Vali riik
Vali oma riik, et jälgida kohaliku MEPi uudiseid:
Allpool toodud riigid ei avalda sisu sinu keeles. Vali riik, kui soovid jälgida uudiseid inglise keeles või riigikeel(t)es:
Valitud keel: Eesti
Mida sa otsid?
10.03.2021
ELi ja Hiina suhted teel õiglase ja vastastikuse partnerluse suunas
Enne julgus, siis põhimõtted! (Hiina vanasõna)
Hiina keisrid väitsid, et neile on valitsemiseks antud üleloomulikud volitused. Nende veendumuse kohaselt olid taevased väed pühitsenud Hiina „keskriigiks“ – maailma keskmeks, kõigi aegade võimsaimaks, harmoonilisimaks, rikkaimaks ja targimaks impeeriumiks. Visioonid, mida praegu levitab Hiina kommunistlik partei, lähtuvad suuresti minevikust. Rõhutatakse, et tervelt viis tuhat aastat oli Hiina maailma keskpunkt, enne kui lääs selle „püha korra“ ebaloomulikult segi paiskas. Nüüd lubavad Hiina juhid taastada riigi staatuse sellisena, nagu Hiina seda väidetavalt väärib, ja niimoodi taastada ka maailma „loomuliku“ korra.
Nagu kõik ajaloolised narratiivid, on ka Hiina narratiiv segu tõendatud faktidest ja ideoloogilistest väidetest. Arheoloogilised uuringud ei kinnita väidet, nagu oleks Hiinal „rohkem ajalugu“ kui teistel riikidel. Pealegi on Hiina ajaloos nii võimsuse ja jõu kui ka languse, sõdivate kuningriikide ja võõrvõimu perioode ning välisideedest ja -mõjudest kantud põhjapanevaid muutusi. Ühe partei jaoks, mille ideoloogia pärineb Marxilt, Leninilt, Maolt, Dengilt ja nüüd ka Xilt, on enam kui küsitav taevastelt jõududelt õigusi nõutada.
Rahvuslik-kommunistlikuks ideoloogiaks kohandatud ajalooline narratiiv ei saa määrata suhteid 21. sajandi reeglitepõhises mitmepoolses maailmakorras. See võib hoopis osutuda kahe teraga mõõgaks, kuna iga riik võib oma naabrite vastu välja käia ajalooliselt „tõendatud“ ülekohtu. Kui soovime kaitsta Euroopas ja Aasias naabritevahelist rahu ja lugupidavat koostööd, ei saa sajanditetagused maakaardid olla piiride ja territoriaalse kuuluvuse kindlaksmääramisel ülemad kui rahvusvaheline õigus.
Hiina sündmusterohke ajalugu, rikas kultuur, filosoofia ja uuenduslikud töövõtted on läbi aegade paelunud ja inspireerinud eurooplasi, on neis äratanud nii siiraid kui ka ebaausaid soove.
***
2019. aasta märtsis iseloomustas Euroopa Komisjon Hiina Rahvavabariiki kui koostööpartnerit, kui vastandlike huvidega läbirääkimispartnerit, kui võistlevat majandusjõudu ja kui süsteemset rivaali.
Võttes arvesse COVID-19 pandeemia poliitilisi tagajärgi ja nn julgeolekuseaduse kehtestamist Hongkongis, agressiivsemat pikaajaliste eesmärkide taotlemist Xinjiangi, Tiibeti ja Taiwani suhtes, mitmepoolse süsteemi ja rahvusvaheliste kokkulepete eiramist, Hiina kahjuliku mõju levikut ja põhiliste inimõigustega seotud kohustuste täitmata jätmist Hiina poolt, on see neljatine vaade Hiinale meie arvates aegunud. ELi partnerina peaks Hiina täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, kuid seda ei ole ta seniajani teinud. ELi ja Hiina suhete peamiseks paradigmaks võib üha enam pidada süsteemset rivaliteeti, aga sealjuures ei tohiks unustada vajadust Hiinaga ka dialoogi jätkata.
Peame tunnistama Hiina praeguse juhtkonna üha enesekindlamat hoiakut, mis on eemaldunud kollektiivse juhtimise meetodist ja milles on omaks võetud uus isikukultus. Üleilmne võitlus demokraatia ja autoritaarsuse vahel on üks tegureid, mis määrab meie suhteid Hiinaga. Sellest tulenevalt on koostöö- ja majandussidemete võimalused ahenenud.
2020. aastal oli Hiina ELi peamine kaubanduspartner. Ei ole kahtlust, et majandus- ja kaubandussuhted peavad olema ELi ja Hiina koostöös kesksel kohal, kuid mitte ainsa koostööd määrava tegurina. Kasu ei ole paraku tasakaalus. Poolte seisukohad lahknevad põhimõttelises väärtuste ja normide küsimuses, millel põhineb Teise maailmasõja järel kujunenud rahvusvaheline kord. Euroopa Liit järgib demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid, Hiina on aga üheparteiline autoritaarne riik. Siiski tuleb püüda maksimeerida omavahelisest majanduslikust seotusest saadavat kasu ja lahendada ka praegust tasakaalustamatuse probleemi.
Euroopa ettevõtteid häirib halvenev ärikliima ja ebaaus konkurents Hiina ettevõtetega nii Hiinas kui ka mujal. Sellega on kaasnenud Hiina diplomaatia ründavam hoiak üksikute ELi liikmesriikide ja kogu liidu suhtes. Euroopa ülikoolid, teadlased, ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna esindajad kogevad survet, tsensuuri ja ohte mitte ainult Hiinas, vaid ka Euroopas töötades. See ilmneb siis, kui Hiina ametivõimud leiavad, et nende ametlik doktriin ja poliitika on ohus, ja see mõjutab vahetult Euroopa väärtuste levitamist ning õiglasi ja võrdseid tingimusi ettevõtjatele ja kodanikele.
Eurooplased tunnevad, et Hiina enesekindlus ja suurenev kohalolu liikmesriikides ähvardab euroopalikku elulaadi. Euroopa on mures, et läbipaistvate, õiglaste ja ühetaoliste reeglite puudumine kahjustab konkurentsi ja toob Euroopale rohkem kahju kui kasu.
Koostöö ülemaailmsete probleemide lahendamiseks
Unustamata eespool nimetatud raskusi, soovime Hiinaga koostööd teha ühist huvi pakkuvates valdkondades. Hiina on oma 1,4 miljardi elaniku ja tohutu turuga üks maailma kolmest suurimast majandusjõust, maailma üks rikkamaid riike ja maailma suurim eksportija. Hiina kui tuumariigi ja ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme osalus ülemaailmsete probleemide lahendamisel on vältimatu.
Hiina on nüüd ELi strateegiline partner võitluses kliimamuutuste vastu ja üleilmsel üleminekul taastuvatele energiaallikatele. Hiina on 2016. aastast saadik Pariisi kokkuleppe osaline, olles praegu küll maailma suurim kasvuhoonegaaside ja süsinikdioksiidi (peaaegu 30% ülemaailmsest heitkogusest) tekitaja. Ootame, et Hiina valitsus täidaks lubaduse vähendada heitkoguseid veel enne 2030. aastat ja jõuaks 2060. aastaks CO2-neutraalsuseni. Pakume tööstuskoostööd kõrgtehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks, eelkõige saastevaba vesiniku valdkonnas. EL pooldab koostööd Hiinaga ka stabiilsuse ja kestliku majanduskasvu tagamiseks arengumaades. Süsteemsed erinevused ja Hiina ametivõimudele sageli omane rangelt utilitaarne lähenemisviis on neid pingutusi aga seni takistanud. Hiina jätkusuutmatu hoiak koostöö suhtes Aafrika Liidu ja Aafrika riikidega toorainetele juurdepääsu, uute turgude hõlvamise, inimõiguste ning keskkonna- ja kliimaküsimuste vallas on meile seetõttu täiesti vastuvõetamatu.
Ühe võimaliku koostöövaldkonnana on EL ja Hiina määratlenud ka võitluse rahvusvahelise terrorismi vastu. Hiina õiguskaitses ja kohtumõistmises kohaldatav terrorismi määratlus on paraku ebamäärane. Lisaks kasutatakse seal terrorismisüüdistusi sageli meelevaldselt ja tagasiulatuvalt rahumeelsete meeleavaldajate ja vähemuste õiguste kaitsjate vastu, nagu on üha enam täheldatav Xinjiangis, Tiibetis ja Hongkongis. Kuni selline tegevus jätkub, on terrorismivastane koostöö võimalik vaid piiratud ulatuses.
Erimeelsustele vaatamata peaksime jätkama struktureeritud dialoogi Hiinaga, et otsida lahendusi ülemaailmsetele probleemidele, nagu kliimamuutused, ebaseaduslik ränne, tagasipöördumine reeglitepõhise kaubandus- ja vahekohtusüsteemi juurde WTO raames ning mõjusad mehhanismid finantsturgude reguleerimiseks. Suures osas sõltub see siiski Hiina valmisolekust järgida rahvusvahelisi norme ja reegleid.
Reeglitepõhise rahvusvahelise korra kaitse
Rahvusvaheline kaubandus ja juurdepääs uutele turgudele on kogu maailmas elatustaset märkimisväärselt parandanud. Need tegurid on aidanud luua töökohti, suurendada heaolu ja vähendada ülemaailmset vaesust. Osaleme jätkuvalt aktiivselt avatud ja õiglase ülemaailmse kaubandussüsteemi ülesehitamises. Seda peab kujundama reeglitepõhine mitmepoolne kord, milles on kesksel kohal demokraatlikud väärtused. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ELil teha partneritega konstruktiivset koostööd.
Hiina kuulutab jätkuvalt, et mitmepooluselise maailma ja reeglitepõhise rahvusvahelise korra toetamine on tema välispoliitika nurgakivi. President Xi Jinping on palju kordi rääkinud mitmepoolse ülemaailmse korra tähtsusest, sealhulgas 2017. aastal Davosis peetud tähelepanuväärses kõnes:
„On tõsi, et majanduse globaliseerumine on tekitanud uusi probleeme. See ei õigusta aga majandusliku globaliseerumise täielikku mahakandmist. Pigem peaksime üleilmastumisega kohanema ja seda juhtima, pehmendama selle negatiivset mõju ning andma sellest saadava kasu edasi kõigile riikidele ja rahvastele.“
Me ei tohi jätta tähelepanuta asjaolu, et Hiina deklaratiivne toetus mitmepooluselisele maailmale ja reeglitepõhisele korrale ei leia lähemal vaatlusel kinnitust. Rahvusvahelistes organisatsioonides kaldub Peking ühiseid reegleid järgima üksnes siis, kui need teenivad tema huve. Vastasel korral kuulutab ta need oma erilistele vajadustele mittevastavaks või eirab neid ja rakendab oma meelevaldseid tõlgendusi. Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtuga seonduvad sündmused näitavad, kuidas nende rahvusvaheliste organisatsioonide legitiimsust õõnestatakse. Selle tulemusena väheneb nende suutlikkus lahendada kahepoolseid konflikte mitmepoolsetes seostes.
Samal ajal on Hiina välispoliitika muutunud iseteadlikumaks ja diplomaatia ründavamaks, eriti Xi Jinpingi juhtimisel. Hiina tahab ülemaailmsel areenil etendada suuremat rolli, mis kajastaks tema kiiret tõusu. Hiina diplomaadid ei järgi enam Deng Xiaopingi õpetussõna „varja oma tugevust, oota oma aega“, vaid tegutsevad n-ö hundisõdalastena (wolf-warrior diplomacy).
Nn Hongkongi julgeolekuseadusega rikub Hiina 1984. aasta Hiina-Briti ühisdeklaratsioonis võetud kohustust, et Hongkongi suhtes rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Uus seadus ei õõnesta mitte ainult olemasolevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, vaid ka Hongkongi pikka aega püsinud autonoomiat ja vabadusi. Alates seaduse jõustumisest on inimõiguste olukord Hongkongis kiiresti halvenenud. Uus seadus on vahend teisitimõtlejate vaigistamiseks, demokraatiaaktivistide massiliseks vahistamiseks, väljendus- ja kogunemisvabaduse mahasurumiseks ning ajakirjanike ja haritlaste ründamiseks.
Stabiilse pluralistliku demokraatiaga Taiwan, Aasia suuruselt seitsmes majandusjõud, on Pekingi silmis mässuline provints. 2049. aasta, mil möödub sada aastat Hiina Rahvavabariigi loomisest, on president Xi Jingping määranud Hiina Rahvavabariigi ja Hiina Vabariigi (Taiwan) mis tahes moel „taasühinemise“ tähtajaks. See on destabiliseeriv ja ohtlik. Euroopa Rahvapartei fraktsioon (ERP fraktsioon) väljendab sügavat muret seoses Hiina üha intensiivsemate Taiwanile suunatud sõjaliste manöövritega, mis ohustavad tõsiselt selle piirkonna rahu ja stabiilsust. Fraktsioon kinnitab taas oma seisukohta, et mõlemad pooled peavad hoiduma ühepoolsetest sammudest ja jõu kasutamisest. Oleme veendunud, et Taiwani ja Hiina ühendamine – kui see kunagi toimub – peaks olema üksnes Taiwani ja Hiina Rahvavabariigi rahva demokraatliku tahteavalduse tulemus.
ERP fraktsioon toetab kindlalt reeglitepõhist mitmepoolset korda ja õigusriigi põhimõtte ülimuslikkust rahvusvahelistes suhetes. Ka selle korra keskmes olevad rahvusvahelised organisatsioonid peavad kohanema muutuva maailmaga. See eesmärk on saavutatav üksnes mitmepoolsete läbirääkimiste kaudu, kus osalevad võrdselt ja on võrdselt esindatud kõik sidusrühmad.
Süsteemne rivaliteet ja Euroopa huvide kaitse
EL ja Hiina Rahvavabariik sõlmisid diplomaatilised suhted 1975. aastal. Möödunud 46 aastaga on pooled välja arendanud tihedad poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised sidemed, mis moodustavad osa kõrgetasemelise dialoogi võrgustikust. Alates Hiina reformide ja välismaailmale avanemise algusaegadest on Euroopa ettevõtted, insenerid ja ülikoolid andnud investeeringute, tehnoloogia ja teadusuuringute kaudu oma panuse Hiina arengusse. Sellega on kaasnenud märkimisväärne ELi arenguabi. Neid samme astudes eeldati, et Hiina liberaliseerib lõpuks oma majandussüsteemi ja võib-olla isegi poliitika. Ootasime Hiina üleminekut turumajandusele ja järkjärgulist avanemist takistamatule majandus-, teadus- ja kultuurivahetusele.
Praegu oleme sunnitud tunnistama, et meie lootused ei ole täitunud.
Hiinal on õigus ise valida oma arengutee. Kui aga Hiina ei täida oma kohustusi, olles väljas vaid iseenda huvide eest ja ohustades samal ajal meie omi, peame oma kodanike heaolu kaitsma ja Hiinalt lubaduste täitmist nõudma.
Euroopa Liidu põhiväärtuste, inimväärikuse ja inimõiguste austamise, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ja õigusriigi levikut tuleks vaadelda laiemalt Aasia ja eelkõige Kagu-Aasia kontekstis. ELi positsiooni saab tugevdada, edendades investeeringute ja kaubanduskokkulepete kaudu strateegilisi sidemeid ja koostööd Hiina naaberriikidega, eelkõige India ja ASEANi piirkonnaga. Suuresti tänu Jaapani, Singapuri, Vietnami ja Lõuna-Koreaga loodud partnerlustele on see piirkond ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner. Sidemeid süvendades saame pakkuda stiimuleid edasiseks majanduslikuks integratsiooniks, mis innustaks ASEANi riike tugevdama oma demokraatlikke institutsioone ja järgima väljakuulutatud põhimõtteid. Tuletame meelde, et Hiina ja 14 muud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riiki on allkirjastanud maailma suurima kaubanduslepingu. See suurendab Hiina poliitilist ja majanduslikku mõju kogu piirkonnas. Jälgime tähelepanelikult selle lepingu mõju, eelkõige mis puudutab standardimise normatiivseid elemente. Oleme ettevaatlikud selle suhtes, kuivõrd sellised strateegiad nagu „China Standards 2035“ on kooskõlas euroopalike väärtustega, ning oleme teadlikud Hiina pingutustest edendada alternatiivseid majanduse ja kaubanduse juhtimise süsteeme.
COVID-19 – ELi ja Hiina suhete juhtuuring
Mitmeid ELi ja Hiina suhetes varemgi kirjeldatud probleeme on õpetlik vaadelda COVID-19 puhangu taustal.
COVID-19 varajases staadiumis püüdis Hiina probleemi ulatust pisendada. Hiina ei andnud siis olulist teavet, surus oma riigis alla rikkumisest teatajaid ja ajakirjanikke ning blokeeris WHO erakorralise komisjoni otsuseid. Hiina eelistas paisuva kriisi avatud käsitlemisele salatsemist, mis aitas viirusel kiiresti levida ja kasvada üleilmseks probleemiks. Kui COVID-19 sai Hiina juhtkonna prioriteediks, esitasid kõik Hiina kanalid – kaasa arvatud välisriikides asuvad meediaagentuurid, diplomaadid ja ettevõtted – oma riiki pandeemiavastase võitluse eeskujuna. Hiina eksponeeris end ülemaailmse heategijana, kes saadab abi ja meditsiinivarustust üle kogu maailma. Samal ajal kajastati Hiina riigimeedias väga napilt Hiinale endale antud välisabi, mille hulgas oli ka ligi 60 tonni ELi liikmesriikidest saadetud meditsiinivarustust. Teisalt räägiti Hiina kaubatehingutest kui „Hiina abist hädas olevatele sõpradele“.
ELi diplomaatia oli kahel korral Hiina rünnaku all ja alistus mõlemal korral Hiina survele. Esiteks lahjendasid Euroopa diplomaadid pärast Hiina diplomaatide sekkumist Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni töörühma aruannet Hiina tervishoiukriisi aegsete desinformatsioonikampaaniate kohta. Varsti pärast seda nõudsid Hiina meediaagentuurid ELi suursaadiku Hiinas ja ELi 27 liikmesriigi suursaadikute ühise artikli muutmist, kuna artiklis osutati viiruse Hiina päritolule. Euroopa diplomaadid nõustusid enesetsensuuriga.
Tõrjumaks riigisisest kriitikat kriisiohjamise kohta, väitsid Hiina ametiisikud, et viiruse tõid riiki välismaalased. Nad jätsid mainimata, et need inimesed olid valdavalt Hiina kodanikud, kes naasid välismaalt koju. Hiina suursaadik Londonis keeldus BBC-s esinedes tunnistamast, et viirus pärineb Hiinast. Tema väitel oli Hiina lihtsalt esimene riik, kus viirus avastati. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja levitas oma sotsiaalmeediakonto kaudu kuulujuttu, et viirus on tegelikult Ameerika bioloogiline relv. Riike, kes nõudsid viiruse päritolu põhjalikku ja sõltumatut uurimist, ähvardati majanduslike ja poliitiliste survemeetmetega.
ELi ja Hiina vahel on mitmes valdkonnas süsteemne konkurents.
Majandussuhetes on EL ja Hiina omavahel seotud ja teineteisele olulised turud. Sellest hoolimata kogevad Euroopa ettevõtjad paljudes majandussektorites pidevalt diskrimineerimist, turumoonutusi ja mitmesuguseid piiranguid. Nendega konkureerivatele Hiina ettevõtetele, eelkõige riigi omandis olevatele ettevõtetele mitmes vormis antavad subsiidiumid moonutavad Hiina turutingimusi veelgi. Samalaadseid vahendeid kasutatakse ka selleks, et aidata Hiina ettevõtetel konkureerida meie ettevõtetega Euroopa turgudel või siinseid ettevõtteid osta, eesmärgiga saada osa nende oskusteabest ning hiljem veelgi tugevamalt konkureerida ELi allesjäänud ettevõtetega.
Veel üks risk, mida ELi ametiasutustel tuleb arvesse võtta, on Hiina seadus, millega nõutakse Hiina äriühingutelt koostööd oma riigi salateenistustega. Peame jääma valvsaks ohu suhtes, et Hiina kaupmehed võivad kasutada teavet vääral otstarbel. Seda tõendavad Hiina suursaadikute sekkumised Euroopas: ELi liikmesriikide valitsusi ähvardatakse survemeetmetega Hiinas tegutsevate Euroopa ettevõtete vastu, kui riigi 5G-võrgus ei ole üks osaline Huawei. Täheldame, et Hiina ähvardab riike, kes kritiseerivad inimõiguste olukorda Hiinas või nõuavad rahvusvahelist COVID-19 uurimist. Selle näiteks võib tuua mitmesuguste Austraalia kaupade suhtes kehtestatud kaubanduspiirangud.
EL on aga maailma kõige avatum majanduspiirkond. Välisinvesteeringud on siin teretulnud ja toetavad majanduskasvu. Meie süsteem koos rangete konkurentsi-, investeerimis- ja hanke-eeskirjadega on hästi kavandatud ja kohane liberaalse turumajandusega riikide majandustegevuses osalejatele. Paraku ei ole see piisav, et tulla toime probleemidega, mida tekitab riiklikult juhitav majandussüsteem, mis pakub oma ettevõtetele riigi toetust sellises ulatuses, mis ei ole ELi ettevõtjatele kättesaadav. Sellel süsteemil on kava ja vahendid laieneda meie turgudele. Seetõttu tuleb Hiinaga aktiivset ja sisukat koostööd tehes luua võrdsed tegevustingimused. Seda silmas pidades tunnustab ERP fraktsioon hiljuti saavutatud põhimõttelist kokkulepet ELi ja Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu kohta. Investeerimisleping ei lahenda iseenesest kõiki meie majandus- ja poliitilisi suhteid häirivaid probleeme. Lepinguga tuleb tagada tugevad sektoriülesed nõuded ja jõustamismehhanismid, et üle saada praegusest tasakaalustamatusest, ning tuleb tagada, et Hiina riik ja Hiina müüjad neid nõudeid järgiksid. Selle kõrval on oluline jätkata nii autonoomsel kui ka mitmepoolsel tasandil tööd kõrvalmeetmete kallal ning tagada peamiste õigusaktide rakendamine. Meie enda kaubanduse kaitsemeetmete paketi parandamine peab olema esmane ülesanne. Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud valge raamat, milles käsitletakse võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide puhul, on samm õiges suunas, kuid samal ajal peame rõhutama vajadust järgida ELi siseturul avatuse ning vaba ja ausa konkurentsi põhimõtteid. Võttes arvesse valget raamatut, kutsume Komisjoni üles esitama ettepaneku võrdsete tegevustingimuste vahendi kohta. See vahend peaks aitama Euroopa ettevõtetel ühtse turu konkurentsikeskkonnas edukalt tegutseda koos Hiina subsideeritud ettevõtetega. Lisaks tuleb kasutada ELi ühepoolseid vahendeid, nagu kavandatud ELi tarneahelate hoolsuskohustuse süsteem või kogu maailmas rakendatav ELi uus sanktsioonirežiim, et täita lüngad, mida investeerimisleping üksi paratamatult ei suuda täita.
ERP fraktsiooni poliitikasoovitused
Hõlbustades oma ettevõtete pääsu Euroopa siseturule, toetas Hiina Euroopa integratsiooni. Hiina on toetanud ka Euroopa tugevat nõudmist edendada mitmepooluselist maailma. Hiina kasutab siiski kahepoolseid ja alternatiivseid mitmepoolseid strateegiaid, et hoiduda järgimast ELi institutsioonide üldist reeglitepõhist lähenemisviisi. Alternatiivsed formaadid, nagu 17+1 investeerimiskava ja ELi suuremate liikmesriikide soov kindlustada oma ettevõtetele egoistlikult individuaalsed kaubandus- ja investeerimistehingud, teenivad „jaga ja valitse“ põhimõttel üksnes Hiina huve ja püüet liikmesriikide vahele kiilu lüüa. See nõrgendab ELi ja selle liikmesriikide positsiooni. Mõjus hoiak Hiina suhtes eeldab järjepidevat väärtustepõhist välispoliitikat, mida EL ja tema liikmesriigid lojaalselt järgiksid.
Ilma ühtse lähenemiseta, mis võimendaks kõigi 27 liikmesriigi läbirääkimispositsiooni, ei saa EL võrdsetel tingimustel Hiinaga läbirääkimisi pidada. ERP fraktsioon kutsub ELi liikmesriike ja institutsioone üles esinema ühtsena, võttes kõigil tasanditel omaks sidusa ja tervikliku lähenemisviisi. ERP nõuab turupõhiseid reforme ja kõigile ELi ettevõtjatele võrdsete tegevustingimuste tagamist. Euroopa Liidu institutsioonides tuleks luua valdkondadevaheline rakkerühm, võttes eeskujuks eduka Brexiti rakkerühma, millel oli oluline roll liikmesriikide ühtse positsiooni hoidmisel. EL peab tugevdama oma tarneahelaid, et suurendada nende vastupanuvõimet mitmel moel, sealhulgas tootmise suurendamisega ja tegevuse lähemale toomisega avatud strateegilise autonoomia vaimus.
Kaubanduse valdkonnas jääme soovi juurde hoida suhted Hiinaga avatud. Kahjuks on need suhted aga jätkuvalt tasakaalust väljas püsivate ja põhjendamatute mittetariifsete meetmete, tehniliste tõkete ja vastastikkuse puudumise tõttu. Hiina riiklikud toetused põhjustavad liigset tootmisvõimsust ja dumpingut Euroopa ja maailma turgudel. Kuigi puhtalt tehingupõhine lähenemisviis ei taga strateegiliste eesmärkide saavutamist, ei ole Euroopa püüd leida lahendusi läbirääkimiste teel – mitte tariifide kehtestamisega, nagu USA – alati edukas.
Näiteks võib tuua terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi, mis loodi koostöös OECDga 2016. aastal pärast Hiina liigsest tootmisvõimsusest põhjustatud ülemaailmset terasekriisi. Kolm aastat kestnud läbirääkimised ei andnud käegakatsutavaid tulemusi ja lõpuks otsustas Hiina 2019. aasta oktoobris foorumist lahkuda. Terase liigse tootmisvõimsus on jätkuvalt probleemiks ning kaalul on 2,6 miljonit sellega otseselt ja kaudselt seotud töökohta ELis.
Euroopa avalikus ja akadeemilises arutelus püüab Peking mõjutada Euroopa ühiskonna avalikku arvamust, eesmärgiga suruda peale oma poliitilisi narratiive ja tsenseerida kriitilisi seisukohavõtte Euroopas.
Arvamus-, väljendus-, usu- ja ühinemisvabadus on meie liberaalse demokraatia aluspõhimõtted. Kriitilist mõtlemist peetakse Euroopas meie osalusdemokraatia oluliseks osaks. Hiina Kommunistliku Partei jaoks kuuluvad need Euroopa mudeli aluspõhimõtted nn seitsme õõnestava hoovuse ja lääne pahede hulka, mis tuleb Hiinas maha suruda.
Samal ajal kasutab Hiina oma tegevuskava kujundamisel üha enam just neid Euroopa vabadusi. Kuigi läbipaistev arutelu Hiina üle meie meedias, ülikoolides, mõttekodades ja sotsiaalmeedia kanalites on teretulnud ja rikastav, tuleb vastustada varjatud vahendite kasutamist avaliku arutelu manipuleerimiseks.
Hiina äriühingud on ühinemiste ja ülevõtmiste kaudu saanud teatavate Euroopa meediakanalite omanikeks ja nendes kanalites on kehtestatud Hiina-meelsed töösuunised. Hiina ametiasutuste ja äriühingute reklaamidest ja Hiina väljaannete vahelehtedest saadavat tulu kasutatakse Hiina-meelsete sõnumite edendamiseks ja kriitiliste artiklite tsenseerimiseks. Hiina saatkonnad Euroopas survestavad Euroopa ajakirjanikke ja ülikoole hoiduma avaldustest, mida tajutakse Hiina suhtes kriitilistena. Euroopa mõttekojad ja ülikoolid, mida rahastavad või millega teevad koostööd Hiina institutsioonid ja äriühingud, levitavad Hiina valitsuse arvamusi. Sel eesmärgil kasutatakse ka Confuciuse instituutide ulatuslikku võrgustikku (üle 500 asukoha) üle kogu maailma. Lisaks püüavad nad sekkuda Lääne ülikoolide õppekavadesse, et tsenseerida kriitilist arutelu ja Hiina-teemalisi uuringuid. Euroopa teadlastele ja ajakirjanikele, kelle tööd peetakse kommunistliku partei poliitika suhtes kriitiliseks, keeldutakse andmast Hiina viisat ja ligipääsu Hiina allikatele.
Sellised sekkumised jäävad sageli märkamatuks, kuid nendega rünnatakse meie põhiväärtusi ja põhimõtteid. Erinevalt tavapärasest avalikust nn pehme jõu diplomaatiast on Hiina manipuleeriva diplomaatilise poliitika uue taktika iseloomustamiseks hakatud kasutama mõistet „terav jõud“.
ELi seisukoht USA ja Hiina vaheliste pingete küsimuses
USA ja Hiina suhete olukorral on üleilmne mõju, eriti kuna ülemaailmne pandeemia on seniseid pingeid veelgi teravdanud. Suurvõimude konkurents on ilmselgelt muutumas suurvõimude rivaalitsemiseks. Sellises olukorras peab EL asuma positsioonile, mis võimaldab tal kaitsta oma huve, säilitades samal ajal töised suhted mõlema osalejaga.
Ühelt poolt seob ELi ja USAd NATO näol Atlandi-ülene side, mis põhineb demokraatia, vabaduse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetel. ERP fraktsioon on selle sideme uuendamise ja tugevdamise oma südameasjaks võtnud. EL toetab kindlalt Ameerika Ühendriike, säilitades Hiina suhtes kehtestatud relvaembargo, ning on seda teinud juba üle 30 aasta. Teisest küljest on Hiina turg – vaatamata sealsetele murekohtadele – võimas magnet, mis meelitab ligi igas suuruses Euroopa ettevõtjaid.
USA ja Hiina vahelise mõju- ja võimukonkurentsi taustal saavad ELi liikmesriigid säilitada oma autonoomia ainult terviklikus ELis. Selleks et kaks geopoliitilist hiiglast ei saaks ELi pitsitada, peab viimane jääma oma põhimõttekindla, kuid pragmaatilise välispoliitika juurde. Mitmepoolsuse ja ELi institutsioonide kaitsmine ning reeglitel põhineva korra järgimine on ELi positsiooni kaitsmisel keskse tähtsusega. See hõlmab Euroopa huvide kaitseks ka sanktsioonide kehtestamist.
See võib põhjustada ajutisi tagasilööke või pettumusi, näiteks Pekingi-poolseid võimalikke survemeetmeid meie ärihuvide vastu. Pikas perspektiivis tugevdab see siiski läbipaistvatel reeglitel põhinevat rahvusvahelist süsteemi. Selle eesmärgi saavutamiseks peab EL võtma juhtrolli Ameerika Ühendriikidega liitlassuhete taastamiseks. Sama peaks tegema ka teiste demokraatlike, sarnaselt meelestatud riikidega, kes on valvsad selle suhtes, kui valiv võib Hiina olla rahvusvaheliste reeglite järgimisel.
ERP fraktsioon väljendab heameelt ELi ja USA vahelise Hiinat käsitleva dialoogi algatamise üle ning nõuab jõulist arutelu sellistes valdkondades nagu sunniviisiline tehnosiire või mitmepoolsete institutsioonide tugevdamine, mille puhul ühine lähenemisviis ei ole mitte ainult soovitav, vaid ka vajalik. Lisaks kutsub ERP fraktsioon ELi, USAd ja teisi demokraatlikke riike üles püüdlema ambitsioonika tegevuskava poole demokraatia toetamiseks kogu maailmas, et võidelda pead tõstva autoritaarsuse vastu, toetada inimeste soovi vabaduse järele ja tugevdada demokraatlikku vastupanuvõimet.
Sõltuvalt selle töö tulemustest võivad ELi ja Hiina suhted areneda kolme erineva stsenaariumi järgi:
a) Positiivne stsenaarium – pühendumus ja koostöö
Positiivse stsenaariumi korral jätkavad mõlemad osapooled koostööd. See võimaldab ELil teha koostööd nii USA kui ka Hiinaga, sõlmida kokkuleppeid, hoogustada kaubavahetust ja suurendada investeeringute taset. Kõik kolm partnerit teevad koostööd, et lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutused, terrorism ja praegune pandeemia. Toimub järjepidev dialoog ja üksteist usaldatakse.
b) Neutraalne stsenaarium – kooseksisteerimine ja kuidagiviisi läbiajamine
EL tunnustab oma partnerite tugevaid külgi ja teeb samas tööd enda tugevdamiseks. ELi teadlikkus suurenevast konkurentsist ja tema jõupingutused võidelda ebaausate kaubandustavade vastu ei kahjusta suhteid sügavalt, sest kõik osapooled mõistavad, et neil on rohkem võita kui kaotada.
c) Negatiivne stsenaarium – rivaalitsemine ja konflikt
Kolmandal stsenaariumil on kõige raskemad tagajärjed. Vaenulikus õhkkonnas, kus usaldus on katkenud, kaubandus on pärsitud ja võetakse mitmesuguseid survemeetmeid, peab EL hästi laveerima ja manööverdama.
Euroopa üldsus ei nõustuks sõjalise vastasseisuga. EL suudab võimalikule pealesurutud osalemisele vastu seista ainult siis, kui ta on tugev ja ühtne. See tugevus seisneb tulemuslikus ja kindlameelses välispoliitikas vastavalt ELi lepingu artikli 24 lõikele 3. EL peab olema valmis kõigutamatult kasutama ära oma mõjuvõimu (kui tugev majandusjõud, domineeriv abiandja, usaldusväärne poliitiline partner ja konkreetset liiki integratsioonimudeli eksportija). Ühtsus tähendab ühtset seisukohta Hiina ja USA suhtes, hoiakut, mille puhul lühiajalised ja kitsarinnalised huvid ei ole üldise huvi suhtes ülimuslikud. Euroopa peab kasutama ära oma kollektiivset läbirääkimispositsiooni, mis on Hiinaga võrreldes tunduvalt tugevam.
EL peab olema valmis võimalikuks USA ja Hiina vaheliste suhete katkemiseks. Seetõttu peab EL muutuma põhilistes majandussektorites isemajandavaks, muutes tarneahelaid (lähendades neid oma asukohale) ning suurendades märkimisväärselt investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. EL ei pruugi küll suuta Hiina tegevust peatada, kuid ta peaks tagama, et sellel on Hiina jaoks teatav hind. Hiinaga suhteid tasakaalustada püüdes tuleks silmas pidada kindlameelset vastastikkuse järgimist, investeeringute taustauuringu mehhanisme, tundlike Euroopa ettevõtete omandamise piiranguid ja strateegilist taristut, sealhulgas põllumajandust, kinnisvara ja tehnoloogiat. Lisaks peaks alati olema võimalik kasutada piiravaid meetmeid (st kogu maailmas rakendatavat sanktsioonirežiimi). Vabaduse ja demokraatia otsustav kaitsmine suurendab ELi suutlikkust tulla toime Hiina süstemaatilise tegevusega, millega püütakse mõjutada ELi poliitikuid ja kodanikuühiskonda. Seda teeb Hiina selleks, et kujundada avalikku arvamust vastavaks Hiina strateegilistele huvidele. Lisaks peaks EL paljastama Hiina röövelliku taktika ja tegevuse haavatavates kolmandates riikides. Neid riike peibutatakse näiteks uue siiditee rajamise lubadustega ja nii satuvad nad lõpuks laenulõksu.
Hiinat käsitlev uus ELi-USA dialoog, milles keskendutakse poliitilistele, julgeolekualastele, strateegilistele ja majanduslikele aspektidele, võiks olla platvormiks nii ELile kui ka USA-le, et paremini mõista ja tasakaalustada teineteise Pekingi-poliitikat ning vältida tarbetut USA ja Hiina suhete teravnemist. Euroopa juhid peavad nägema, et USA Hiina-poliitika on üks vähestest küsimustest Ameerika poliitikas, kus on võimalik saavutada konsensus USA mõlema partei vahel.
Sõltumata sellest, kui tihedaks võivad meie suhted Hiinaga kujuneda, on ja jääb Atlandi-ülene side ELi jaoks alati tugevamaks ja olulisemaks. USAga seob meid usk vabadusse ja demokraatiasse ja sellel on suhtluses Hiinaga otsustav tähtsus.
Järeldused ELi Hiina-poliitika peaks põhinema järgmistel põhimõtetel: võimaluse korral koostöö tegemine, vajaduse korral konkureerimine, hädavajaduse korral vastu astumine. Selline lähenemisviis võimaldab ELil kahepoolsete suhete arengule paindlikult reageerida.
Kaasamine nõuab samas siiski huvi mõlemalt poolt ning kehtivate reeglite järgimist. Seetõttu eeldame Hiinalt endale võetud kohustuste täitmist. Rahvusvahelise reeglitel põhineva korra valikuline kohaldamine on vastuvõetamatu. Me ootame Pekingilt mittediskrimineerimist ja avatust ning valmisolekut võtta enda peale kohustused ja vastutus, mis tuleneb Pekingi suurenenud rollist maailma tasandil.
ERP fraktsioon toetab Hiinaga tehtavat koostööd, kui see on põhimõttekindel, praktiline ja pragmaatiline. Oma väärtusi ja põhimõtteid ei tohiks EL ohtu seada. ERP fraktsioon kutsub Euroopa institutsioone ja ELi liikmesriike üles kasutama kõiki vahendeid, et veenda Hiina juhtkonda kujundama oma atraktiivne riik rahvusvahelise üldsuse vastutustundlikuks liikmeks.
20 available translations
Sisukord
6 / 54