EPP fraktsiooni seisukoht digitaalteenuste seaduse (DSA) kohta

(A) Ühtlustada kehtivaid eeskirju ebaseadusliku sisu eemaldamise kohta: säilitada elektroonilist kaubandust käsitleva direktiivi artikli 13/14 üldine kontseptsioon ning praegune teavitamise ja meetmete võtmise menetlus (teavitamine ja teavitamine, teavitamine ja eemaldamine, teavitamine ja sulgemine) kui põhinõue kõigile Euroopa digitaalsel ühtsel turul teenuseid pakkuvatele platvormidele. Ühtlustada need eeskirjad kogu Euroopas nii palju kui võimalik ning keskenduda selgetele määratlustele ja tõhusatele menetlustele. Kuid DSA peaks minema ka kaugemale: proportsionaalseid ennetavaid meetmeid (nt automaatsed vahendid, korduvrikkujate poliitika, usaldusväärsete märguandjate kasutamine, massiteadete esitamine, identiteedihaldus) on platvormide jaoks vaja siis, kui ebaseaduslik sisu muutub süsteemseks, kui sisu ebaseaduslikkus on juba kindlaks tehtud (kas põhjendatud teate või kohtuotsuse kaudu) või kui sisu liik ja selle ebaseaduslikkuse laad on selline, et kontekstualiseerimine ei ole vajalik. Selliste meetmete võtmisega peaksid siiski kaasnema asjakohased kaitsemeetmed, et tagada sisu modereerimise proportsionaalsus. Eelkõige terrorismi õhutamise, ebaseadusliku vihakõne või laste seksuaalse kuritarvitamise materjali ning intellektuaalomandi õiguste rikkumise puhul on vaja tugevat ja kooskõlastatud ELi hõlmavat lähenemisviisi, et tagada, et teenusepakkujad võtavad tõhusaid meetmeid ebaseadusliku sisu eemaldamiseks oma teenustest ja tagavad, et selline sisu jääb pärast eemaldamist kättesaamatuks.

(B) Kahjulik sisu: juriidilised eemaldamiskohustused peaksid puudutama ainult ebaseaduslikku sisu, mis on mis tahes sisu, mis ei ole kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega. Sellele vaatamata on seaduslik, kuid kahjulik sisu, nagu väär- ja desinformatsioon COVID-19 põhjuste või õiguskaitsevahendite kohta, endiselt tõsine probleem. Kahjulik sisu väärib seega sihipärast (kaas)regulatiivset lähenemisviisi väljaspool DSAd, et selgelt eristada kahjuliku või ebaseadusliku sisuga seotud menetlused.

(C) Horisontaalsed õigusaktid: maksimaalse selguse ja sidususe saavutamiseks peaks DSA olema horisontaalne raamistik, mida täiendavad olemasolevad ja tulevased valdkondlikud õigusaktid, näiteks lex specialis (nagu autoriõigus, TCO, AVMSD, GDPR jne). Seadusandja peab vältima sätete kokkupõrkeid ning ühtlustama DSA ja vastavate valdkondlike õigusaktide määratlusi, tunnustades mitte ainult horisontaalsetes sätetes sisalduvad üldpõhimõtted, vaid ka õdeõigusaktide erinõuete mõju, vältides sellega tahtmatuid tagajärgi.

(D) Võrdsed võimalused: tunnistab, et eduka äri ülesehitamisel, mida paljud suured platvormid on, ei ole midagi ebaseaduslikku ega konkurentsivastast. Näeb siiski vajadust teha platvormide vahel täiendavat vahet (niivõrd, kuivõrd see on õiguslikult võimalik), kuna mõned neist on viimastel aastakümnetel arendanud liigset turujõudu ja kasutavad seda kuritarvitavalt ära. Seetõttu ei tohiks nende suhtes kohaldada samu eeskirju kui väikeste teenusepakkujate suhtes. Kui on tõestatud, et tarbijate heaolu väheneb ja innovatsiooni lämmatavad nn väravahoidja platvormid ning kui on tõestatud, et digitaalturgudel on potentsiaali konkurentsi suurendamiseks, et need turud ei ole vaidlustatavad ja et suured platvormid lämmatavad innovatsiooni, siis on vaja võtta proportsionaalseid meetmeid. Lisaks eesmärgile kaitsta Euroopa idufirmasid ja VKEsid peame muu hulgas arvestama platvormide suurust või ulatust, kuna see mõjutab nende võimet rakendada ennetavaid meetmeid ebaseadusliku veebisisu vastu.

(E) Aktiivsed/passiivsed platvormid: vaadata läbi "aktiivse" või "passiivse" käitumise liigitus, võttes arvesse Euroopa Kohtu viimaseid otsuseid ja ühtlustades DSA-d autoriõiguse direktiiviga. Samuti peaks DSA kaaluma, kas need platvormide liigid, kas hostimise või vahemälu salvestamisena, on endiselt asjakohased, kuna platvormide roll on tänapäeval muutunud palju keerulisemaks. DSA peaks uurima platvormi tüübi eesmärki ning esitama asjakohased määratlused, rollid ja kohustused selles kontekstis.

(F) Reguleerimisala: laiendada DSA territoriaalset kohaldamisala, et hõlmata ka kolmandates riikides asutatud ettevõtete ja teenusepakkujate tegevust, kui nad pakuvad oma teenuseid ka digitaalsel ühtsel turul. Kohustada neid kolmandate riikide teenusepakkujaid määrama ELis tarbijate huvide eest vastutava seadusliku esindaja, mille eeskujuks on üldmäärus. Kui platvorm impordib tooteid ELi, peab ta alati järgima ELi õigusakte tooteohutuse, keskkonna- ja tarbijakaitse, märgistamise või intellektuaalomandi kohta, ja seda kõike vastavalt meie "Euroopa eluviisile". Selleks, et Euroopa ettevõtted saaksid paremini konkureerida, uuendada ja suurendada oma tegevust, on oluline, et me ei koormaks neid ebaproportsionaalse halduse ja reguleerimisega. See on eriti oluline VKEde jaoks, kelle marginaalid on väikesed ja keda GDPRi rakendamine juba väga tugevalt mõjutas.

(G) Üldine järelevalve: säilitada üldise järelevalvekohustuse kehtestamise keeld (e-kaubanduse direktiivi artikkel 15). Koos uute kohustuslike läbipaistvusmeetmetega tuleks siiski lubada ja isegi julgustada platvorme kasutama automatiseeritud vahendeid ilmselgelt ebaseadusliku sisu vabatahtlikuks avastamiseks (nt õigusliku selgituse abil, et platvormid ei ole vastutavad, kui nad kasutavad automatiseeritud meetmeid). DSA võiks uurida võimalust vabastada platvormid vastutusest seoses nende tegevusega ebaseadusliku infosisu vastu võitlemisel (võttes arvesse ka USA hea samariitlase põhimõtet).

(H) Järelevalve: eesmärk on menetlusi, menetluslikke kaitsemeetmeid, mõõdukust ja läbipaistvust käsitlevate juriidiliste kohustuste täielik ühtlustamine Euroopas, sealhulgas selged juriidilised kohustused ja nende kohustuste tõhus piiriülene jõustamine ELi tasandil. Kuna kõik liikmesriigid ei ole piisavalt varustatud - nii vahendite kui ka oskusteabe poolest - kõigi kohustuste jõustamiseks, mängib Euroopa Komisjon tugevat rolli riiklike jõustamisasutuste järelevalves, koordineerimises ja toetamises, et tagada, et ühe või mõne liikmesriigi reguleerivale asutusele ei langeks ebaproportsionaalselt suur koormus. EPP fraktsioon ei poolda uue ameti loomist, kui seda ühtlustamist saab teha riiklike täitevasutuste võrgustiku kaudu, mis sarnaneb Euroopa konkurentsivõrgustikule (ECN). Läbipaistvuskohustused peavad hõlmama sisu käitlevate algoritmiliste protsesside kasutamist ja nende aluseks olevaid lähtekoode. Nende täiendavate läbipaistvuse ja selgitatavuse nõuete täitmist ei auditeeri eraettevõtjad, vaid see kuulub turujärelevalveasutuste pädevusse.

(I) Sihtotstarbeline reklaam: sihtotstarbelist reklaami reguleeritakse GDPR/ePrivacy/P2B alusel. Mõningaid täiendavaid piiranguid DSAs võib kaaluda, kui kontekst on meie demokraatiat kahjustav ja kui seda ei ole veel hõlmatud muude õigusaktidega. on seisukohal, et üldpõhimõttena võib suunatud reklaamil olla positiivne majanduslik ja ühiskondlik mõju, ning juhib tähelepanu sellele, et olemasolevaid õigusakte tuleb täielikult ja nõuetekohaselt rakendada, et tagada kasutajate eraelu puutumatuse austamine. EPP fraktsioon ei toeta suunatud reklaami keelustamist.

(J) Platvormide/meedia/kasutaja vastutus: kasutada kaasaegset tehnoloogiat, et tõhusamalt tuvastada, kuidas ja kelle poolt ebaseaduslik sisu avaldati, ning seeläbi ühtlustada platvormi vastutust. EPP fraktsioon toetab kindlalt õigust olla internetis anonüümne (nagu seda tunnustatakse GDPRis), kuid samal ajal lükkab tagasi idee olla internetis tuvastamatu (= mis on ebaseaduslik offline, on ebaseaduslik ka internetis). Selleks, et tagada, et anonüümsuse säilitamisel oleks igaüks vajaduse korral digitaalselt tuvastatav, tuleks luua kaitstud Euroopa digitaalne identiteet, kasutades näiteks plokiahela tehnoloogiat. Platvormide vastutuse tase peaks olema kohandatud vastavalt kasutajate tuvastatavusele. Platvormide vastutust nende poolt majutatava meedia sisu eest vähendatakse, kui meedia (ja seega ka selle sisu) on juba liikmesriikide poolt reguleeritud. Kompromissina võiks EPP fraktsioon nõustuda sellega, et DSA või mõni muu tulevane õigusakt, näiteks eIDAS-uuendus, mis muudab Euroopa digitaalse identiteedisüsteemi kohustuslikuks mõnede platvormide jaoks (nt füüsiliste kaupade müük, e-valitsuse teenused).

(K) Kohtukorraldus: kehtestada selge ja tõhus menetlus koostööks õiguskaitse- ja õigusasutustega, tagades, et ebaseaduslik sisu ei võetaks lihtsalt maha, vaid et õiguskaitseorganid võtaksid ka järelmeetmeid, ning et platvormide vastutus oleks seotud tõhusate jõustamismeetmetega.

(L) Avaliku aruandluse kohustus: nõuda, et platvormid ja riiklikud pädevad asutused annaksid oma tegevusest aru ja seeläbi püüda saavutada ebaseadusliku sisu eemaldamise ja blokeerimise struktureeritud analüüs ELi tasandil. Need kohustused peaksid olema VKEde ja alustavate ettevõtete jaoks proportsionaalsed ja mõõdukad ning samal ajal välistama mikroettevõtteid.

(M) Läbipaistvuse kohustused: nõuda, et digitaalsed vahendajad (ainult ettevõtjatevahelistes suhetes), sealhulgas domeeninimede registreerijad, veebimajutuse pakkujad, turuplatsid ja veebireklaamijad kehtestaksid tõhusad "tunne oma äriklienti kontrollimise" skeemid. Lisaks peaksid platvormid olema läbipaistvad seoses poliitikaga, mida nad võtavad vastu korduvrikkujate suhtes.