EPP fraktsiooni seisukoht soolise võrdõiguslikkuse kohta

1. Naistevastase vägivallaga tegelemine:

1. Inimkaubandus
2. Naiste suguelundite moonutamine
3. Kübervägivald ja vihakõne
4. Seksuaalne ahistamine

2. Kaasava majanduse ülesehitamine:

1. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tööturul: naiste tööhõive; soolised pensionid ja palgaerinevused; töö- ja eraelu tasakaal; hooldusteenuste pakkumine;
2. Naiste ettevõtlus
3. Teadus- ja arendustegevus, digitaaltehnoloogia, IKT ja tehisintellekt (AI).
4. Naised otsuste tegemisel

3. Naiste õigused: Valdkondadevaheline lähenemisviis:

1. Naised maapiirkondades
2. Naised välispoliitikas ja arengus
3. Naised meedias

4. Naiste ja tüdrukute tervis:

1. Naiste tervis
2. Vähk
3. Puudega naised

"Liidu eesmärk on kogu oma tegevuses meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse kaotamine ning võrdõiguslikkuse edendamine."

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 8.

Euroopa Liit on oma loomisest saadik olnud projekt, mis põhineb võrdsetel võimalustel, võimaldades kõigil kodanikel saavutada oma täielik potentsiaal rahumeelsel ja jõukal mandril. Naised on selle visiooni keskmes ning naiste võimalus jõuda kõrgemale ja kaugemale on olnud Euroopa ideaaliks juba aastakümneid.

Võrdsus on Euroopa Rahvapartei põhiväärtus. EPP missiooni keskmes on tagada kõigile kodanikele võrdsed võimalused edu saavutamiseks nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka poliitiliselt. EPP ja selle valitsused on järjekindlalt püüdnud edendada naiste võimalusi ühiskonnas ja majanduses, sealhulgas tööturul, ning edendada tasakaalu töö- ja pereelu vahel kõigi hüvanguks. EPP fraktsioon Euroopa Parlamendis püüab tagada, et igal naisel oleks võimalus elada ambitsioonikat ja täisväärtuslikku elu. Alates tervislikust sünnist kuni täisväärtusliku hariduseni, alates otsusest siseneda õiglasele tööturule kuni pere loomise otsuseni, alates täielikust osalemisest avalikus elus kuni naiste eest hoolitsemiseni, kui nad vananevad - fraktsioon EPP tagab, et iga naine saab võimaluse saavutada oma potentsiaali täies ulatuses. Meie eesmärk on edendada võrdseid õigusi, võimalusi ja võrdõiguslikkust kõigi jaoks. Kuna naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu keskne ja horisontaalne väärtus, peaks see olema Euroopa tuleviku konverentsi keskmes. Naisi tuleks aktiivselt julgustada konverentsil osalema ja naisorganisatsioonid peaksid olema kaasatud konverentsi päevakorra koostamisse. Nende häält tuleks kuulda võtta ja see tuleks lisada lõplikesse soovitustesse.

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on oluline koguda sooliselt eristatud andmeid kõikides poliitikavaldkondades. Seetõttu kutsub EPP fraktsioon Eurostati, EIGEd ja Eurobaromeetrit üles intensiivistama oma jõupingutusi sooliselt ja vanuseliselt liigendatud andmete kogumiseks kõikides valdkondades soolise võrdõiguslikkuse strateegia kaudu.

1. NAISTEVASTASE VÄGIVALLAGA TEGELEMINE

Võitlus vägivalla vastu kõigis selle vormides (füüsiline, psühholoogiline, rahaline, kübervägivald, samuti seksuaalne ahistamine või naiste suguelundite moonutamine) ja kõigis kohtades, sealhulgas nii kodus kui ka väljaspool kodu, on meie poliitilise perekonna jaoks absoluutne prioriteet. Naistevastane vägivald ei ole mitte ainult peamine takistus soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, vaid ka inimõiguste lubamatu rikkumine. Praegu on iga kolmas vähemalt 15aastane naine ELis kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning COVID-19 kinnipidamise kaudu on kiiresti kasvanud teatised koduvägivallast. EPP fraktsioon suhtub soolise vägivalla suhtes nulltolerantsiga nii ELis kui ka väljaspool seda.

Naistevastane vägivald ei ole ainult ühiskondlik vägivald, vaid seda kasutatakse sageli populistlike, ebaliberaalsete või demokraatiavastaste režiimide poolt elanikkonna kontrollimiseks. Riigi poolt toime pandud poliitiline vägivald on viis kodanike teisitimõtlemise mahasurumiseks. Iga naistevastast vägivallategu tuleks käsitleda otsese rünnakuna meie demokraatlike väärtuste vastu ja ohuna mitte ainult konkreetsele isikute rühmale, vaid ohuna meie kui terve, osalusvõimelise ja võrdse ühiskonna eksistentsile.

Naistevastase vägivalla vastased tegevuspunktid:

• Vägivalla ja selle algpõhjustega tegelemine kõigil tasanditel teadlikkuse tõstmise, ennetus- ja teavituskampaaniate kaudu, sealhulgas pornograafilise materjali ohtude ja kahjuliku mõju kohta; hädavajalik on abitelefonide toetamine ja heade tavade edendamine, samuti kampaaniad, mis julgustavad naisi, mehi ja lapsi juhtumitest teatama; oluline on juurdepääs turvalistele, kättesaadavatele ja eakohastele kanalitele, et hirmuta väärkohtlemisest teatada, eriti kui väärkohtleja kuulub ohvri lähikonda, et tõhusalt võidelda alaraporteerimise vastu;
• nõuda tungivalt, et ülejäänud liikmesriigid ja EL ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni;
• Töötada välja kogu ELi hõlmav naistevastase vägivalla määratlus, mis hõlmaks nii veebipõhiseid kui ka võrguväliseid vorme, ning lisada naistevastane vägivald ELi kuritegude loetellu, tagades, et need kuriteod ei jääks üheski liikmesriigis karistamata. Kaaluda tuleks ka uusi õigusloomemeetmeid, et määratleda miinimumstandardid vägivalla liikide kohta;
• toetada ohvreid tulevase ELi ohvrite õiguste strateegia kaudu, samuti olemasolevate vahenditega, nagu Euroopa lähenemiskeeld;
• Jätkata Daphne tegevussuunda programmi "Õigused ja väärtused" 2021-2027 raames.

Inimkaubandus

Inimkaubandus on eriti jõhker inimõiguste rikkumine ja seda peetakse naiste vastu suunatud struktuurilise vägivalla üheks vormiks. Inimkaubandus on Euroopa probleem: peaaegu pooled ohvritest (44%) on inimkaubanduse ohvrid ELis. Naised ja tüdrukud, eriti romi naised ja tüdrukud, on oma madala haridustaseme ja sotsiaalmajandusliku staatuse tõttu jätkuvalt kõige haavatavamad inimkaubanduse suhtes (68%), samas kui seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuv inimkaubandus on endiselt kõige levinum vorm (56%). EPP fraktsioon on pühendunud võitlusele naiste ja tüdrukute inimkaubanduse vastu.

Inimkaubandust käsitlevad tegevuspunktid:

Suurendada jõupingutusi kehtivate seadusandlike meetmete ülevõtmiseks ja täielikuks rakendamiseks liikmesriikides, keskendudes ja hinnates regulaarselt kõigi inimkaubandusega seotud tavade kvalifitseerimist kuritegudeks, tõhustades ennetustegevust, teadlikkuse tõstmist ja ametnike koolitamist;

• Euroopa Komisjon koostab direktiivi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastu võitlemise kohta ELis;
• Suurendada jõupingutusi kehtivate õiguslike meetmete ülevõtmiseks ja täielikuks rakendamiseks liikmesriikides, keskendudes kõigi inimkaubandusega seotud tavade kuriteona määratlemisele ja korrapäraselt hindamisele, tõhustades ennetustegevust, teadlikkuse tõstmist ja ametnike koolitamist;
• Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et võidelda inimkaubanduse ohvritega seotud haavatavate tegurite, näiteks roma naiste ja tüdrukute, sealhulgas vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, madala hariduse, kõrge töötuse, koduvägivalla ja diskrimineerimise vastu;
• Euroopa Komisjonil töötada välja uus ELi strateegia inimkaubanduse kaotamiseks;
• võidelda kurjategijate, kuritarvitajate ja ekspluateerijate karistamatuse laialt levinud kultuuri vastu, jätkates koordineeritud tööd asjaomaste ELi ametite vahel koostöös liikmesriikide, ELi institutsioonide ja teiste partneritega, suurendades seeläbi uurimise ja süüdistuse esitamise tõhusust;
• edendada Europoli ja Eurojusti kaudu kooskõlastatud reageerimise tugevdamist politsei- ja õigusalase koostöö raames;
• tugevdada ohvrite õiguste direktiivi rakendamist, et kõigil ohvritel oleks juurdepääs õigusemõistmisele ja toetusele, ning suurendada lastekaitset liikmesriikide üldistes sotsiaalkaitsesüsteemides. See peaks hõlmama toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja õiguskaitseasutustele, kes töötavad inimkaubanduse ohvritega;
• Pädevatele asutustele, nagu riigiametnikud, kohtu- ja õiguskaitseametnikud ning inimkaubanduse ohvritega või potentsiaalsete ohvritega tegelevad asutused peaksid saama asjakohast sootundlikku koolitust, mida tugevdataks tõhusa järelevalve ja juhtimise kaudu;
• Naiste ja laste salakaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine, tehes koostööd kolmandate päritolu- või transiidiriikidega, koos inimkaubanduse ohvrite kaitsmisega, tagades igakülgse toetuse, reintegratsiooni ja rehabilitatsiooniprogrammid;
• Inimkaubanduse vastaste meetmete kaalumine ja lisamine meetmena kõikidesse kaubanduslepingutesse;
• Parandada inimkaubanduse juhtumitest teatamist ja andmete kogumist liikmesriikide ja ELi tasandil, et saada nähtusest parem ülevaade ja kooskõlastada paremini erinevaid andmeallikaid;
• Jätkata ELi inimkaubanduse vastase võitluse koordinaatori töö toetamist ja rahastamist;
• EPP fraktsioon mõistab hukka igasuguse sunniviisilise kohtlemise, nagu naiste suguelundite moonutamine, sundsteriliseerimine, sundabort või naiste sunniviisiline meditsiiniline läbivaatus, eriti marginaliseeritud rühmade, sealhulgas romade, vaimupuudega naiste või etniliste vähemuste hulka kuuluvate naiste puhul.

Naiste suguelundite moonutamine (FGM)

EPP fraktsioon mõistab teravalt hukka naiste suguelundite moonutamise kui inimõiguste raske rikkumise ning naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivallaakti, millel on pikaajalised psühholoogilised ja füüsilised tagajärjed, sealhulgas surm. Naiste suguelundite moonutamine mõjutab vähemalt 200 miljonit naist ja tüdrukut 31 riigis ning ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) 2018. aasta andmete kohaselt on 2030. aastaks 68 miljonit tüdrukut kogu maailmas ohustatud naiste suguelundite moonutamisest. EPP fraktsioon mõistab hukka selle tava kasvava meditsiiniliseks muutmise, mis on ohtlik katse seadustada naiste suguelundite moonutamine ja isegi potentsiaalselt saada sellest kasu.

Tegevuspunktid naiste suguelundite moonutamise kohta:

• kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tõhustama koostööd kolmandate riikidega, et seada naiste suguelundite moonutamise likvideerimine olemasolevate ja tulevaste programmide kaudu prioriteediks;
• Tugevdada naiste suguelundite moonutamise ennetamist hariduse ja teavitamise kaudu ning luues eeldused naiste ja tüdrukute majanduslikuks mõjuvõimu suurendamiseks;
• keskenduda erinevate olemasolevate programmide raames teadlikkuse tõstmisele, teavitamisele, haridusele ja asjaomaste spetsialistide ( meditsiinitöötajad, meditsiiniõed, sotsiaaltöötajad) koolitamisele kogu ELis ja välispoliitikas naiste suguelundite moonutamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;
• eraldada ELi rahalisi vahendeid koolitus- ja teadlikkuse tõstmise projektidele, et tõhusalt ennetada naiste ja tüdrukute suguelundite moonutamise ning naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla juhtumeid, neid avastada ja neile reageerida.

Kübervägivald ja vihakõne

Naistevastane kübervägivald on tihedalt seotud sotsiaalmeedia ja tehnoloogiaplatvormide kasvava kättesaadavuse ja kasutamisega ning võib väljenduda mitmel viisil, näiteks seksuaalse ahistamise, pildipõhise seksuaalse kuritarvitamise, grooming'u või seksistliku vihakõnena. Need naiste vastu suunatud kübervägivalla ja vihakõne vormid on osa vägivallaprotsessist, mis sageli algab offline ja jätkub internetis või vastupidi.

Vihakõne on üha enam suunatud naiste vastu, kusjuures eriti ohustatud on sellised avaliku elu tegelased nagu ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja poliitikud.

Kübervägivalda ja vihakõnet käsitlevad tegevuspunktid:

• Teha koostööd Euroopa Komisjoniga, et valmistada ette terviklik strateegia, mis käsitleks nii kübervägivalla kui ka naiste vastu suunatud vihakõne probleemi, kuna internetis toimuv vihakõne võib õhutada tegelikku vägivalda;
• Suurendada sünergiat Euroopa tasandil olemasolevate vahendite vahel, mis käsitlevad naistevastast vägivalda internetis, nagu üldine andmekaitsemäärus, elektroonilise kaubanduse direktiiv ja ohvrite õigusi käsitlev direktiiv;
• teha koostööd tehnoloogiaplatvormide ja IKT-sektoriga, et võidelda naistevastase vägivalla, kübervägivalla ja laste väärkohtlemise vastu nii internetis kui ka väljaspool seda tehniliste meetmete ja meedia modereerimise poliitika abil. Oluline on ennetustehnikate ja kahjulikule sisule reageerimise mehhanismide väljatöötamine, sealhulgas koostöö õigusasutustega vägivaldse või kahjuliku sisu eemaldamisel või juurdepääsu keelamisel;
• töötada välja näitajad naiste vastu suunatud kübervägivalla leviku ja kahjulikkuse kohta, et mõõta sekkumiste tõhusust;
• arendada edasi naiste ja tüdrukute teadlikkuse tõstmise kampaaniaid kübervägivalla, nende seaduslike õiguste ja kättesaadavate tugiteenuste jms kohta;
• võtta ajakirjanike turvalisuse kaitsmise meetmete kaalumisel sootundlik lähenemisviis, kuna naisajakirjanikud puutuvad kokku soospetsiifiliste vägivallavormidega, näiteks seksuaalse ja veebipõhise ahistamisega.

Seksuaalne ahistamine

Seksuaalne ahistamine on kõige püsivam soolise diskrimineerimise vorm ja umbes pooled Euroopa Liidu naistest on kogenud seksuaalset ahistamist. Fraktsioon PPE mõistab teravalt hukka kõik ahistamise vormid ja nõuab selle nähtusega seotud olemasoleva õigusraamistiku tõhusat rakendamist, julgustades samal ajal ELi liikmesriike, avaliku ja erasektori ettevõtteid ja institutsioone võtma täiendavaid meetmeid, et tõhusalt lõpetada ja ennetada ahistamist töökohal.

Seksuaalse ahistamisega seotud tegevuspunktid:

• Jälgida olemasolevate õigusraamistike tõhusust ja rahvusvaheliste konventsioonide rakendamist;
• Võtta kasutusele strateegia seksuaalse ahistamise ennetamiseks töökohal ja muudes sotsiaalsetes keskkondades, mis põhineb 2019. aasta juunis jõustuval ILO konventsioonil vägivalla ja ahistamise kohta töömaailmas, tunnustades vägivalda ja ahistamist töökohal kui inimõiguste rikkumist;
• Teha koostööd liikmesriikide, avaliku ja erasektori ning asjaomaste institutsioonidega, et tõhusalt jälgida olukorda, vahetada parimaid tavasid ja edendada meetmeid seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks kõikides keskkondades.

2. KAASAVA MAJANDUSE ÜLESEHITAMINE

Naiste kui kodanike ja majanduses osalejate mõjuvõimu suurendamine on meie majanduse ja ühiskonna jaoks ning vaesuse vastu võitlemiseks ülioluline. Struktuuriliselt on meeste ja naiste vahel majanduses juba pikka aega olnud lõhe, mis tuleneb soolisest palgalõhest, soolisest pensionilõhest, hooldusega seotud survest ja lekkiva torujuhtme nähtusest.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tööturul

Enamik ELi kõrgkooli lõpetanutest on naised: 28-liikmelises ELis moodustavad nad peaaegu kolm viiendikku (57,6%) kõigist kõrgkooli lõpetanutest. Siiski on nad tööturul alaesindatud: vaid 64,3 % naistest töötab, samas kui meeste puhul on see näitaja 75,9 %. Hoolimata kõrgemast kvalifikatsioonist töötavad naised sagedamini osalise tööajaga, eriti lastega naised. Töö- ja pereelu ühitamine tekitab palju probleeme ja eelkõige naised püüavad oma karjääri kohandada pereelu ja hoolduskohustustega. Hooldajad võivad olla sunnitud vähendama oma tööaega või isegi lahkuma palgatöölt.

COVID-19 pandeemial on olnud naistele erinev mõju, kuna nad on rohkem avatud viiruse sotsiaalmajanduslikele mõjudele, mis suurendab nende vaesusriski. Kogu kriisi vältel on naised kandnud suurema osa hooldusest, kuigi neil on sageli olnud täiendavaid töökohustusi, millega žongleerida.

Perekonna roll ühiskonnas on kriitilise tähtsusega, sest see pakub pinnast ja lohutavat tuttavlikkust. Siiski ei saa seda väärtustada ja nautida, kui tänapäeva elutempo juures ei suudeta saavutada tasakaalu töö- ja pereelu vahel. Me peame püüdma tagada, et igaüks saaks pereelu täiel määral nautida. Selleks on keskse tähtsusega tõelise töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine.

Hooldus on perekonna heaoluks ülioluline, kusjuures valdav osa sellest, sealhulgas lastehooldus, koolijärgne hooldus, puuetega inimeste hooldamine ja eakate inimeste hooldamine, on naiste päralt. ELis on enamik mitteametlikest hooldajatest naised (62% hooldab eakaid või puuetega inimesi, 58% aga lapsi), mis näitab, et hooldus on sooliselt erinev. Lisaks sellele on 29% leibkondadest teatanud, et nad vajavad professionaalset koduhooldusteenust, kusjuures see näitaja on ELi riikides väga erinev.

Kui naised töötavad, on soolise palgaerinevuse puudumine märkimisväärne takistus, mis Euroopas on keskmiselt 16%, ning see võib varjata tööturu horisontaalset ja vertikaalset segregatsiooni, sealhulgas klaasi-katusetegurit.

Naiste majandusliku sõltumatuse tagamine eakate naiste jaoks on veel üks oluline väljakutse järgnevatel aastatel. Vaesuse tase eakate hulgas suureneb pidevalt, kuid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitajad on üle 75-aastaste naiste hulgas silmnähtavalt kõrgemad kui meeste hulgas. 2018. aastal said üle 65-aastased naised ELis keskmiselt 30% väiksemat pensioni kui mehed, mida nimetatakse sooliseks pensionilõheks. See lõhe on siiski aeglaselt vähenemas. See on tingitud naiste kogu elu jooksul kuhjunud ebavõrdsusest, näiteks soolisest palgaerinevusest, tööhõiveerinevusest ja nende tööturult eemalviibimisest.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tööturul käsitlevad tegevuspunktid:

• EPP fraktsioon toetab võrdset palka võrdse töö eest ja me ootame Euroopa Komisjoni tulevast ettepanekut sel teemal. Me toetame tööd ühtlustatud Euroopa raamistiku loomiseks palga läbipaistvuse valdkonnas, mis hõlmab liikmesriikide parimate tavade sobivat kooskõlastamist, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse Euroopa VKEde ainulaadset olukorda ja ELis eksisteerivaid erinevaid tööturumudeleid;
• Parandada andmete kogumist soolise pensionilõhe näitaja kehtestamise kaudu, samuti täiendavate uuringute läbiviimine soolise pensionilõhe algpõhjuste kohta. EPP fraktsioon toetab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel meeste ja naiste pensioniea ühtlustamise osas ning kaalumist, kas lapsehooldusperioodide tunnustamist tuleks pensioniõiguste puhul arvesse võtta;
• Liikmesriigid peaksid täielikult üle võtma töötavate lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva direktiivi ning Euroopa Komisjon peaks selle rakendamist hoolikalt jälgima;
• Tagada juurdepääs kvaliteetsetele, taskukohastele ja kättesaadavatele avalikele ja erahooldusvõimalustele ning tööandjatega kokkulepitud paindlikule töökorraldusele. Kuigi vastutus väikelaste haridus- ja hooldussüsteemide ning pikaajalise hoolduse korralduse ja sisu eest lasub liikmesriikidel, tuleks uurida koostööd Euroopa tasandil koos ELi vahendite tõhusa kasutamisega, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide piisavate eelarveeraldiste eraldamisega kvaliteetsete hooldusteenuste arendamiseks;
• koguda kvaliteetseid andmeid lastele, eakatele, puuetega inimestele ja muudele ülalpeetavatele isikutele avaliku ja erasektori rahastamise kaudu pakutava hoolduse, sealhulgas ametliku ja mitteametliku hoolduse kohta. Sellised andmed peaksid sillutama teed Euroopa hooldusstrateegiale, võttes seejuures arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust;
• võrdsed võimalused lapsehoolduspuhkuse jagamiseks mõlema vanema vahel, et jagada laste kasvatamisega seotud kohustusi. Me julgustame liikmesriike vahetama parimaid tavasid vanemapuhkuse mudelite kohta. Lisaks sellele pooldab EPP fraktsioon kogu ELi hõlmavat kampaaniat isapuhkuse edendamiseks;
• kehtestada igal aastal 20. märtsil Euroopa töö- ja eraelu tasakaalu päev, mis sümboolselt kajastab kevadist ööpäeva võrdsust;
• võidelda sooliste stereotüüpide vastu hariduse ja teavitamise kaudu kõikides valdkondades, sealhulgas äris, spordis, akadeemilises ringkonnas jne.

Naiste ettevõtlus

Ettevõtluse, ettevõtluse ja VKEde roll on EPP fraktsiooni jaoks kesksel kohal ning me püüame julgustada ja anda naistele võimaluse areneda ja olla edukas. Uuringud näitavad, et kaasamine suurendab majandust ja SKPd. Naiste ettevõtlus on tänapäeva majanduses oluline tegur, eelkõige VKEde kaudu, kuid sellel on potentsiaali veelgi laieneda. Praegu moodustavad naised ainult 34,4% ELi füüsilisest isikust ettevõtjatest ja 30% alustavatest ettevõtjatest; nad puuduvad kõige lootustandvamates sektorites ja on otsuste tegemisel alaesindatud.

Naiste ettevõtlust käsitlevad meetmed:

• Naiste loovuse ja ettevõtluspotentsiaali edasine arendamine, sest nad on majanduskasvu ja töökohtade loomise allikas, mida ei ole veel kasutatud. Naiste ettevõtlust ning juurdepääsu laenudele ja omakapitali rahastamisele tuleks edendada ELi programmide ja fondide ning Euroopa Investeerimispanga kaudu seoses juurdepääsuga mikrokrediidile;
• Kontrollikoda peaks läbi viima ELi olemasolevate rahastamisvahendite auditi naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks ja komisjon peaks tuvastama lüngad ja puudujäägid, millega tuleks tegeleda, et ELi eelarvet paremini kasutada;
• teadlikkuse tõstmine ELi rahastamisvõimalustest: on vaja spetsiaalselt naisettevõtjatele ja naisettevõtjatele suunatud toetus- ja teavituskampaaniat, et tõsta teadlikkust ELi programmidest ja rahastamisest, mis annavad naistele võimalusi oma oskuste, kapitali ja rahalise toetuse kättesaadavuse parandamiseks;
• Euroopa äriinglite võrgustiku ja Euroopa naisettevõtjate mentorite võrgustiku edasine laiendamine, sealhulgas naisinnovaatorite, tehnoloogiaspetsialistide ja investorite kokkutulekute kaudu, et julgustada ja edendada uuendusi ja naiste juhitud ettevõtete rahastamist. See võib edendada naisettevõtjate ja äriinglite eeskujusid ning julgustada ettevõtlust kui karjäärivalikut karjäärinõustamise ja mentorluse kaudu. Sellest tulenevalt on võimalik luua järgmise põlvkonna naisettevõtjaid sellistes sektorites nagu digitaalmajandus, IKT ja tehisintellekt, tehes koostööd koolide ja rohujuureorganisatsioonidega;
• et Euroopa Komisjon seaks prioriteediks suuremahulised investeeringud digitaalsesse haridusse ja oskustesse kõigil tasanditel, sealhulgas arvutuslikule mõtlemisele põhihariduses, samuti digitaalharidusele Erasmus+ programmis, et ennetada kasvavat nõudlust kõrgetasemeliste digitaalsete oskuste järele ja kõrvaldada ELis esinev suur digitaalsete oskuste lõhe. See võib olla kasulik neile, kes naasevad tööturule pärast eemalolekut, eelkõige ettevõtjana.

Teadus- ja arendustegevus, digitaaltehnoloogia, IKT ja tehisintellekt.

Naised on kasutamata ressurss isegi sellistes esilekerkivates valdkondades nagu digitaaltehnoloogia, tehisintellekt ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sest naised moodustavad 34% STEMi lõpetanutest ja ainult 17% info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidest, samas kui nad teenivad Euroopa info- ja kommunikatsioonisektoris 19% vähem kui mehed. Lisaks on meeste osakaal, kes töötavad digitaalsektoris, kolm korda suurem kui naiste osakaal. Suurema hulga naiste integreerimine digitaalsele tööturule võib Euroopa majandusele anda 16 miljardi euro suuruse SKT-lise tõuke.

Tegevuspunktid teaduse ja tehnoloogia, digitaaltehnoloogia, IKT ja tehisintellekti valdkonnas:

• Edendada haridust, koolitust ja uute digitaalsete oskuste ja võimekuse säilitamist, eelkõige STEM-ainetes, pöörates erilist tähelepanu tüdrukutele (üldine juurdepääs kodeerimis-, matemaatika- ja IKT-klassidele), koolituse ja elukestva õppe kaudu ning seada prioriteediks mitmekesisus ja kaasamine STEM-ainetes, et suurendada võrdseid võimalusi majanduses ja ettevõtluses. Tüdrukuid tuleks julgustada õppima matemaatikat ja loodusteadusi koolis;
• kasutada ELi vahendeid ja programme, sealhulgas Erasmus+, et tõhusalt toetada elukestvat õpet ja koolitust nendes valdkondades.
• Luua täiendavad ja suuremad stiimulid nii ettevõtetele kui ka naistele eeskujude, mentorprogrammide ja karjäärivõimaluste jaoks, et suurendada naiste nähtavust ja edendada nende juurdepääsu nendele sektoritele.
• Luua kampaaniad või auhinnad ettevõtetele, kes võtavad eeskujulikke meetmeid, et parandada naiste esindatust digitaalmajanduses, eelkõige otsustusfoorumites;
• Tagada tehnoloogiate ja rakenduste sootundlik ja vanusetundlik väljatöötamine, võttes arvesse lõppkasutajate vajadusi.

Naised otsuste tegemisel

Naised on jätkuvalt alaesindatud juhtivatel ametikohtadel paljudes valdkondades, sealhulgas ettevõtluses, teaduses, ametiühingute esinduses ning poliitikas ja avalikes ametites, hoolimata asjaolust, et nad moodustavad peaaegu poole tööjõust ja üle poole ELi ülikoolide lõpetajatest. Naiste osakaal otsustusfunktsioonides on alates 2013. aastast suurenenud, kuid edusammud on olnud aeglased ja ebaühtlased. 2018. aasta oktoobris oli vaid 6,7% ELi juhatuse esimeestest naised ja ainult 6,5% tegevjuhtidest. Siiski võib sooliselt tasakaalustatud ettevõtete juhatused parandada ettevõtte tulemuslikkust ja olla isegi seotud suurema finantsstabiilsusega.

Kui võrdõiguslikkuse edendamiseks on vaja kvoote, on need fraktsiooni PPE arvates ajutine, kuid vajalik meede.

Tegevuskohad naiste osalemise kohta otsuste tegemisel:

• EPP fraktsioon peaks olema esirinnas, et näidata ELi otsustajatele, liikmesriikide valitsustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja Euroopa VKEdele, et mitmekesisusega töökohtadel on kalduvus saavutada paremaid tulemusi. Mitmekesisust tuleks käsitada ELi konkurentsivõime ja ettevõtluspotentsiaali vahendina, mitte raske koormana;
• nõuda tungivalt, et ettevõtete juhatused kohaldaksid kandidaatide suhtes läbipaistvaid valikukriteeriume ja eelistaksid alaesindatud sugu, kui on valida kahe võrdselt kvalifitseeritud kandidaadi vahel, nagu on kavandatud naiste juhatuse liikmeid käsitlevas direktiivis;
• Parandada naiste edutamist juhtivatele otsustuspositsioonidele;
• Toetada Euroopa Rahvapartei juhitud algatust "Naised juhatustes";
• EPP fraktsioon jälgib tähelepanelikult soolise kvoodi järgimist oma eesistumisperioodil ja uurib võimalusi nende kvootide laiendamiseks teistele EPP organitele.

3. NAISTE ÕIGUSED: VALDKONDADEVAHELINE LÄHENEMISVIIS

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, st naiste eripära ja vajadustega arvestamist, tuleb arvesse võtta kõigis poliitikavaldkondades. Kuigi käesolevas dokumendis ei käsitleta neid konkreetselt, tuleb sellistes poliitikavaldkondades nagu ränne, romade kaasamine, kliimamuutused, areng, meedia, sport, transport ja lapsed kohaldada soolist vaatenurka ning kohandada poliitikaid sootundliku reageerimise järgi.

Naised maapiirkondades

Maapiirkondade naised mängivad olulist rolli oma kogukondade säilitamisel ja põllumajanduse elujõulisuse säilitamisel. Kuid vaatamata nende olulisele panusele seisavad nad jätkuvalt silmitsi arvukate probleemidega, sealhulgas piiratud tööhõivevõimalustega, kehvema juurdepääsuga teenustele, vähem arenenud infrastruktuuriga ja alaesindatusega otsustusorganites. Suur osa maapiirkondade naiste tööst on mitteametlik ja tunnustamata. Eriti naispõllumajandustootjad seisavad silmitsi ainulaadsete probleemidega, mis seavad nad esialgu ebasoodsasse olukorda, sealhulgas soospetsiifilised takistused, nagu juurdepääs maale, põllumajandusliku koolituse ja hariduse rahastamine ning võrdne kohtlemine.

Maapiirkondade naisi käsitlevad tegevuspunktid:

• Ettevõtlusalgatuste ja krediidi kättesaadavuse toetamine;
• Maapiirkondades elavatele naistele suunatud temaatilise allprogrammi loomine ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade kaudu, mida rahastab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD), naiste tööhõive ja naisettevõtluse soodustamine, kasutades agroturismiga seotud võimalusi ja digitaalsete külade arendamist, naissoost põllumajandustootjate juurdepääsu parandamine maale, krediidile ja rahastamisvahenditele, oskustele ja tulemuslikkusele hariduse, koolituse ja nõustamisteenuste kaudu, suurem osalemine kohalikes tegevusrühmades ja kohalike partnerluste arendamine Leader-programmi raames;
• parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel, eelkõige seoses abistavate abikaasade kutsestatusega põllumajandussektoris, käsitledes seeläbi naiste sotsiaalkindlustusõigusi, sealhulgas rasedus- ja sünnituspuhkust või pensioniõigusi, ning naiste juurdepääsu olemasolevatele ELi rahalistele vahenditele;
• uurida partnerlusmudelite väljatöötamist seoses põllumajandusettevõtete omandiõigusega.

Naised välispoliitikas ja arengus

Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, säästva arengu ja aruka majanduse seisukohaltväga oluline. Naiste mõjuvõimu suurendamine kogu maailmas on ülemaailmse arengu jaoks ülioluline. ELil on selles oluline roll, toetades partnerriike soolise diskrimineerimise vastu võitlemisel, luues soodsama keskkonna tüdrukute ja naiste õiguste teostamiseks, et saavutada tegelik ja käegakatsutav paranemine soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Tegevuskohad naiste jaoks välistegevuses:

• Soolise võrdõiguslikkuse tagamine kui GAP II programmide ja projektide peamine prioriteet, sealhulgas naiste ja tüdrukute õiguste käsitlemine neljas keskses valdkonnas: füüsiline ja psühholoogiline puutumatus, sealhulgas võitlus naiste suguelundite moonutamise vastu; majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamine ning tüdrukute ja naiste mõjuvõimu suurendamine; naiste ja tüdrukute osaluse tugevdamine; ning horisontaalne sammas, et muuta institutsioonilist kultuuri ELi kohustuste tõhusamaks täitmiseks;
• GAP III peab veelgi parandama naiste õigusi, suurendades naiste ja tüdrukute teadlikkust seksuaal- ja reproduktiivtervisest ja nende juurdepääsu sellele ning võimaldades neil seda säilitada ja parandada, ilma et neid sunnitaks, vägivalda, diskrimineerimist ja kuritarvitamist oleks võimalik vältida;
• Jälgida täpselt kõiki soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutusi koos näitajatega, et hinnata nende mõju ja parandada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kvaliteeti;
• tagada sidusus sise- ja välispoliitika, meetmete ja rahastamise vahel, et maksimeerida õppimist ja sünergiat.

Naised meedias

Kuna traditsioonilisel ja sotsiaalmeedial on keskne roll ühiskondlikus esindamises ja kultuuri levitamises ning teabe edastamises, on neil suur mõju naiste õiguste edendamisel. Stereotüübid ja naiste alaesindatus meedias püsivad jätkuvalt ja on selgelt näha meediasisu kaudu. Euroopa Nõukogu märkis, et "naised esindavad ainult umbes veerandi isikutest, kellest kuulatakse, kellest loetakse või keda nähakse uudistes, nad on harva esindatud eksperdina". Samuti on naised alaesindatud ametis kõigil juhtimisstruktuuri tasanditel: meedia omandis, teabe tootmises ja otsustusprotsessis.

• Rakendada meetmeid, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 2018. aasta resolutsioonis "Sooline võrdõiguslikkus meediasektoris ELis";
• Teha koostööd liikmesriikidega, et tõsta teadlikkust naistest meedias ja vahetada parimaid tavasid naiste esindatuse ja kujutamise edendamiseks meedias.

4. NAISTE JA TÜDRUKUTE TERVIS

EPP fraktsioon on pühendunud positiivsele ja ennetavale lähenemisele tervishoiule kogu elutsükli jooksul. Me usume, et naised peaksid saama ise oma tervishoiuteenuseid juhtida, mida toetavad meditsiinitöötajad.

Teadlike valikute tegemiseks peab naistel olema kogu elu jooksul juurdepääs usaldusväärsele ja tõenduspõhisele teabele. Oluline on eakohane igakülgne seksuaalharidus, rasestumisvastased vahendid, teave viljakuse kohta ning teave meditsiiniliste protseduuride, rasestumise, raseduse ja sünnitusjärgse hoolduse kohta. EPP fraktsiooni eesmärk on edendada naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist ja -õigusi, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. Perekonna planeerimine ja reproduktiivtervishoid peaks olema kättesaadav kõigile naistele, lähtudes nende isiklikust olukorrast ja individuaalsetest vajadustest, kusjuures meditsiinitöötajad peaksid toetama naistekeskset lähenemisviisi ning seda tuleks käsitleda täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Naiste tervist käsitlevad tegevuspunktid:

• ELi rahvatervise strateegia peaks olema soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, et võtta arvesse soolisi eelarvamusi;
• Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et võidelda mitmete ebavõrdsuste ja ebasoodsate tingimuste vastu, mida haavatavad naised ja tüdrukud kogevad tervishoiuteenuste kasutamisel;
• Tagada, et kõigile naistele oleks kättesaadav eakohane igakülgne seksuaalharidus, viljakuse alane haridus ning teave rasestumise, rasestumisvastase võitluse, raseduse ja sünnitusjärgse hoolduse kohta;
• tagada kõigile emadele asjakohane sünnituseelne ja -järgne tervishoiuteenus, eesmärgiga, et ükski naine ei peaks surema sünnitusel;
• Töötada välja ühised Euroopa standardid emade tervishoiu valdkonnas ja võimaldada tervishoiutöötajatel jagada parimaid tavasid selles valdkonnas;
• Tagada, et meditsiinitöötajad täidavad oma ülesandeid diskrimineerimisvabalt, on piisavalt teadlik ja varustatud pädevusega, et paremini mõista haavatavate tüdrukute ja naiste olukorda;
• Jätkata koostööd liikmesriikidega, et edendada rinnaga toitmist ja luua ELi süsteem ravimite ohutu kasutamise kohta raseduse ja imetamise ajal. Teha koostööd liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga, et edendada piimapankade piiriülest kasutamist, tagamaks, et piirialade naised saaksid vajadusel seda abi kasutada;
• Uurida täiendavalt asendusemaduse küsimust, selle erinevaid aspekte ja õiguslikke tagajärgi nii ELis kui ka ELi välistegevuses, et kaaluda, kas see tava on täielikult kooskõlas inimõigustega;
• võtta sootundlik lähenemine haiguste teadvustamisele, diagnoosimisele ja ravile.

Vähk

Vähk mõjutab nii naisi kui ka mehi, kuid nii vähktõve sooliselt eripärased tüübid kui ka lähenemisviisid diagnostikale ja ennetamisele võivad erineda. Seetõttu on vaja sihipäraseid ja erinevaid poliitilisi meetmeid.

Tegevuskohad vähktõve kohta:

• Meeste teadlikkuse suurendamine vähktõve ennetamisest ja ravist, arvestades praegust madalamat terviseteadlikkust;
• Kuigi vastutus tervishoiusüsteemide korraldamise ja pikaajalise tervishoiuteenuse osutamise eest lasub üksikutel liikmesriikidel, on koostöö ja parimate tavade vahetamine Euroopa tasandil koos ELi vahendite tõhusa kasutamisega kasulik vähktõvevastase võitluse ühiste probleemide lahendamisel;
• soolise lähenemise integreerimine ELi vähktõve vastu võitlemise kava väljatöötamisel ja rakendamisel;
• julgustada ELi liikmesriike koondama vahendeid HPV-vaktsiini hulgiostuks, vähendades seeläbi selle maksumust ja tugevdades vähktõve ennetamist, võimaldades vaktsiini kasutada kõigil lastel.

Puuetega naised

Euroopa Liidus elab 46 miljonit naist ja tüdrukut puuetega ning puuetega naised seisavad silmitsi mitmete ja üksteist läbivate probleemide ja diskrimineerimisega.

Puuetega seotud tegevuspunktid:

• Soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi edasine lisamine eelseisvasse puuetega inimeste võrdõiguslikkuse strateegiasse 2021, sealhulgas parem juurdepääs tööturule ja õigusemõistmisele.
• Jätkata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist puuetega inimeste poliitikakujundamises ning tagada asutustes viibivatele puuetega naistele ja tüdrukutele täielik juurdepääs õigustele.