EPP fraktsiooni seisukoht hariduse kohta digitaliseerimise ajastul

1. Sissejuhatus

EPP fraktsiooni jaoks on haridus investeering meie ühisesse tulevikku ning peamine vahend iga inimese arenguks ja eneseteostuseks, vahend igaühe potentsiaali avamiseks: kvaliteetne haridus suurendab loovust ja innovatsiooni ning edendab tulevikku suunatud võimeid. See mõjutab positiivselt sotsiaalset ühtekuuluvust kui majanduskasvu, töökohtade loomise ja tööhõive eeltingimust. Haritud kodanikud on meie demokraatliku ühiskonna alustala. Haridus tugevdab meie Euroopa identiteeti ja aitab säilitada ühiseid väärtusi. Tänu haridusele suudavad inimesed end maailmas paremini orienteerida. Haridus võimaldab kodanikel arendada arvamusi, ratsionaliseerida, harjutada vaba ja kriitilist mõtlemist ning kasutada oma võimeid ja pädevusi; see võimaldab Euroopa kodanikel kujundada meie ühist tulevikku.

EPP fraktsioonid pooldavad subsidiaarsust hariduses. Õppetöö sisu ja ^{haridussüsteemide1} korraldus on liikmesriikide pädevuses ja see peab ka edaspidi nii jääma. Uued väljakutsed nõuavad aga Euroopa vahendite ja toetavate poliitikameetmete kasutuselevõtmist Euroopa haridusruumis. Seepärast peab EL täitma oma prioriteete, jälgima saavutusi (Euroopa poolaasta) ja abistama liikmesriike. Lisaks sellele peaks EL hoidma ja arendama oma hinnatud meetodit, mis seisneb edusammude jälgimises ja parimate tavade vahetamises ning programmide kasutamises, mis peavad jääma peamisteks vahenditeks ELi eesmärkide edendamisel. Investeeringud nii riiklikul kui ka ELi tasandil peavad looma haridusliku kaasava keskkonna, kus iga laps saab saavutada maksimaalse potentsiaali ja olla kaasatud ühiskonda.

2. Väljakutsed

Meie ühiskonna digitaalne ümberkujundamine, uute tehnoloogiate kiire areng ja teaduslikud edusammud tehisintellekti (AI) ja robootika valdkonnas pakuvad lugematuid võimalusi peaaegu igas meie elu valdkonnas. Digitaalne ümberkujundamine mõjutab haridusvaldkonda, mis on läbimas kõige olulisemat muutust pärast koolikohustuse kehtestamist. Mõnede hinnangute kohaselt hakkab 65% täna algkooli astuvatest lastest lõpuks töötama uut tüüpi töökohtadel, mida veel ei ole ^olemas2. Digitaalsete tehnoloogiate potentsiaali hariduses ei ole veel täielikult ära kasutatud, et pakkuda kvaliteetset ja kõigile kättesaadavat haridust. Digitaliseerimise ja tehisintellekti eetiline mõõde peab olema meie jõupingutuste esiplaanil. Seepärast tuleks ELi programmides ja kavades tagada eetiline ja inimkeskne tehisintellekti lähenemisviis. Digitehnoloogiat tuleks käsitleda kui vahendit kvaliteetse hariduse ja koolituse pakkumiseks. Tulevikus suureneb vajadus digitaalsete oskuste (kodeerimine, logistika ja robootika) järele, mis ei puuduta mitte ainult IT-õppe kursusi, vaid puudutab kogu õppekava. Tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et vältida igasugust eelarvamust või diskrimineerimist digitaalsete algoritmide ja hariduses kasutatavate IT-vahendite puhul.

Kuigi digitaalsed vahendid võivad aidata õppeprotsessi, peavad need siiski täiendama õpetajate füüsilist kohalolekut ning nende teadmisi ja otsustusvõimet. Digitaalne tehnoloogia ei saa kindlasti asendada õpetaja rolli, sest inimlik suhtlus ja õpetajate oskused on olulised õpilaste ja üliõpilaste kriitilise mõtlemise, samuti nende analüütilise ja tõenduspõhise argumentatsiooni teravdamiseks; need oskused on kvaliteetse hariduse jaoks ülimalt olulised. Samuti tagab õpilaste ja üliõpilaste füüsiline kohalolek nende omavahelise suhtluse ja koostöö, mis on õppeprotsessi stimuleerimiseks hädavajalik.

Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad tähelepanelikult jälgima tulevasi arenguid tööturul. Uute tehnoloogiate, robootika ja tehisintellekti mõju tööhõivele tuleb põhjalikult uurida. Mõnede hinnangute kohaselt on miljonite töökohtade kadumise oht ELis suur, samal ajal kui tööturul hakatakse üha enam keskenduma STEM-valdkondadele. Me peame kaaluma, kuidas inimesed kohanevad ja orienteeruvad pidevalt muutuvas maailmas järgmistel aastakümnetel. Haridus- ja koolitussektoris on vaja välja töötada praktilised lahendused, mis käsitlevad karjäärinõustamist, õpilaste väljalangemise ärahoidmist, täiskasvanute veebipõhist õpet ja ümberkvalifitseerimist. Täiskasvanuharidus ei saa piirduda ainult uute oskuste õpetamisega, et kohaneda tööturu muutustega. Täiskasvanuharidus pakub ka sotsiaalseid võrgustikke ja hoiab ära sotsiaalse isolatsiooni. Digitaalsed tehnoloogiad võivad pakkuda uusi meetodeid ja võimalusi ka täiskasvanute ja eakate inimeste haridusele, mis ei asenda, vaid täiendab füüsilist haridust.

Rohkem tähelepanu tuleks pöörata kutseharidusele ja -koolitusele ning duaalse hariduse vormidele, et võtta arvesse tööturu vajadusi. Vajame kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kes on koolitatud ja varustatud digitaalsete oskuste ning uuendusliku ja ettevõtliku mõtlemise oskustega.

EPP fraktsioon tunnistab elukestva õppe tähtsust. Tulevikupõhine haridus ja kutseõpe aitavad Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel paremini toime tulla robootika ja tehisintellekti praktilisest kasutamisest tuleneva tööpuudusega, samuti aitab see kaasa karjäärimuutustele.

Edasised väljakutsed nõuavad haridussisu ja -süsteemide täiendavat kohandamist. Julgeolek ja ränne, keskkonnaküsimused (kliimamuutused), radikaliseerumine, äärmuslike poliitiliste liikumiste tõus ja desinformatsioonikampaaniad on kõige olulisemad valdkonnad, millele haridus peab pikaajaliste lahenduste võtmekomponendina reageerima. Eriline roll on siinkohal sotsiaal- ja humanitaarteaduste õpetamisel, mis peaks põhinema tõenditel ja andmetel ning akadeemilisel sõltumatusel. EL peaks aitama liikmesriikidel arendada keskkonnaharidust, meedia- ja finantskirjaoskust, et anda kõigile kodanikele võimalus teha õigeid otsuseid.

Me märgime, et demograafilised väljakutsed on üks olulisemaid küsimusi, millega Euroopa Liit peab järgmistel aastakümnetel tegelema. Oluline roll selles osas kuulub riiklikele haridussüsteemidele. Euroopa Liit peaks aitama ja julgustama liikmesriike edendama perekonnale suunatud hariduspoliitikat, mis püüab saavutada tasakaalu pereelu ja töö vahel.

3. COVID-19 kriisi õppetunnid

Tervishoiukriis, mida me oleme kogenud, on haridussektorit drastiliselt raputanud. See on tekitanud palju väljakutseid õpetajatele, õpilastele, lapsevanematele ja asutuste juhtkonnale kõigil haridus- ja koolitustasemetel. Rohkem kui kunagi varem peab EL tegutsema kiiresti ja veendunult. Euroopa Komisjon avaldas ajakohastatud digitaalse hariduskava. Me peame kriisist õppust võtma ja ajakohastatud kava kasutama, samuti peame kodanikele selgeks tegema, et EL suudab kiiresti reageerida esilekerkivatele väljakutsetele.

Olemasolevad puudujäägid ja digitaalhariduse ebapiisav ümberkujundamine tulid täielikult esile koronaviiruse tõttu, mis sundis miljoneid lapsi, õpilasi ja üliõpilasi koju jääma. Pered, kelle lapsed käivad koolis või on kooliealised, olid sunnitud kohanema uue reaalsusega, milleks on koduõpe. Sellel oli suur mõju haridussüsteemidele, õpilastele, peredele, õpetajatele ja kooliasutustele. Tunnustame perede tohutuid jõupingutusi kogu ELis, et pidada sammu kooli õppekavaga ja aidata oma lastel kodus õppida. Koolid ja õpetajad - paljudel juhtudel ilma korraliku ettevalmistuseta - olid sunnitud kohanema kaugõppega, kasutades lastega ühenduse loomiseks e-kirju, veebipõhiseid videovestlusi ja muid vahendeid, et pakkuda piisavaid õppimisvõimalusi kinnipidamise ajal. Samuti oli see märkimisväärne väljakutse puuetega laste jaoks, kes on digitaalsete vahendite kaudu suheldes ebasoodsamas olukorras. Valitsused, avalik-õiguslikud televisioonid, sotsiaalpartnerid, haridus- ja koolitusasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja üksikisikud suutsid luua virtuaalsed klassiruumid ja koostööplatvormid uskumatult kiiresti. Coronaviruse tõttu kiirenes seega kaugõppe loomine ja hariduse ad hoc digitaliseerimine. Selles protsessis ilmnesid paljud puudused. Ad hoc digitaliseerimist tuleks käsitleda kui ajutist meedet kaugõppe jaoks. Selleks, et olla valmis tulevikuks, peame sellest õppust võtma ning välja töötama kindla metoodika ja toetuse süstemaatilise kaugõppe jaoks, alustades õpetajate ettevalmistamisest ja kavandades meetmeid, mis tagavad ligipääsetavuse kõigile lastele, sealhulgas puuetega lastele. Koroonaviiruse leviku tõi veelgi enam esile probleemid, mis on seotud hariduse veel saavutamata digitaliseerimisega ning nii koolide kui ka perede juurdepääsuga digitaaltehnoloogiale ja -ressurssidele. See näitas erinevusi liikmesriikide vahel ja liikmesriikide sees ning tõi esile need riigid, kes on juba investeerinud digitaalselt kättesaadavatesse õppematerjalidesse, õpetajate koolitusse ja digitaalsesse kirjaoskusse. Lisaks tõi koronaviiruskogemus taas esile ühiskonnas valitseva ebavõrdsuse probleemi, näidates, et ebasoodsas olukorras olevatest või sotsiaalselt tõrjutud kogukondadest pärit lastel, näiteks marginaliseerunud romade kogukondadel, kes elavad nii maapiirkondades, äärealadel kui ka linnastunud piirkondades, oli kriisi ajal piiratud juurdepääs või puudus üldse juurdepääs internetipõhisele haridusele. Seetõttu peame tagama, et ühenduvus jõuab ELi igasse nurka, eriti äärealadel ja maapiirkondades.

Me peame pakkuma koolidele (õpetajatele ja õpilastele) mitte ainult tehnilist tuge ja internetiühendust, vaid ka vajalikku tuge turvalise ja usaldusväärse tarkvara, e-õppematerjalide ja platvormide osas, et nad saaksid jätkata kaugõppega. Kui pandeemia on möödas, peame sellest kogemusest õppima ja kohandama koolihariduse 21. sajandiga kõikjal ELis ning kasutama kaugõppe jaoks loodud vahendeid ka tavakoolis.

EPP fraktsiooni jaoks on oluline eesmärk pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust kõigile lastele Euroopas. Digitaalne kirjaoskus on muutunud selles oluliseks teguriks. See hõlmab võrdse juurdepääsu tagamist digitaalsele haridusele, st kõik lapsed peaksid saama omandada digitaalsed teadmised, oskused ja pädevused, mis on nende heaolu ja eneseteostuse jaoks tulevases elus üliolulised. Ükski laps ei tohiks jääda maha. Igaüks peab saama võimaluse isiklikuks arenguks ja kvaliteetseks hariduseks, et saavutada oma eesmärke elus ja kutsealal. On vastuvõetamatu, et mõned lapsed ei saa osaleda digitaalses hariduses samas ulatuses kui teised, lihtsalt seetõttu, et nende vanemad ei saa endale vajalikke vahendeid lubada. Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine, mis aitab kaasa digitaalsele tõrjutusele, algab sellest, et tunnistatakse täielikult, et paljudel sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatel lastel, sealhulgas puuetega lastel, ei ole kodus samasuguseid õppimisvõimalusi nagu nende eakaaslastel. Digiharidus ei tohiks siiski piirduda ainult interneti ja digiseadmete kättesaadavuse tagamisega. Nendele lastele tuleks pakkuda täiendavaid aktiivseid meetmeid ning toetavat ja kättesaadavat juhendamist, et väljuda sellest ennast taastootvast tsüklist. Selles protsessis on vaja laste endi ja nende vanemate suuremat kaasamist, ka seoses digitaalse kaitsega, eriti juhul, kui vanematel on vähe või üldse mitte mingeid teadmisi internetist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka hariduslike erivajadustega lastele, kellel on õpiprobleem või puue, mis muudab nende õppimise raskemaks kui enamiku omaealiste laste puhul. See kaasamise põhimõte peaks olema alati olemas, eriti sellistes kriisiolukordades nagu COVID-19.

Õpetajad on iga haridusreformi edu seisukohalt otsustava tähtsusega. Neid tuleb toetada ja koolitada nende digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamisel. Selles kontekstis võib programm "Digitaalne Euroopa" olla abiks. Selleks peame saama inspiratsiooni mõnede riikide headest ^näidetest3. Euroopa Komisjon peaks koos liikmesriikidega rahaliselt toetama selliseid õpetajatele mõeldud koolituskursusi, et valmistada neid ette uute platvormide abil õppetöö läbiviimiseks. Järgmine õpetajate põlvkond peab olema varustatud digitaalsete oskuste ja pädevustega, et valmistada lapsi ette tulevikuks, kasutades samal ajal ära digitaalsete õppemeetodite potentsiaali. Järgmiste põlvkondade haridusele keskendumine peaks algama õpetajatest.

Juurdepääsu tagamine digitaalsele haridusele juba varases eas ja laste tutvustamine tehnoloogiaga suurendab nende võimekust ja suurendab nende teadmisi turvalisest internetikasutusest. Lapsed peavad õppima, kuidas vältida nende vanusele sobimatut sisu ja kuidas sellega kokkupuutumise korral õigesti reageerida. Selles missioonis mängivad võtmerolli lapsevanemad, õpetajad ja juhendajad. Samuti on oluline märkida, et igasugune areng digitaalhariduse valdkonnas peab käima käsikäes tugeva andmekaitseraamistikuga. Oleme teadlikud sellest, et koolikeskkond on isikuandmete kaitse suhtes eriti tundlik. Me peame erilist tähelepanu pöörama tundlikele ja konfidentsiaalsetele andmetele. Liikmesriigid ja koolid peaksid tagama, et kõik, sealhulgas lapsed ja nende vanemad, mõistaksid, miks ja kuidas andmeid kogutakse ning millised riskid võivad nende kasutamisest tuleneda. Seetõttu tuleb koolidele pakkuda mitte ainult tehnilist tuge ja kiiret internetiühendust, vaid ka turvalist ja usaldusväärset tarkvara, kvaliteetseid e-õppematerjale ja platvorme parimate tavade jagamiseks.

4. Euroopa vahendid

Euroopa Liidul on hulk vahendeid, mis toetavad formaalse ja mitteformaalse hariduse arengut ning investeeringuid haridusinfrastruktuuri. Erinevate vahendite vahel on vaja sünergiat, et saavutada mõju. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF) ja muud vahendid võivad anda vahendeid investeeringuteks haridusinfrastruktuuri ning aidata kaasa kvalifikatsiooni tõstmisele ja ümberõppele (ESF).

Programm"Horisont Euroopa " on oluline komponent ülikoolide teadussuutlikkuse suurendamiseks, et muuta kõrgharidus kvaliteetse kõrghariduse andmiseks. Horisont Euroopa peab tuginema tipptaseme levitamisele, aga ka osaluse laiendamisele, mis omakorda tugevdab kogu Euroopa teadusruumi. Seda on võimalik saavutada eelkõige programmi "Horisont Euroopa" ja ESIFi vahelise sünergia hõlbustamise kaudu.

Euroopa Ühendamise Rahastust saab kasutada internetiõppeks vajalike digiseadmete (sülearvutid, tahvelarvutid) rahastamiseks ELi koolides ja koolide suure ühenduvuse tagamiseks, eriti tõrjutud, kaugetes või maapiirkondades. Koolide ja õpetajate digiseadmed on õpilastele ja üliõpilastele hariduse andmisel digitaalsel kujul ülioluline element. Euroopa Liit peaks rahaliselt toetama - ka oma ühtekuuluvusfondide kaudu - veebipõhiste raamatukogude arendamist, mis salvestaksid filmitud õppetunde, ja muid materjale, mis parandaksid veelgi digitaal- ja kaugõpet.

Lisaks teeb fraktsioon PPE ettepaneku võtta kasutusele lähenemise ja ühtekuuluvuse jaoks kohandatud taastamisvahendid, et edendada koolide digitaalset infrastruktuuri ELis ja vastavalt koolide ja õpilaste vajadustele. Sellega aitaks EL liikmesriike ja piirkondi tõhusalt ja nähtavalt nende nõudmistest lähtuvalt. Kaasaegsete seadmete pakkumine õpetajatele vähendaks omakorda nende halduskoormust ja vabastaks ruumi õpilastega tegelemiseks.

Erasmus+ on üks populaarsemaid ELi programme, sest see tugevdab Euroopa identiteeditunnet, suurendab tööalast konkurentsivõimet ning toetab noorte ja vanemate eurooplaste isiklikku ja ametialast arengut. Ühinenud Euroopas üles kasvanud noored peaksid olema Euroopast võimalikult entusiastlikud. Peaaegu kõik Erasmuse programmis osalejad nõustuvad, et nende kogemus on julgustanud neid olema avatumad ja enesekindlamad oma äsja omandatud oskustes.

EPP fraktsioon toetab programmi Erasmus+ kui tuntud juhtprogrammi ja olulist ELi vahendit hariduspoliitika mõjutamiseks ja meie investeeringuteks tulevastesse põlvkondadesse. Digitaliseerimine peab olema selle oluline osa, eriti ajal, mil liikuvus on vähenenud, mis tuleneb näiteks koronaviiruse epideemiaga võitlemiseks vajalikest meetmetest. EPP rühmad toetavad kombineeritud õppe kontseptsiooni edasiarendamist, kus füüsilist liikuvust täiendavad virtuaalsed kohtumised ja õppimine. EPP fraktsioon kordab oma üleskutset suurendada programmi Erasmus+ eelarvet, et laiendada abisaajate ja osalejate sihtrühma, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate inimeste hulka. EPP fraktsioon soovib, et Erasmus+ oleks võimalikult tõhus ja kaasav. Keeruliste eelarveotsuste valguses seab EPP fraktsioon prioriteediks Erasmus+ põhitegevused.

Euroopa solidaarsuskorpus on uus programm ja Euroopa vabatahtliku teenistuse edukas järeltulija. EPP fraktsioon toetab vabatahtliku tegevuse väärtust ja selle tähtsust ühiskonnale ja üksikisikute arengule. Vabatahtlik tegevus on oluline mitteformaalse õppe allikas ja seda tuleks sellisena tunnustada. EPP fraktsioon toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vabatahtliku tegevuse osa kui kõige väärtuslikumat. Seda tuleb eelistada raskete eelarveliste valikute puhul.

Sarnaselt digitaalpädevuse raamistikule peaks EL töötama välja ühise raamistiku ELi käsitleva õpetamise ja õppimise jaoks (alumise ja ülemise) keskhariduse tasandil. Hiljuti käivitatud Jan Amos Comeniuse auhind Euroopa Liitu käsitleva kvaliteetse õpetamise eest (EPP fraktsiooni algatus) on katseprojekt, mis sillutab teed eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele. Järgmise seitsmeaastase programmi Erasmus+ üle peetavate läbirääkimiste käigus püüab EPP fraktsioon laiendada Jean Monnet' meetmeid kõrghariduse valdkonnast kõikidele haridus- ja koolitustasemetele.

Euroopa Liit tervikuna ja liikmesriigid peavad suurendama oma ambitsioonikust haridusprioriteetide täitmisel. Uue digitaalse hariduse tegevuskava (DEAP) abil töötab Euroopa Komisjon Euroopa digitaalsete haridussüsteemide ja -struktuuride parandamise nimel. Uues tegevuskavas, mis on osa tulevasest Euroopa haridusruumist, laiendatakse nüüd meetmete ulatust ja seatakse konkreetsed eesmärgid, et lahendada püsivaid puudujääke, näiteks digitaalsete oskuste, kvaliteetse arvuti- ja infotehnoloogiahariduse edendamise, koolide parema ühenduvuse, veebipõhise õppesisu ja -vahendite ning koolide ja kõrgkoolide digitaalse kirjaoskuse valdkonnas. Uus DEAP ei käsitle ainult ametlikke õppestruktuure, vaid kava hõlmab ka mitteametlikku haridust. Just digitaalhariduse valdkonnas on elukestva õppe raames toimuva täiendkoolituse aspekt nii oluline.

Digihariduse saavutamise protsessi tuleks kiirendada olemasolevate veebipõhiste ^{õppeplatvormide4} edasise täiustamisega. Need peaksid keskenduma veebipõhisele haridusele ja pakkuma õpetajatele parimaid tavasid. Sellistest platvormidest peab saama ametlikes haridussüsteemides tegutsevatele õpetajatele kasulik vahend ning need peavad viima nii õpetajad kui ka õpilased lähemale digitaalsemale haridusele, mis suudab sammu pidada tööturu, sotsiaalse turumajanduse, elukestva õppe ja uute põlvkondade vajaduste pidevalt muutuvate nõudmistega.

EPP fraktsioon toetab Euroopa täiskasvanuhariduse elektroonilist platvormi (EPALE), mis on täiskasvanuhariduse spetsialistide, sealhulgas täiskasvanute koolitajate ja koolitajate, juhendajate ja tugipersonali mitmekeelne ja avatud liikmeskond, mida rahastatakse programmi Erasmus+ raames. Selle ülesanne on hoida täiskasvanuhariduse kogukonna sidet. Selle strateegia on aidata professionaalsetel täiskasvanute koolitajatel jagada kogemusi ja teadmisi. Selliseid programme nagu EPALE tuleks aga paremini reklaamida, et saavutada nende sihtrühm, kellel on paljudel juhtudel piiratud digitaalsed teadmised ja vahendid.

5. Kokkuvõte - EPP fraktsioon teeb ettepaneku:

1. Jätkuvalt toetada haridust kui investeeringut meie tulevikku. Püüelda hariduse ja koolituse kvaliteedi ja võrdsuse poole ning pidada seda sotsiaalse kaasatuse, kõrge tööhõive ja majanduskasvu tingimuseks;

2. Austada subsidiaarsust hariduses, kuid otsida ELi tasandil uusi vahendeid, millega toetada liikmesriike nende haridussüsteemide tugevdamisel;

3. Kasutada majanduse elavdamise paketti, et investeerida ELi koolide ja õpilaste digiseadmetesse, eelkõige tõrjutud piirkondades - ükski laps ei tohiks jääda maha!

4. Toetada programmi ERASMUS+ ja selle eelarvet, et muuta see tõhusamaks ja kaasavamaks - võimalus igale õpilasele ja õpetajale!

5. Toetada vabatahtlikku tegevust kui Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhitegevust;

6. Julgustada Euroopa Komisjoni kujundama digitaalse hariduse tegevuskava kui süsteemset vahendit nii ELi kui ka riiklikul tasandil edasiseks arenguks ja koolituseks;

7. Edendada ühiste standardite väljatöötamist digihariduse jaoks kogu ELis;

8. Toetada EPALE ja koolihariduse värava arendamist;

9. Toetada kutsehariduse ja -koolituse, elukestva õppe ja täiskasvanuhariduse duaalset haridust, et paremini kohaneda tööturu arenguga ja vältida sotsiaalset isolatsiooni;

10. Luua võrdlusraamistik ELi õppimiseks (keskharidus) ELi tasandil;

11. Õppida COVID-19 kriisist, rakendades mõnede riikide häid tavasid seoses digitaalsete vahendite kasutamisega hariduses.

¹ Art. 165 Euroopa Liidu toimimise lepingu.

2https://reports.weforum.org/future-of-jobs-2016/chapter-1-the-future-of-jobs-and-skills/

³ Taanis ja Prantsusmaal on infotehnoloogia kasutamine hariduses kohustuslik osa õpetajakoolitusest. Ja ka sellised riigid nagu Taani, Eesti ja Soome saavad nüüd tugineda oma olemasolevale digitaalhariduse arendamisele.

⁴ Näiteks olemasolev Koolihariduse värav, veebiplatvorm õpetajatele, koolijuhtidele, teadlastele, õpetajakoolitajatele, poliitikakujundajatele ja teistele kooliharidusega tegelevatele spetsialistidele https://www.schooleducationgateway.eu/en/pub/index.htm.