Muudame Euroopa 21. sajandile vastavaks: viis punkti parema Euroopa jaoks

1. Miks on meil Euroopat vaja? Me soovime kindlustada oma euroopalikku elulaadi.

Eurooplased kardavad kaotada kontrolli ja kaasarääkimisvõimalust oma igapäevaelu suhtes, sest nende ees seisavad enneolematud väljakutsed. Mõned neist väljakutsetest on seotud tehnoloogia või majandusega: digiteerimine, majanduse üleilmastumine, kliimamuutused. Teised tulenevad välisteguritest – sõjad Lähis-Idas, kontrollimatu ränne ja terrorism, vabadust ja rahu ohustav agressiivne Venemaa ning rohkem sissepoole vaatavad Ameerika Ühendriigid. Kolmandatega seisame ühiselt silmitsi ka liidu sees – struktuurne tööpuudus, vananev elanikkond, poliitilise rahvusluse esiletõus ja ühtekuuluvuse puudumine.

Mõnedele väljakutsetele on vaja reageerida kollektiivselt, teised nõuavad liikmesriikidelt koordineeritud lähenemist. Kõiki neid väljakutseid arvestades on Euroopa meie elukindlustuspoliis järsult muutuvas maailmas. Euroopa Liiduta näiksid liikmesriigid nõrgestatutena ja nad oleksid maailmasündmuste meelevallas. Iga tõeline patrioot peab olema ka veendunud eurooplane.

2. Millest lähtub meie fraktsioon? Me seisame ühtse Euroopa eest!

Me toetame Euroopa-ideed, sest usume Euroopa rahvastesse. Tänu viimase 70 aasta koostööle on Euroopa rahvad saavutanud sellise rahu, vabaduse ning majandusliku ja sotsiaalse heaolu, mida selles maailmajaos pole kunagi varem kogetud. Oleme hästi kursis eurooplaste murega oma töökohtade, sissetuleku ja pensionide pärast, nende murega oma identiteedi ja armastatud perede tuleviku pärast, nende sooviga ühiste saavutuste ja isikliku turvalisuse järele. Me ei usu hirmu, vaid lahendustesse. Me seisame euroopaliku elulaadi eest, mis tähendab vabadust rõhumise asemel, demokraatiat diktatuuri asemel, koostööd isekuse asemel, turvalisust vihkamise ja lootust viha asemel. See eristab meid nii parem- kui ka vasakpopulistidest.

Me ammutame inspiratsiooni oma ühistest ajalookogemustest, judaistlikest ja kristlikest väärtustest ning humanistlikust mõtteviisist. Seetõttu toetame me tingimusteta inimväärikust, demokraatiat, isikuvabadust, võrdsust, õiglust ja solidaarsust. Kristlikest demokraatidest ja poliitilise skaala paremtsentristliku tiiva esindajatest koosneva fraktsioonina tahame me paremat tulevikku kõigile eurooplastele. Me seisame sellise ühiskonna eest, kus kedagi ei jäeta kõrvale, kus solidaarsus on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühiste eesmärkide edasiviijaks. Me usume iga inimese võimesse kujundada enda jaoks meelepärane elu. Selle asemel, et püüda inimeste elu kontrollida või valida lihtsalt täieliku mittesekkumise hoiak, pooldame me ettevõtlust, kaubandust, haridust, teadust, innovatsiooni, turumajandust ja sotsiaalset vastutust koos kõrgete nõudmistega. Sellest tulenevalt püüdleme me tugevama ja parema Euroopa Liidu poole.

Samal ajal oleme me veendunud, et nii EL kui ka liikmesriigid peavad rangelt järgima õigusriigi põhimõtet ja Euroopa demokraatlikke põhimõtteid. Kodanike usalduse taastamise eeltingimuseks on eetiline käitumine ja võitlus korruptsiooni vastu. Meie väärtused nõuavad Kopenhaageni kriteeriumites ja Lissaboni lepingus sätestatud selgete tingimuste täitmist mitte üksnes liitumisprotsessi ajal, vaid ka täieõiguslike liikmesriikidena. Liikmesriigid peavad vastama kehtestatud tingimustele, sealhulgas Kopenhaageni kriteeriumite osaks olevale ELi integratsioonisuutlikkuse tingimusele. ELi liikmeks võivad saada vaid riigid, mille põhiosa kuulub geograafiliselt Euroopasse. Türgi ei või saada täieõiguslikuks ELi liikmeks, sest see oleks tundlik küsimus nii Euroopa Liidu kui ka Türgi enda jaoks. Seetõttu tahame, et Türgi kuuluks ELi ümbritsevate partnerite ringi, mis koosneb riikidest, kes veel ei saa või ei soovi liiduga ühineda.

Oleme kindlalt veendunud, et rahva aktiivsel toetusel suudame luua sellise Euroopa, millisena me seda näha soovime – ühtse, konkurentsivõimelise, õiglase ja aktiivse Euroopa, mille üle rahvusriigid uhkust tunnevad. Seetõttu oleme igati pühendunud Euroopa nelja vabaduse kaitsmisele, milleks on kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine. Nende vabaduste suhtes järeleandmisi ei tehta. Need vabadused on Euroopa koos hoidmise ja parema tuleviku kujundamise eeltingimuseks. Meile ei ole vaja müüride ja vihkamise Euroopat. Me ei nõustu sellega, et mõni riik nopib endale paremad palad teiste arvel. Vastupidi, meil on vaja ühtset ja tugevat Euroopat, mis aitab meil toime tulla lähiaastatel meie ees seisvate väljakutsetega nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

3. Millist Euroopat me vajame? Me tahame Euroopat, mis oleks meie kodanike teenistuses ja meie kodanike loodud!

Brexiti hääletusele ei saa reageerida rohkem või vähem Euroopat pakkudes, vaid reageerida tuleb Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise koostöö tihendamisega. EL ja selle moodustavad rahvad ei vastandu üksteisele, vaid vastupidi, nad kuuluvad kokku. Euroopa Liit saab tegutseda edukalt üksnes siis, kui kõik selle liikmesriigid on edukad ja kui mõlemad tasandid teevad omavahel konstruktiivset koostööd. Selline arukam koostöö peab hõlmama ka kodanikke. Meie kodanikele tuleb anda rohkem võimalusi Euroopa tuleviku üle otsustamiseks. EList peab saama tõeline kodanike liit.

Me tahame tugevdada parlamentaarset demokraatiat ELis, mille kaheks kojaks oleksid Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu. Nõukogu põhikirja tuleks vastavalt kohandada. Nõukogu erinevad koosseisud peaksid muutuma nõukogu komiteedeks, mis peavad avalikke istungeid tavapärase seadusandjana. Euroopa Komisjon peaks täidesaatva organina tegutsema aktiivsemalt aluslepingute täitmise ja ELi õigusaktide korrektse rakendamise järelevalvajana. Me tahame, et Euroopa Parlament oleks demokraatia kaitsja. Selleks peab parlament tugevdama oma õigust komisjoni kontrollida ja sundida teda tegema seadusandlikke algatusi. Parlamendi uurimiskomisjonide õiguslikke valikuid tuleb suurendada, kui kaalul on kodanike huvid. Selleks et Euroopa valimiste tulemusi parandada ja valijate tahte väljendust tugevdada, tuleb meil alalise tugevdatud tavana kehtestada nn esikandidaatide protsess. Me toetame ELi ühtset institutsioonilist raamistikku. See tähendab, et euroala parlamentaarne mõõde peab jääma Euroopa Parlamenti.

EL peab keskenduma oma peamistele ülesannetele. EL peab õppima tagaplaanile hoiduma ja tegutsema üksnes siis, kui see on vajalik. ELi kodanikud ei taha pisiasjadesse takerduvat Euroopat, vaid Euroopat, mis sekkub seal, kus sellest on kasu. Seetõttu on meil vaja täpsustada pädevuste jaotumist ELi ja liikmesriikide vahel, et paremini kohaldada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Euroopa sekkumine peab olema suur suurtes asjades ja väike väikestes asjades.

Otsustajad peavad vastutama. Kodanikel peab olema võimalik paremini mõista, milline institutsioon vastutab millise otsuse eest ELi poliitika kujundamisel. Kodanikele tuleb pakkuda selgeid poliitilisi alternatiive sügavamalt politiseeritud protsessi käigus. Ühenduse meetod on kõige tõhusam ja läbipaistvam otsustusprotsess, mille puhul nõukogus võetakse otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament täidab täiel määral oma rolli rahva esindajana. Selle tõestuseks on siseturg. Lõppema peavad sagedased ummikseisud nõukogu istungitel ja Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kus üksikud liikmesriigid takistavad põhimõtteliste otsuste vastuvõtmist ja avaldavad tihti survet teistele liikmesriikidele, kellel on konkreetsed nõudmised muudes valdkondades. Samuti peab erandiks muutuma ühehäälsuse nõue. Nõukogu peaks kasutama aluslepingutes ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamust. Mõnikord võib projektide alustamiseks olla vajalik valitsustevaheline lähenemine, kuid see peab jääma erandiks. Kiirete otsuste põhjendamatu viivituseta vastuvõtmise eeltingimus on ka tõhus juhtimine Euroopa tasandil. Komisjoni volinike arvu tuleks vähendada, nagu Lissaboni lepingus oli algselt ette nähtud, et luua keskendunum ja tõhusam volinike kolleegium, mis tegeleks tõeliselt oluliste valdkondadega.

ELi otsused on siduvad. Euroopa tasandil vastu võetud otsuseid peab täitma iga liikmesriik. ELil peab olema pädevus ja suutlikkus vastu võetud õigusaktide rakendamise tagamiseks. Euroopa Komisjoni rakendamissuutlikkust tuleb suurendada, tehes seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõusolekul ja nende kontrolli all. Euroopa Parlament peab keskenduma rohkem kontrollile ja rakendamisele. Oleme veendunud, et nende ülesannete täitmiseks peavad liit ja liikmesriigid tegutsema täieliku vastastikuse austuse vaimus ning vastavalt siira ja lojaalse koostöö põhimõttele.

Euroopat tuleb juhtida arukalt, et kaotada liigne bürokraatia. Meie põhimõte on otsustavalt vähendada bürokraatiat ja regulatiivset koormust, eelkõige vabastada VKEd tarbetute eeskirjade järgimisest. Me oleme veendunud, et kodanikud võtavad Euroopa-idee omaks üksnes siis, kui EL väldib liigset reguleerimist ning austab liikmesriikide ja piirkondade pädevust. Seetõttu pooldame me mõjuhinnangute sõltumatumat analüüsi ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimist. Meie eesmärk on luua bürokraatia ja õigusliku pädevuse hindamiseks sõltumatu õiguskontrollinõukogu. Lisaks oleme seisukohal, et kohustuslikud VKE- ja idufirma testid on seadusandliku protsessi puhul hädavajalikud, et tagada väiksemate ettevõtjate huvidega arvestamine.

4. Milliseid esmatähtsaid valdkondi peaks Euroopa käsitlema?

Euroopa integratsiooni kaheks tugisambaks oli, on ja jääb julgeolek koos vabadusega ja heaolu sotsiaalse mõõtmega sotsiaalse turumajanduse tingimustes. Sellest lähtudes ja tolleaegsete peamiste väljakutsete käsitlemiseks kujundasid Euroopa Liidu rajajad Euroopast rahu ja vabaduse liidu ning järgmised põlvkonnad süvendasid majandus- ja rahaliitu. Tänapäeva Euroopa peab sellise ühistegevuse vaimu taaselustama, et tagada kontinendil julgeolek, stabiilsus ja heaolu.

Euroopa rahu projekti tuleb täiendada julgeolekuliiduga.

Euroopas tänapäeval valitsevat rahu ja vabadust ei ohusta liikmesriikidevahelised sõjad. Praegused ohud tulenevad pigem piirkondlikest konfliktidest, hübriidsõdadest, asümmeetrilistest konfliktidest ja rahvusvahelisest terrorismist. Euroopast peab saama stabiilsuse tugisammas üha ebaturvalisemas maailmas. Seetõttu tuleb ELi edasi arendada julgeolekuliiduks.

Me tahame kaugeleulatuvat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat.

Rahvusvahelisel areenil kaasa rääkimiseks peab EL kõnelema ühel häälel. Seepärast on vaja paremini koordineerida ELi ja liikmesriikide esindajate tööd kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides ning võimaluse ja sobivuse korral kaaluda ühist esindamist. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamine on hädavajalik selleks, et EL saavutaks võidu terrorismi üle, tagaks rahu, stabiilsuse ja korra oma naabruses ja ohjeldaks autokraatlikke režiime. Isegi Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning Euroopa kodanikukaitseorgani loomine tähendab kaudselt sõjaliste võimete arendamist. ERP fraktsioon toetab Euroopa kaitseliidu loomist, mille puhul EL tagab omaenda kaitse ja julgeoleku. Me tahame tõelist Euroopa kaitsepoliitikat, mis tähendab alalise operatsioonide peakorteri loomist, struktureeritud koostööd ja teabevahetust ning ELi lahingugrupi loomist, mis oleks alati tegutsemisvalmis. Me kutsume üles kasutama Lissaboni lepingu ühist julgeolekut käsitlevate sätete kõiki võimalusi. Kaitseliit peab tugevdama meie välistegevust ja sekkumist, toimugu see siis ÜRO, NATO või selleks soovi avaldanud riikide koalitsiooni raames. Kogu Euroopa julgeoleku jaoks on hädavajalik väga tihe koostöö USAga. Me peame sellise julgeolekuliidu kiiresti üles ehitama ja võimaldama liikmesriikidel, keda rahvusvaheline terrorism eriti ohustab, ühiselt edasi liikuda. Seega oleme me aluslepingute raames valmis leppima erineval kiirusel areneva Euroopaga selles valdkonnas. Meie pikaajaline eesmärk on Euroopa relvajõudude loomine.

Me usume kindlalt, et ELi ülesanne on ka võidelda terrorismi vastu.

Euroopa reageering hiljutistele terrorirünnakutele Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja igal pool mujal on ühemõtteline: Euroopa peab kokku hoidma. Terroristide eesmärk näha Euroopat hirmunu ja halvatuna on läbi kukkumas. ERP fraktsioon on ja jääb poliitiliseks jõuks, kes astub välja Euroopa julgeoleku eest. Euroopa julgeolek on meie jaoks esmatähtis: vaja on palju paremat ja tihedamat Euroopa koostööd ja integratsiooni luure- ja õiguskaitseteenistuste vahelises teabevahetuses ning radikaliseerumise ja terrorismivastaste ennetus- ja survemeetmete alaste parimate tavade vahetamisel. Meie jaoks on äärmiselt oluline, et erilist tähelepanu pöörataks terrorismiohvritele, et tagatud ja kaitstud oleksid nende vajalikud õigused, et nad saaksid tuge ja kaitset ning et õigussüsteem kaitseks nende väärikust ja mälestust nüüd rohkem kui kunagi varem. Kõik asjaomased Euroopa andmebaasid tuleb muuta koostalitlusvõimeliseks ning pädevatel Euroopa asutustel ja kohapealsetel riiklikel õiguskaitseasutustel peab olema neile juurdepääs, et tagada ELi kodanike ja ELi piiride parim kaitse. Samal ajal tuleb inimeste kaitsmiseks investeerida palju arukamasse turvatehnoloogiasse, näiteks arendades näotuvastusseadmeid ja tõhustades profiilianalüüsisüsteeme. Samuti vajab Euroopa mitmesuguste terroriohtude käsitlemiseks sobivat õigusraamistikku. Euroopa on nii meie julgeoleku kui ka vabaduse tagatis. Oma võitluses terrorismi vastu peame alati järgima õigusriigi põhimõtet.

Me peame kõik oma jõupingutused suunama piirikontrolli parandamisele.

Euroopasse saabuvate pagulaste ja majandusmigrantide tulv on proovile pannud meie toimetulekuvõime Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil. Me oleme alati toetanud ühist Euroopa lähenemist meie välispiiride kaitsmisele. Hiljuti loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve tuleb täielikult üles ehitada ja varustada piisavate vahenditega. Kuid meil on vaja ka Euroopa Liitu saabuvate migrantide arvu kontrolli all hoida ja seda reguleerida. Viimaste kriisiaastate järel tuleb meil välja töötada paindlik, jätkusuutlik ja õiglane jaotusmehhanism, mis võimaldaks vastutuse ja solidaarsuse õiglasemat jagamist liikmesriikide vahel. EL peaks eelkõige tagama pagulastele abi ja kaitse kriisiolukorras olevates kolmandates riikides ja nende naaberpiirkondades. Euroopa Liit peaks olema see, kes otsustab, kellel on õigus saada kaitset Euroopas. Schengeni süsteem tuleb säilitada ja seda tuleb süvendada. EL peab oma ühist varjupaigapoliitikat ajakohastama, et selle abil tulemuslikult kaitsta neid pagulasi ja tagakiusatuid, kellel on õigus kaitsele vastavalt meie kristlikele ja humanitaarsetele väärtustele, ning saata kiiresti tagasi need, kellel sellist õigust ei ole. Lisaks tuleb meil tõsisemalt tegeleda rände algpõhjustega ja aidata tagada rahu ELi lõunanaabruses, edendada majandusarengut Aafrikas ja töötada välja kavad ebastabiilsuse vähendamiseks neis piirkondades.

Majandus- ja rahaliitu tuleb täiendada innovatsiooniliiduga.

Meil on vaja õiglasemat sotsiaalset turumajandust, mis aitaks luua töökohti, jõukust ja sotsiaalset õiglust. Üha rohkem põimunud ja innovatsioonist sõltuva majandusega maailmas ei saavuta me seda eesmärki püsivalt, kui kuhjame võlgu ja pürgime eraldatuse poole. Varem või hiljem haaraks digiteerimine ja üleilmastumine kaasa enamiku sellest, mis on meile Euroopas kallis. Parimaks kasvustiimuliks on majanduse soodsad raamtingimused. Seepärast toetamegi struktuurireforme ja sihtotstarbelisi investeeringuid, õiglast maksustamist, õiglasi kaubanduslepinguid, juhtpositsiooni taastamist innovatsiooni vallas ja ühtse turu väljakujundamist. Oleme ka veendunud, et ELi eelarve vajab tõeliste omavahendite süsteemi vastavalt ELi tulevast rahastamist käsitleva Monti aruande soovitustele.

Me usume tugevasse rahandusse, täistööhõivesse ja heaolusse.

Üksnes konkurentsivõimeline majandus paneb aluse homsele jõukusele. Suurtes Euroopa piirkondades valitsev noorte tööpuudus tuleneb eilsetest juhtimisvigadest, mitte tänasest stabiilsuspaktist. Me toetame struktuurireformidel põhinevat fiskaalstabiilsust ja konkurentsivõimet. Tugev rahandus, täistööhõive ja heaolu ei ole omavahel vastuolus, vaid neid saab saavutada üksnes koos ja pika aja jooksul. Samamoodi ei saa sotsiaalne turumajandus leppida maksuparadiiside ja maksupettustega. Meil on vaja õiglasi maksustamisstandardeid Euroopa Liidus ja väljaspool liidu piire. Euro on kogu Euroopa Liidu valuuta. Ainult stabiilne euro suurendab inimeste usaldust meie majanduskorra vastu. Lisaks tahame me viia majandus- ja rahaliidu väljakujundamise lõpule Euroopa Liidu ja eelkõige euroala majanduse juhtimise tugevdamise abil. Kaaluda tuleks valitsemissektori võla piirmäärade kehtestamist ning raamistiku loomist riikide maksujõuetuse nõuetekohaseks menetlemiseks. Tugev valuuta vajab järjepidevat struktuuri ELi raamistikus ja tõhusat mehhanismi oma stabiilsuse tagamiseks. Seetõttu toetame pühendunult stabiilsuspakti, mida täiendab laiahaardeline investeerimispakt, et pikemas perspektiivis saavutada täistööhõive kogu Euroopas. Junckeri strateegiliste investeeringute kava saab olla vaid lähtepunktiks koostoimes ühtekuuluvusfondide ja ühise põllumajanduspoliitikaga. Me peame toetama arvukamalt samalaadseid projekte. Vajame lisainvesteeringuid, mis tugineksid mitte laenudele, vaid ideedele. Euroopa ei vaja laialivalguvaid stimuleerimispakette, vaid pikaajalisi investeerimisstiimuleid ja asjakohaseid kapitaliturgude tingimusi.

Meie sotsiaalse turumajanduse tuumaks on sotsiaalne mõõde.

Kuigi Euroopa on majandus- ja finantskriisist toibunud, kannatab liiga palju inimesi ikka veel tööpuudust. Me oleme seetõttu veendunud, et Euroopa tugeva sotsiaalmõõtme loomine peab olema meie majandusmudeli osa ja moodustama ERP fraktsiooni solidaarsuse, väärikuse ja sotsiaalse õiguse põhimõtete tuumiku, et võidelda Euroopa sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsuse algpõhjustega.

Me usume, et vabakaubandus on heaolu saavutamise ja töökohtade loomise liikumapanev jõud.

Investeerimise parimaks stiimuliks on majanduse soodsad raamtingimused. Me toetame õiglasi vabakaubanduslepinguid, millega rakendatakse üleilmastumine meie kodanike teenistusse. Vabakaubandus ei tähenda üksnes tariifide kaotamist, vaid ka sotsiaalsete standardite parandamist, tarbijakaitset ja sotsiaalset turumajandust. Üksnes õiglase vabakaubanduse abil suudame säilitada kogu maailmas oma sotsiaalsed, keskkonnaalased ja tehnoloogilised standardid ning samal ajal parandada elutingimusi meie partnerriikides, näiteks vastustades lapstööjõu kasutamist. Vabakaubanduse kategooriline välistamine juba algusest peale on majanduslikult ebamõistlik ja äärmiselt ühiskonnavaenulik. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad pigem keskenduma sellele, kuidas luua uusi töökohti ja kaitsta meie ettevõtteid mahamüümise eest. Mõlema puhul on vabakaubandus vältimatu. Euroopa Liidule ja tema institutsioonidele on aluslepingutega tagatud ainupädevus liidu ühise kaubanduspoliitika alal. Liikmesriikidel on oma demokraatlikult valitud valitsuse kaudu nõukogus selles küsimuses täielik sõnaõigus. Nad peaksid hoiduma lühinägelikust kiusatusest kasutada lihtsalt poliitilistel põhjustel vetoõigust, mis muudaks iga uue kaubanduslepingu sõlmimise praktiliselt võimatuks.

Me tahame edendada innovatsiooni.

Viimase 500 aasta jooksul on Euroopa olnud maailma loovuse keskus. Euroopa on olnud suurte ülemaailmsete uuenduste sünnikoht. Tänapäeva guuglid ja feissbukid on aga seda olukorda muutnud. Euroopa peab uuesti hakkama seadma kaugemaleulatuvaid sihte. Me vajame uusi kõrgelennulisi projekte, nagu Airbus oma alguspäevil. See näitab inimestele, et Euroopa Liit ei ole reguleeriv asutus, vaid paremat elu tõotavate ideede allikas. Me tahame edendada innovatsiooni ja muuta Euroopa majandusjõud innovatsioonijõuks. Euroopa peab säilitama oma juhtpositsiooni bioressursipõhises ja ringmajanduses ning taastama juhtpositsiooni tehnoloogia- ja digitaalvaldkonnas, luues ühise teadusuuringute, innovatsiooni ja avatud teaduse ruumi, muutes meie teadustulemused reaalmajanduse uuendusteks ja digiteerides tööstuse.

Kodanike ja ettevõtete digitaalne võimestamine peab olema Euroopa üks prioriteet ning kõrvaldada tuleb põhjendamatud tõkked, mis pärsivad e-kaubanduse piiriülest arengut ja juurdepääsu kultuurile. Käegakatsutavad ja kiired tulemused sõltuvad ka uutest ärimudelitest ja tarbijate laiematest valikutest täielikult toimival ja integreeritud ühtsel turul. Ühtse turu eeskirjad tuleb viia vastavusse digitaalmaailmaga.

Digitaalne ühtne turg oma 510 miljoni tarbijaga saab aidata meil realiseerida kogu oma potentsiaali, teha Euroopast teenäitaja ja suurendada Euroopa üleilmset konkurentsivõimet. ERP fraktsioon usub, et Euroopa prioriteet peab olema ühenduvus ja sellega seonduv taristu arendamine, neljanda tööstusrevolutsiooni hoogustamine, e-kaubanduse tõkete kõrvaldamine ning kodanike ja ettevõtete, eriti VKEde ja idufirmade digitaalne võimestamine. Selleks peab EL looma investeerimissõbraliku keskkonna, parandama spektrihalduse koordineerimist, arendama digitaaloskusi ja digitaalset kirjaoskust ning suurendama andmemaailma kõigi partnerite vahelist usaldust, et ehitada üles konkurentsivõimeline andmepõhine majandus. EL peab kehtestama uue majanduse jaoks õigusraamistiku, et vältida edasist killustumist liikmesriikide lõikes. Nende eesmärkide saavutamiseks on otsustava tähtsusega digitaalse ühtse turu ja energialiidu ellurakendamine.

Lisaks tahame käivitada konkreetsed projektid sellistes valdkondades nagu kõnetuvastus, robootika ja tehisintellekt, superarvutid, 5G mobiilside ning arukad linnad ja külad, et aidata Euroopal arendada oma innovatsioonipotentsiaali. Euroopa peaks ühendama oma innovatsioonisuutlikkuse loovusega. Digiajastul ei piisa muutusteks üksnes tipptehnoloogiast. Üha konkurentsivõimelisemas IT-sektoris saab otsustavaks ettevõtete suutlikkus muuta tehnoloogia eluviisiks. Euroopast võib saada maailmas ainulaadne paik innovatsiooni ja loovuse arendamiseks.

Samal ajal peab Euroopa juhtprojektide väljatöötamisega rohkem panustama sellistesse tänapäeva suurtesse teadusküsimustesse nagu vähktõve vastane võitlus või kliimamuutuste jaoks tehniliste lahenduste leidmine. ELi eelarve tuleb muuta sihtotstarbelisemaks ja vastavalt ümber kujundada. Euroopa peab rohkem investeerima oma tulevikku ja eraldama vähem vahendeid vanadele struktuuridele. Euroopa peab pakkuma rohkem lahendusi inimkonna ees seisvatele pakilistele probleemidele.

Oleme veendunud, et Euroopa peab etendama juhtrolli uue majanduskasvumudeli leiutamises, mis tugineks säästvale ja ringmajandusele, et kaitsta meie loodusvarasid. Enamiku meie keskkonnaprobleemidest saab lahendada üksnes Euroopa tasandil, sest saasteained ei tunne piire. Seetõttu kaitseme me turupõhist lähenemist, mille kohaselt peab Euroopa keskkonnapoliitika aitama tööstusel edendada innovatsiooni ja tegeleda tarbijate muredega, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks.

5. Me tahame edendada noorte Euroopat ning tagada meie ühiskonnale ja Euroopa peredele helge tuleviku.

Euroopast peab saama põlvkondadevahelise õigluse ja solidaarsuse eestvedaja. Me võitleme perede helgema tuleviku eest kõigis poliitikavaldkondades. Kõikide perede elujärje parandamisel on keskse tähtsusega jätkusuutliku ja õiglase sotsiaal-majandusliku poliitika tagamine. Lisaks tahame me Euroopa eri piirkondade vahelist viljakat mõttevahetust demograafiliste probleemide lahendamise üle. Majandusliku, rahandusliku ja poliitilise integratsiooni edenedes tuleb ka ELi eelarvet vastavalt kohandada, säilitades samal ajal selle kesksed põhimõtted: investeerida konkurentsivõimesse, noorte töökohtadesse ja liikmesriikidevahelise ühtekuuluvuse suurendamisse.

Samal ajal tuleb meil toetada tulevaste põlvkondade Euroopa identiteeti. Võimalikult paljud noored peaksid saama vahetu Euroopa kogemuse. Me tahame kasutusele võtta värsked ja mõtestatud interaktiivsed projektid, mis kaasaksid Euroopa noori, näiteks kinkida neile 18. sünnipäevaks Interraili pileti. See võimaldab noortel eurooplastel mitte üksnes avastada meie kontinendi ilu ja mitmekesisust, vaid looks ka terve rea uusi võimalusi Euroopa piirkondadele ja linnadele oma projektide ühendamiseks Euroopa kuvandiga. Lisaks tahame me täiustada Erasmuse programmi nii kõrghariduse kui ka kutsehariduse alal. Me tahame kehtestada põhimõtte, et Erasmuse programmis oleks võimalik osaleda kõigil noortel olenemata nende taustast. Me tahame toetada noori ettevõtjaid, julgustades nende idufirmasid ja innovaatilisi VKEsid taotlema ELi rahastust.

Eurooplased saavad koos tegutseda üksnes siis, kui nad suudavad üksteisest aru saada. Seetõttu tahame, et osa ELi eelarvest eraldataks selleks, et edendada kõikides liikmesriikides oskusi, mis tagaksid edu 21. sajandil. Igal lapsel peab olema juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja liikmesriikide ülesandeks on tagada võimalus omandada võõrkeeleoskus ning digitaalsed, loomingulised, analüüsi ja kriitilise mõtlemise oskused põhjalikumalt kui praegu võimalik. Euroopa suurim vara on tema inimesed. Oskuste täieliku väljaarendamisega pakume noortele eurooplastele parimat tagatist turvaliseks ja helgemaks tulevikuks.

*

Euroopa Liit seisab teelahkmel ning täna on meie ühine väljakutse ja meist igaühe ülesanne jõuda iga kodanikuni ja teda kaasata, et sisendada eurooplastesse eneseusku ja panna nad taas uhkust tundma selle ainulaadse projekti üle, mida nad on viimastel aastakümnetel ehitanud oma laste rahu ja heaolu nimel.