Euroopa kaitsmine Hiina mõju eest

Euroopa peab end kaitsma julgeolekuriskide eest, mida kujutavad endast Hiina investeeringud Euroopa infrastruktuuri. Seda nõuab Euroopa Rahvapartei fraktsioon enne tänast Euroopa Parlamendi hääletust kahe dokumendi üle, milles käsitletakse üksikasjalikult Hiina mõju ELi elutähtsale infrastruktuurile ja Euroopa sadamastrateegiat.

EL ja selle institutsioonid peaksid süstemaatiliselt kontrollima Hiina ettevõtteid, kes saavad otseselt või kaudselt kasu Euroopa programmidest, ning vajaduse korral lõpetama nende osalemise. See on raporti peamine järeldus, mis käsitleb Hiina investeeringute mõju kaitsele ja julgeolekule Euroopa strateegilises infrastruktuuris.

"On aeg lõpetada naiivsus. Pekingi tegevuse taga on kommunistliku partei lõppeesmärk saada maailma juhtivaks jõuks ja muuta rahvusvahelist korda. Suured investeeringud Euroopa võtmetähtsusega infrastruktuuri võimaldavad Hiinal jälgida, kontrollida ja mõjutada meie tegevust võtmevaldkondades. ELi vastupanuvõime tugevdamiseks Hiina kasvavatele ohtudele on väga oluline kaitsta meie elutähtsat infrastruktuuri, sealhulgas sadamaid, energiavõrke ja digitaalvõrke. Selle saavutamise võti on olemasolevate õigusaktide ja kohustuste nõuetekohane rakendamine. Meie võtmetähtsusega infrastruktuuri kontrolliva totalitaarse režiimi tagajärjed oleksid kohutavad," rõhutab Euroopa Parlamendi liige Miriam Lexmann, kes juhtis raporti koostamist Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel.

"Meie sadamad on väravad Euroopasse, nii et lõpetame võtmete üleandmise Hiinale. On tore näha, et parlament toetab seda. Nüüd on komisjoni kord," rõhutab Euroopa Parlamendi liige Tom Berendsen, kes koostas parlamendi ettepaneku Euroopa sadamastrateegia kohta. Dokumendis väljendatakse muret välisriikide mõju üle Euroopa infrastruktuurile, tõmmates paralleele kontinendi varasema energiasõltuvusega Venemaast ja kutsudes ELi üles ennetavalt juhtima välisinvesteeringuid, et kaitsta oma elutähtsat transporti.

Hiina riigiettevõtetel on osalus Euroopa sadamates, mis vastutavad enam kui 10 protsendi Euroopa kogu konteinervedude käitlemise eest, samas kui kolmel suurimal Hiina aktsionäril on varad peaaegu pooltes sadamates, mis asuvad kas mereväebaaside lähedal või pakuvad logistilist tuge NATO vägedele.