ELi varjupaiga- ja rändepakt: Jätkusuutmatu süsteemi lõpp ja ajalooline terviklik lahendus geopoliitilise ebakindluse tingimustes

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi D-päev on kätte jõudnud, et luua tegelikult toimiv varjupaiga- ja rändepoliitika. Lõpuks ometi vastutame me ühiselt oma piiride eest. Meie fraktsioonis PPE oleme nõudnud ELi rändesüsteemi põhjalikku reformi ja meil on see õnnestunud: me tahame ELi, mis kaitseb tõhusalt oma piire ohtude eest, on karmi suhtumisega salakaubavedajate, inimkaubitsejate ja kuritegevuse vastu, kuid kohtleb samal ajal varjupaigataotlejaid õiglaselt ja väärikalt.

Detsembris 2023 jõudis EL kokkuleppele Euroopa Varjupaiga- ja Rändepakti suhtes, mis on üks suurimaid ja olulisemaid õigusreforme praegusel õigusloomeperioodil. Eelmisel nädalal toimunud lõpphääletus pakti reformide üle täidab institutsiooni kohustust võtta reformid vastu enne Euroopa Parlamendi valimiste lõppu.

Uue varjupaiga- ja rändepaktiga kehtestatakse terviklik lähenemisviis rände- ja varjupaigaküsimuste haldamisele, säilitades samas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtte liikmesriikide vahel. Just seetõttu on see kokkulepe nii oluline. Me jagame vastutust välispiiri kontrollimise eest ja pakume inimlikku kaitset neile, kes seda tõesti vajavad. Esimest korda tehakse Euroopa välispiirile saabumisel selget vahet: inimesed, kellele tõenäoliselt antakse varjupaik, lähevad tavapärasesse menetlusse, samas kui taotlejad, kellel on väiksem võimalus saada rahvusvahelist kaitset, näiteks turvalistest kolmandatest riikidest pärit taotlejad, peavad jääma välispiiril asuvatesse vastuvõtuasutustesse ja nende suhtes kohaldatakse kiirendatud menetlust.

Uue varjupaiga- ja rändepaktiga kehtestatakse terviklik lähenemisviis rände- ja varjupaigaküsimuste haldamisele, säilitades samas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtte liikmesriikide vahel. Just seetõttu on see leping nii oluline. Me jagame vastutust välispiiri kontrollimise eest ja pakume inimlikku kaitset neile, kes seda tõesti vajavad.

Viimane rühm ei tohi enam teistesse Euroopa riikidesse reisida. Kohustuslik läbivaatus saabumisel isikusamasuse, turvalisuse ja tervisekontrolli kaudu määrab kohe kindlaks, kes millise protseduuri läbib. See tagab kohese abi neile, kes seda vajavad, ja kiiremad menetlused neile, kellel ei ole õigust jääda ja kes tuleb tagasi saata. Rände üle kontrolli tagasi võtmine tähendab, et enam ei otsusta inimkaubitsejad, kes pääsevad Euroopa territooriumile, vaid liikmesriigid ise.

Rände üle kontrolli tagasi võtmine tähendab, et enam ei otsusta inimkaubitsejad, kes pääsevad Euroopa territooriumile, vaid liikmesriigid ise.

Kohustuslik solidaarsus muutub normiks. Liikmesriigid saavad anda oma panuse mitmel viisil, näiteks varjupaigataotlejaid vabatahtlikult vastu võttes või rahaliselt või materiaalselt toetades. Uus solidaarsusmehhanism koostab igal aastal analüüsi, milles võetakse arvesse ka liikmesriikide suutlikkust. Sel viisil oleme pühendunud abivajajate aitamisele, võttes samas arvesse, millega me ühiskonnana kogu Euroopas toime tuleme.

See reform on vajalik ja ajalooline samm, kuid sellest üksi ei piisa. Tõhus varjupaiga- ja rändepoliitika sõltub ka ebaseaduslikult saabujate sissevoolu vähendamisest, tõhusa tagasisaatmis- ja tagasivõtupoliitika edendamisest päritoluriikidesse ning seadusliku rände jaoks juurdepääsetavate seaduslike viiside ettenägemisest, mis toovad kasu Euroopale ja päritoluriikidele. See tähendab, et tuleb jätkata investeerimist päritolu- ja transiidiriikidesse, eelkõige (Põhja)Aafrika riikidesse, kust tuleb valdav osa tulevast rändest, aga ka siduda kõik asjaomased ELi poliitikad, vahendid, sealhulgas kaubanduslepingud, arenguabi, seaduslik ränne ja viisapoliitika kolmandate riikidega tehtava koostööga rände, tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas. Nüüd, kui pakt on lõpuks ometi olemas, tuleks keskenduda selle ühise väljakutse lahendamiseks kiirele ja täielikule rakendamisele ning koostööle väljaspool Euroopat asuvate riikidega.