodanikke kaasama. Praeguses kontekstis peaksid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu arutama ja kehtestama formaadi, mis võimaldaks Euroopa tuleviku konverentsi tööd alustada esimesel võimalusel. Konverentsi formaat tuleks ümber kujundada, et see kajastaks küsimusi, mis on tekkinud seoses uue kontekstiga, milles me praegu elame;
17. Toetada võimaliku spetsiaalse uurimiskomisjoni loomist COVID-19 pandeemia õppetundide ja mõjude, sealhulgas pandeemia sotsiaalsete ja majanduslike mõjude uurimiseks. Tagada, et Euroopa Parlament kui ainus otse valitud Euroopa Liidu institutsioon suudab ka kriisi ajal jääda täielikult toimivaks.