Eesolev nädal

Euroopa Parlamendi täiskogu päevakorras on tähtsal kohal Ukraina ja ELi abi Ukrainale, kes seisab silmitsi järjekordse aastase Venemaa sõjaga. ERP fraktsioon kordab, et EL ja G7 riigid vajavad kiiresti strateegiat Ukraina kaitse ja ellujäämise rahastamiseks. "Ukraina vajab Euroopat ja Euroopa vajab Ukrainat. Ukrainlased maksavad kõrgeimat hinda meie ühise tuleviku eest, õiguse eest elada vabades riikides ja rahu eest meie mandril. Me ei tohi kartma jääda julgete otsuste eest ja peame austama oma kohustust aidata ja abistada neid nende võitluses. Kui me praegu ebaõnnestume, maksame lähitulevikus lõpmatult kõrgemat hinda," rõhutab Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni aseesimees ja välisasjade eest vastutav Rasa Juknevičienė.

Enne 1. veebruaril toimuvat erakorralist tippkohtumist, kus ELi juhid püüavad kokku leppida ELi pikaajalise eelarve läbivaatamises, on Euroopa Ülemkogu kohtumisel äärmiselt suur ajasurve. Euroopa Parlamendi liikmed rõhutavad kolmapäeval peetaval täiskogu istungil, et läbirääkimistel on vaja kiiresti edu saavutada. "Enne 1. veebruaril toimuvat Euroopa Ülemkogu tippkohtumist kasvab tohutu ajasurve. Me kutsume tungivalt liikmesriikide juhte üles leppima selleks kuupäevaks kokku läbirääkimispositsioonis mitmeaastase finantsraamistiku kohta; vastasel juhul peame võidujooksu ajaga, et viia lõpule ELi eelarve põhjalik läbivaatamine aastani 2027," ütles Euroopa Parlamendi liige Jan Olbrycht, kes on parlamendi juhtiv läbirääkija mitmeaastase finantsraamistiku üle.

Euroopa Parlament arutab teisipäeval humanitaarolukorda Gazas. ERP fraktsiooni jaoks on vaja regulaarseid humanitaarabi pausid, et tagada toidu ja muude vajalike varude jagamine kogu Gaza sektoris. Selleks tuleks avada täiendavaid piiripunkte Iisraelist, et tagada tarnete jõudmine kõikidesse Gaza sektori osadesse. "Pärast Hamasi valitsemise lõppu Gazas peame me eurooplastena - eelistatavalt koostöös Ameerika Ühendriikidega - töötama selle nimel, et ÜRO raames luua Gaza jaoks tugev mandaat, kus tugev rahvusvaheline kohalolek tagab kõigepealt pideva humanitaarabi voo ja seejärel alustab Gaza sektori ülesehitamist, tagades samal ajal, et Iisraeli vastu suunatud terroriohtu ei jätkuks. Seejärel peab see viima rahuprotsessini, kus toimuvad valimised ja läbirääkimised tagavad konflikti rahustamise," ütleb Euroopa Parlamendi liige Michael Gahler, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esindaja väliskomisjonis. "Me kõik oleme hukka mõistnud Hamasi rünnaku Iisraeli vastu, nende tapmised ja süütute tsiviilisikute pantvangi võtmise. Samal ajal oleme teadlikud Palestiina tsiviilelanike, ohvrite ja Hamasi inimkilpide kannatustest. Me nõuame jätkuvalt Iisraeli pantvangide tingimusteta vabastamist. Kuid me näeme ka tungivat vajadust korrapäraste humanitaarpauside järele, et tagada süütule tsiviilelanikkonnale hädavajalikud toidu- ja ravimivarud," rõhutab Euroopa Parlamendi liige Antonio López-Istúriz White, Iisraeliga suhtlemise delegatsiooni esimees. Neljapäeval hääletatakse resolutsiooni üle.

ERP fraktsioon soovib, et ELi vahendeid kasutataks tõhusalt ja kooskõlas ELi eesmärkidega. Kõik organisatsioonid, kes saavad ELi rahalisi vahendeid, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, peavad olema läbipaistvad selle osas, mida nad raha eest teevad. Parlament arutab teisipäeval ja hääletab kolmapäeval raporti üle, mis käsitleb ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvust ja aruandekohustust. Raportis tunnistatakse, et valitsusvälised organisatsioonid teevad olulist tööd paljudes valdkondades, kuid selles märgitakse, et seni on järelevalve ja aruandlus kohustuslik ainult valitsusvälistele organisatsioonidele otse eraldatud ELi vahendite puhul. "Me peame tugevdama avalikku läbipaistvust, et ennetada pettusi ja võidelda nende vastu ning tagada, et ELi vahendeid ei kasutataks ELi väärtuste vastu, nagu me nägime näiteks 2022. aastal Qatargate'i ajal," ütles raporti koostanud Euroopa Parlamendi liige Markus Pieper. Raportis kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kontrollima vahendite ümberjaotamist ja nende kasutamist iga abisaaja poolt. Samuti tehakse ettepanek luua avalik valitsusväliste organisatsioonide välistamisnimekiri, et tagada, et need, kes on tegelenud vihakõne või usulise ekstremismi propageerimisega, ei pääseks ELi vahenditele ligi.

Kolmapäeval hääletab Euroopa Parlament raporti üle, milles uuritakse Hiina mõju ELi elutähtsale infrastruktuurile julgeoleku- ja kaitsepoliitilist mõju. Parlament hoiatab, et Pekingi tegevust juhib peamiselt eesmärk tugevdada totalitaarset režiimi ja saavutada sõjaline üleolek. Hiina suured investeeringud Euroopa meresadamatesse, raudteedesse ja lennujaamadesse võimaldavad Pekingil jälgida ja kontrollida tegevust meie peamistes logistilistes sõlmpunktides. EPP fraktsioon kutsub üles süstemaatiliselt kontrollima Hiina ettevõtteid, kes saavad kasu Euroopa strateegilise tähtsusega programmidest, ja vajaduse korral takistama nende osalemist. "Meie elutähtsa infrastruktuuri, sealhulgas sadamate, energiavõrkude ja digitaalvõrkude kaitsmine on väga oluline, et tugevdada ELi vastupanuvõimet Hiina kasvavate ohtude vastu. Selle saavutamise võti on olemasolevate õigusaktide ja kohustuste nõuetekohane rakendamine," rõhutab Euroopa Parlamendi liige Miriam Lexmann, kes juhtis raporti koostamist Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel.

Fraktsioon PPE soovib, et ELi ühist kalanduspoliitikat (ÜKP) reformitaks ja kohandataks, et lahendada selliseid praeguseid probleeme nagu süsinikdioksiidi heite vähendamine ja põlvkondade uuendamine. Neljapäeval hääletab täiskogu istungil raporti üle, mis käsitleb kalanduspoliitika hetkeseisu ja tulevikku. "Me tunnistame kalandus- ja vesiviljelussektori strateegilist rolli toiduga kindlustatuse tagamisel, Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel ja säästva arengu eesmärkide saavutamisel. Kuid praegune ühine kalanduspoliitika ei võta piisavalt arvesse sotsiaalmajanduslikke ja toiduga varustamise aspekte," ütles Euroopa Parlamendi raporti koostanud fraktsiooni PPE liige Gabriel Mato. EPP fraktsioon kutsub ka järgmist Euroopa Komisjoni üles looma volinikku, kes tegeleks ainult kalandusega.

Pärast enam kui kümme aastat kestnud ummikseisu liituvad Bulgaaria ja Rumeenia kodanikud ja ettevõtted lõpuks Schengeni alaga, alustades selle aasta märtsis õhu- ja merepiiridel toimuva kontrolli kaotamisega. "See on Euroopa jaoks suur samm edasi. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga võimaldab meil paremini kaitsta oma välispiire ja tugevdada kogu Schengeni ala. Võite loota, et fraktsioon EPP jätkab võitlust Schengeni alaga täieliku ühinemise eest niipea kui võimalik," ütles EPP fraktsiooni aseesimees Paulo Rangel, Euroopa Parlamendi liige.