Euroopa peab kiirendama tagasipöördumist

Meie kontinenti raputavad vägivallaaktid, mille on toime pannud isikud, kellel ei olnud õigust Euroopas viibida ja kes ei oleks pidanud siin olema.

Euroopa julgeolekut ohustavate ebaõnnestunud varjupaigataotlejate tagasisaatmise otsuste täitmata jätmisel on olnud tõsised tagajärjed.

Euroopa julgeolekut ohustavate varjupaigataotlejate tagasisaatmise otsuste täitmata jätmisel on olnud tõsised tagajärjed.

Jaanuaris tapeti Aschaffenburgis mees ja kaheaastane väikelaps jõhkralt noarünnakus, mille sooritas Afganistani sisserändaja, kelle kohta oli tehtud lahkumisettekirjutus. Münchenis sõitis teine tahtlikult oma autoga rahva hulka, vigastades 36 inimest. Solingenis tappis Süüria kodanik kolm inimest ja vigastas kaheksat.

Need traagilised sündmused tuletavad valusalt meelde, et Euroopa peab kiiresti üle vaatama oma tagasisaatmissüsteemid, et tagada, et ohtlikud inimesed ei jääks siia ebaseaduslikult.

Igal aastal antakse peaaegu poolele miljonile inimesele korraldus EList lahkuda, kuid ainult iga viies inimene seda ka tegelikult teeb.

Selline suutmatus tagasisaatmisotsuste täitmisel muudab Euroopa kodanikud rünnakute suhtes haavatavaks, sest paljud tagasilükatud varjupaigataotlejad jäävad Euroopasse, kuigi nad on kohustatud lahkuma.

EPP fraktsioon on pikka aega nõudnud tugevamat ja tõhusamat tagasisaatmismenetlust.

Euroopa Komisjon esitab 11. märtsil 2025 uue õigusakti ettepaneku, et kiirendada nende sisserändajate tagasisaatmist, kellel ei ole seaduslikku õigust Euroopas viibida. Need uued eeskirjad peavad olema ambitsioonikad, selged ja jõustatavad.

ELi riigid peavad parandama koordineerimist ja ELi piirivalveametil Frontexil peaks olema suurem roll tagasisaatmise haldamisel. Alates 2019. aastast on Frontex aidanud korraldada umbes 10% kõigist tagasisaatmistest, kuid ta saab - ja peaks - tegema rohkem.

Tagasilükatud varjupaigataotlejate suhtes, kes kujutavad endast julgeolekuohtu, tuleb kehtestada rangemad meetmed. Need, kes kujutavad endast ohtu avalikule julgeolekule, tuleb kinni pidada, kuni neid saab tagasi saata, selle asemel, et lasta neil Euroopas vabalt ringi liikuda ja kuritegusid toime panna.

Tagasilükatud varjupaigataotlejate suhtes, kes kujutavad endast ohtu julgeolekule, tuleb rakendada rangemaid meetmeid. Need, kes kujutavad endast ohtu avalikule julgeolekule, tuleb kinni pidada, kuni neid saab tagasi saata, selle asemel, et lasta neil Euroopas vabalt ringi liikuda ja kuritegusid toime panna.

Riigid, kes keelduvad oma kodanikke tagasi võtmast, peaksid silmitsi seisma tagajärgedega. Need sammud on olulised tagasisaatmispoliitika tõhustamiseks.

Euroopa ei saa endale lubada rohkem tragöödiaid. Täitmisele pööratav tagasisaatmissüsteem on hädavajalik, et kaitsta kodanikke ja tagada, et Euroopa varjupaigasüsteem toimib nende jaoks, kes seda tõesti vajavad.

Kui teil ei ole õigust Euroopas viibida, siis ei tohiks te siin olla. Euroopal on aeg tegutseda.