EPP fraktsiooni TRAN seisukoht transpordiliikide kohta

1. Autotööstus

Seoses üleminekuga digitaalsele ja kliimasõbralikule liikuvusele seisab autotööstus silmitsi ühe suurima üleminekuga oma ajaloos. EPP fraktsioon usub, et Euroopa seadusandjate ülesanne on aidata sektoril saavutada kliimaneutraalsus realistlikult, tehnoloogianeutraalselt ja sotsiaalselt vastutustundlikult.

Me usume, et vaja on terviklikku ja teaduspõhist lähenemist. Kõik tulevased meetmed peaksid tulenema kõikehõlmavate mõjuhinnangute tulemustest, mis võtavad arvesse majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid tagajärgi ning kasutajate erinevaid liikuvusvajadusi. Keskkonnamõju tuleks määrata kindlaks elutsükli jooksul tekkivate heitkoguste mõõtmise teel. Tehnoloogiline neutraalsus, mõju teadvustamine ja õigusloome prognoositavus peavad olema juhtpõhimõtted kogu tulevase seadusandliku töö puhul.

EPP fraktsioon on veendunud, et liikuvus on kõigi ELi kodanike õigus. Me vajame selget, ausat ja realistlikku pühendumist individuaalse liikuvuse tulevikule ning peame tagama, et see ei muutuks mõne üksiku inimese luksuseks. Ei ole olemas ühtegi kõigile sobivat lahendust. Sisepõlemismootorite üldine keelustamine ei ole Euroopa kodanike ja meie tööandjate huvides. Kasutajad peaksid otsustama, millist tehnoloogiat nad peavad oma vajaduste rahuldamiseks parimaks.

Me usume autotööstuse innovaatilistesse võimetesse ja potentsiaalidesse. Seda uuenduslikkust tuleb toetada ja stimuleerida piisavate rahastamisvõimalustega teadus- ja arendustegevuseks ELi fondide kaudu. NextGenerationEU on Euroopa võimalus rahastada veelgi tõhusamate sisepõlemissõidukite, taskukohasemate madala ja nullilähedaste heitkogustega sõidukite ning alternatiivkütuste kasutuselevõtu arendamist.

Rõhutame taaskasutatavuse vajalikkust ja nõuame spetsiaalset Euroopa programmi sõidukite taaskasutamiseks. Seda võiks saavutada ELi ringmajandust käsitlevate õigusaktide kaudu.

Vaja on ambitsioonikat lähenemist infrastruktuurile. Järgmistel aastatel peaks Euroopa seadusandjate prioriteediks olema piisava digitaalse võrguinfrastruktuuri, tõhusa ja tiheda laadimispunktide ja tanklate võrgustiku loomine sõiduautodele ja tarbesõidukitele, sealhulgas saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning maapiirkondades, turvaliste kaubaparklate ja piisava arvu sanitaarseadmete rajamine. Me ootame TEN-T ambitsioonikat läbivaatamist, keskendudes põhivõrgu lõpuleviimisele ja piiriüleste kitsaskohtade kõrvaldamisele 2030. aastaks.

Alternatiivkütuse infrastruktuuri direktiivi läbivaatamine annab võimaluse seada ambitsioonikad kohustuslikud eesmärgid alternatiivkütuste kasutamisele. Koos koostalitlusvõime, ühiste standardite ja ühtse maksesüsteemi nõuetega saab luua tõeliselt ühise laadimisruumi. Alternatiivsed kütused, nagu vesinik, on käepärast vahend olemasoleva autopargi, eriti raskeveokite heitkoguste vähendamiseks. Ehitiste energiatõhususe direktiivi läbivaatamine peaks toetama laadimis- ja tankimisinfrastruktuuri kasutuselevõttu era- ja avalikes, olemasolevates ja uutes hoonetes.

Sõidukite suuremahuline elektrifitseerimine on võimalik ainult siis, kui on olemas juurdepääs tõhusale, taskukohasele ja kliimasõbralikule akutehnoloogiale. Praegu toodetakse valdav osa sõidukite akudest väljaspool Euroopat ning akude arendus- ja tootmisvõimsuse suurendamine ELis on Euroopa autotootjate lühiajalise ellujäämise ja pikaajalise õitsengu seisukohalt otsustava tähtsusega. EL peab seetõttu stimuleerima teadusuuringuid ja arendustegevust selles valdkonnas tihedas koostöös tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel, suurendama sellise arendustegevuse rahastamist ning hõlbustama patareide tootmist Euroopa sõidukite jaoks ja eksporti välismaale.

Üleminekut autotööstuses tuleb toetada kogu ELi hõlmava taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamisega, sealhulgas programmiga, mis tagab konkurentsivõimelised ja taskukohased elektrihinnad. Taastuvenergia II direktiivi ambitsioonikas läbivaatamine ja siseriiklik rakendamine peaks toetama vesiniku ja e-kütuste infrastruktuuri kasutuselevõttu.

Ainult siis, kui me tagame piisava infrastruktuuri olemasolu lühiajaliselt, saame me usaldusväärselt rääkida heitkoguste vähendamise märkimisväärsest kiirendamisest selles sektoris ja kliimaeesmärkide saavutamisest. Uute heitkoguste vähendamise eesmärkide seadmine peaks põhinema teaduslikel faktidel ja ulatuslikel mõjuhinnangutel ning samuti tuleks kaaluda muid võimalusi heitkoguste vähendamiseks, näiteks süsteemi üldise tõhususe suurendamist.

Infrastruktuuriinvesteeringuid peaksid toetama liikmesriikide kooskõlastatud stimuleerimiskavad sõidu- ja tarbesõidukite jaoks ning Euroopa teadlikkuse tõstmise kampaania, mis näitlikustaks eri tüüpi ZLEVide eeliseid. Maanteetranspordi pikaajaline kaasamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi võib olla täiendav vahend ja seda tuleks kaaluda, kui mõjuhinnang seda õigustab.

EPP fraktsioon toetab kõiki jõupingutusi liiklusohutuse parandamiseks ja Vision Zero eesmärkide saavutamiseks. Infrastruktuuri kavandamisel peab ohutus olema alati meie peamine eesmärk. Teekasutajate poolt makstavatest maksudest, teemaksudest, teemaksukleebistest või kütusemaksudest saadav tulu tuleks täielikult reinvesteerida meie maanteeinfrastruktuuri hooldamisse, ajakohastamisse ja parandamisse, sealhulgas meetmetesse, mis kompenseerivad negatiivseid tagajärgi raskeliikluse läheduses elavatele inimestele.

Autotööstuses toimuv üleminek toob paratamatult kaasa töökohtade kadumise. Uusi tootmisahelaid tuleks pidada võtmetehnoloogiateks ja need peavad olema ELi tööstuspoliitika keskmes. Vajalik on suurem Euroopa rahaline toetus ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks, eelkõige riikides ja piirkondades, kus on tugev autotööstuse baas. Komisjon peaks kaaluma ELi riigiabi eeskirjade reformimist, et võimaldada liikmesriikide kaudu sihipärasemat toetust.

Covid-19 pandeemia on mõjutanud negatiivselt liikmesriikide investeerimis- ja rahastamisvõimekust ning tarbijate ostuotsused lükkuvad edasi. Olemasolevad õigusaktid tuleks läbi vaadata, keskendudes eelkõige VKEdele, ning tarbetut bürokraatiat tuleb vähendada, et vähendada nii haldus- kui ka finantskoormust. Me peaksime võimaldama autotööstusel muuta majanduslangus võimaluseks, et tagada pikaajaline heaolu ja töökohad.

Vajalikud õigusaktid:

- Laiaulatuslikud poliitikavaldkonnad, kus komisjon ei ole veel esitanud uusi siduvaid õigusakte (osaliselt kavandatud, kommunikatsioon ja INI või mitte midagi):
- ELi liiklusohutuspoliitika raamistik 2021-2030 - Järgmised sammud "Nulleni jõudmise visiooni" suunas.
- Riigiabi eeskirjade läbivaatamine ka pärast Covid-19-i.
- Ringmajandus

Menetluses:

1. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaatamine, sealhulgas merendus-, lennundus- ja CORSIA-süsteem ning ettepanek ETSi kui omavahendi kohta (seadusandlik, sh mõjuhinnang, II kvartal 2021).
2. Taastuvenergia direktiivi muutmine, et rakendada uue 2030. aasta kliimaeesmärgi ambitsioonikust (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 194, 2. kvartal 2021).
3. Energiatõhususe direktiivi muutmine, et rakendada uue 2030. aasta kliimaeesmärgi ambitsioonikust (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 194, II kvartal 2021).
4. Alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtmist käsitleva direktiivi läbivaatamine (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 91, teine kvartal 2021).
5. Määruse läbivaatamine, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, II kvartal 2021).
6. Intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamine, sealhulgas mitmeliigilise piletimüügi algatus (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 91, 3. kvartal 2021)
7. Euro 6/VI järgsete heitmenormide väljatöötamine sõiduautode, kaubikute, veoautode ja busside jaoks (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 114, 4. kvartal 2021)
8. Euroopa uue tööstusstrateegia ajakohastamine (muu kui seadusandlik tegevus, 2. kvartal 2021)

Ümberehitus:

9. Energia- ja keskkonnaabi suuniste läbivaatamine - kavandatud vastuvõtmise kuupäev: 2021. aasta neljas kvartal; muu kui seadusandlik tegevus; õiguslik alus: ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108. Kavandatud on mõjuhinnang.

Prioriteetne õigusakt:

10. Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust.

2. Lennundus

Lennundus peaks rohkem kohanema uute nõuete, keskkonnahoidlikkuse ja digitaliseerimisega, kahjustamata seejuures selle transpordiliigi eeliseid nagu ühenduvus, liikuvus, taskukohased hinnad ning teenuste ohutuse ja turvalisuse säilitamine. Me peame tagama heitkoguste, mitte liikluse vähenemise. Üleminekuprotsess ei tohiks puudutada reisijate kasu.

Lennundus põhineb kõrgtehnoloogial. Tehnoloogilised edusammud heitkoguste vähendamisel ei olnud väga nähtavad, sest liiklus kasvas.

Selleks, et saavutada 2030. aasta eesmärgid ja 2050. aasta eesmärk, tuleb järgida mõningaid tegevussuundi: lennuliikluse korraldamise süsteemi ajakohastamine ja reformimine, investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni uute tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks seoses säästvate lennukikütuste,mootorite, muude käitussüsteemide, näiteks elektri-, hübriid- või vesiniku- ja globaalsete vähendamissüsteemidega .

Heitkoguste edasine vähendamine on võimalik ühtse Euroopa taeva 2+ õigusakti vastuvõtmisega ja rakendamisega. Komisjoni ettepanekut võiks parandada, kuid seda ei tohiks lahjendada liikmesriikide katsed säilitada tegelikku monopoli, mis põhineb aegunud argumentidel, näiteks suveräänsusel. Satelliitide kasutamine navigatsiooni-, side- ja jälgimissüsteemide jaoks ning ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise uuringu (SESAR) täielik kasutuselevõtt aitavad kaasa Euroopa ühtse digitaalse taeva väljakujundamisele.

Aastatel 2021-2027 tehtud ettepanekud Euroopa partnerluste nagu SESAR või Clean Aviation ja CEF kohta, mis keskenduvad aastatele 2021-2023, on lennunduse digitaliseerimise tuleviku jaoks otsustava tähtsusega ning peaksid tagama asjakohase rahastamise ja tulemused, mida tõestavad demonstratsioonid.

Jätkusuutlikud lennukikütused peavad suurendama oma turuosa, et aidata kaasa heitkoguste vähendamisele. ReFuelEUAviation-Sustainable Aviation Fuels peaks sätestama nende kütuste olelusringi heitkoguste põhjaliku hindamise, toorainete tasakaalustatud kasutamise, selge rakenduskava, vähemalt 10%-lise segamismandaadi kuni 2030. aastani ning stiimulid, sealhulgas allikad nii tootmise kui ka kasutamise edendamiseks. Kõnealune mandaat peaks kehtima vähemalt ELi tasandil kõigi ELi saabuvate ja sealt väljuvate lendude suhtes. Ühisettevõte "Clean Aviation" peaks jätkama ja intensiivistama oma tegevust, et pakkuda tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas alternatiivsete kütuste jaoks.

Viimastel aastatel rakendatud uute tehnoloogiate mootoritootmine võimaldab oluliselt vähendada heitkoguseid. Sellega seotud teadus- ja arendustegevus peaks jätkuma, sealhulgas ühisettevõtte Clean Sky raames. Uute toodete rakendamist tuleks edendada moderniseerimis- ja uuenduskavade kaudu. Komisjon peaks kaasama rahastamislahendused, nagu näiteks RRF, nende kavade eeliste uurimisse. Elektri- või vesinikuajamilahendused sobivad väikeste ja keskmise suurusega lennukite jaoks, mida võiks kasutada Euroopa lühiajalistel või ühe lennureisi kestusega lendudel. Lennujaamadele antava riigiabi eeskirjade läbivaatamine võiks aidata kaasa lühikeste lennuühenduste arendamisele, et vähendada märkimisväärselt heitkoguseid ja sõiduaega, suurendades samal ajal tõhusust.

Lennujaamad tuleks süstemaatiliselt ühendada linnadega suure läbilaskevõimega rongiliinide kaudu. Lennujaamad peavad kasutama ainult saastevabasid sõidukeid. Lennujaamatasude direktiivi läbivaatamisel tuleks neid nõudeid arvesse võtta.

Lennundus peab edendama rahvusvahelise süsinikdioksiidi heitkoguste kompenseerimise süsteemi ( CORSIA ) rakendamist ja tagama selle ambitsioonikuse. Selle saavutamiseks peab liit rääkima Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ühel häälel. Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaatamine peaks põhinema põhjalikul hindamisel ja see peaks nägema ette paralleelse rakendamise koos CORSIAga, sealhulgas võimaluse korral kiiremad võrdlusnäitajad kui need, mille kohta ICAO on otsustanud.

Vajalikud õigusaktid:

Käimas:

1. Ühtse Euroopa taeva 2+ uuestisõnastamine.
2. EASA-tasemeülevaatusasutus

Menetluses:

3. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaatamine, sealhulgas merendus-, lennundus- ja CORSIA-süsteem ning ettepanek ETSi kui omavahendi kohta (seadusandlik, sh mõjuhinnang, 2. kvartal 2021).
4. Alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtmist käsitleva direktiivi läbivaatamine (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 91, 2. kvartal 2021).
5. Tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse sünergia tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kvartal 2021)

Ümberehitus:

6. a) Regionaalabi suuniste läbivaatamine - kavandatav vastuvõtmistähtaeg: 2021. aasta I kvartal; muu kui seadusandlik, õiguslik alus: ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108. Mõjuhinnangut ei ole ette nähtud.
   
   b) Lennunduses antava riigiabi läbivaatamine (tööstuse taotlus - ei ole veel kavandatud).

7. Läbivaatamine - arvutipõhised broneerimissüsteemid - kavandatav vastuvõtmine: Q4/2021; Õigusaktid; Õiguslik alus: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel ja artikli 100 lõige 2. Kavandatud on mõjuhinnang.
8. Hinnang kolmele reisijate õigusi käsitlevale määrusele: puuetega ja liikumispuudega isikute õigused lennureisidel (määrus (EÜ) nr 1107/2006), reisijate õigused mere- ja siseveetranspordis (määrus (EL) nr 1177/2010) ning bussireisijate õigused (määrus (EL) nr 181/2011).

Prioriteedid, mis on veel lahendamata:

9. Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrus (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuvedude puhul (KOMM loeb seda prioriteediks, kuid ei ole veel blokeeritud).
10. Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (KOMM on pidanud seda prioriteetseks, kuid ei ole veel blokeeritud).

3. Siseveeteed

Siseveeteede sektori edasine arendamine on aruka, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa transpordivõrgu rajamise nurgakivi. VKEd ja pereettevõtted on sektori selgroog. Kuna siseveeteed on üks kõige keskkonnasõbralikumaid transpordiliike ja selle suures osas kasutamata potentsiaal suurte kaubakoguste vedamiseks kogu liidus, võivad siseveeteed mängida olulist rolli ELi kliimaeesmärkide saavutamisel. Praegune 6%-line transpordiliikide osakaal on liiga väike: siseveetranspordi osakaalu järsk suurendamine vähendaks maanteede ummikuid, suurendaks ohutust, vähendaks heitkoguseid ja muudaks transpordisüsteemi tervikuna säästvamaks.

Seetõttu nõuab EPP fraktsioon terviklikku lähenemist kogu sellele transpordiliigile: suurendada selle vastupidavust, tõhusust ja jätkusuutlikkust, edendada ja stimuleerida selle kasutamist ning võimaldada piisavaid investeeringuid. Sellise lähenemisviisiga saame tugevdada sektori konkurentsivõimet, kindlustada kvaliteetseid töökohti ja suurendada selle valmisolekut Euroopa tulevase majanduse jaoks.

Füüsilise infrastruktuuri ja laevanduse parandamine

Erinevalt paljudest ummikutega teedest on Euroopa veeteedel vaba läbilaskevõime, mis pakub märkimisväärset potentsiaali transpordiliikide ümberpaigutamiseks. Siiski on Euroopa siseveeteede laevatatavus ebaühtlane ja liikluse ümbersuunamist takistavad puuduvad ühendused ja vabalt läbitavate siseveeteede vähene usaldusväärsus. TEN-T läbivaatamisel tuleks keskenduda TEN-T siseveeteede põhivõrgu lõpuleviimisele 2030. aastaks, kõrvaldades puuduvad ühendused ja võimaldades kvaliteetset füüsilist ja digitaalset infrastruktuuri, nagu paremad raudteeühendused sadamates. EPP fraktsioon kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekuid reguleeriva raamistiku kohta kooskõlas järgmise NAIADESi tegevusprogrammiga, mis tagab Euroopa ühtlustamise ja standardiseerimise nii kvaliteetse navigeeritavuse kui ka varustuse osas. Tulevikku sobivale veeteede infrastruktuurile ja laevandusele suunatud sihtotstarbeline rahastamine peab toimuma kõigi rahastamisvahendite, näiteks Euroopa Ühendamise Rahastu, ühtekuuluvusfondide või Euroopa Investeerimispanga osalusel. Eelkõige tuleb kasutada majanduse taastamise ja vastupanuvõime rahastamisvahendit kui ainulaadset rahastamisvõimalust siseveeteede jaoks, mis ühendab lühiajalise majanduse taastamise mõju ja sihtotstarbeliste infrastruktuuriinvesteeringute pikaajalise kasu. Need investeeringud võiksid hõlmata ühendusteede ja kanalite taastamist, et avada täiendavaid turupotentsiaale.

Realistlik jätkusuutlik üleminek

Kuna praegu puuduvad turukõlblikud nullpäästetehnoloogiad, kutsub EPP fraktsioon komisjoni üles töötama välja realistlikku tegevuskava saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste edasiseks vähendamiseks, et saavutada 2050. aastaks süsinikdioksiidivaba siseveetranspordi sektor, tagades samal ajal konkurentsivõime, usaldusväärsuse ja ohutuse. Alternatiivsete kütuste infrastruktuuri direktiivi läbivaatamisel ja taastuvenergia direktiivi (RED II) läbivaatamisel toetab EPP fraktsioon tehnoloogianeutraalset ja võrgustiku lähenemisviisi alternatiivsete kütuste ja infrastruktuuri kättesaadavusele ja kasutuselevõtule veeteede võrgustikus. Siseveetransport võib sobida vesiniku, veeldatud maagaasi, säästvate kütuste, hübriid- ja elektrilaevade kasutuselevõtuks, kui EL suunab piisavad teadusuuringud sellesse suunda, stimuleerib nende kasutamist ja parandab vajalike investeeringute laiendatavust. Siseveeteede infrastruktuur tuleb paremini integreerida Euroopa energiavõrku, et hõlbustada nii maismaa energiavarustuse kasutamist kui ka siseveeteede potentsiaali alternatiivsete kütuste transpordiks. Samal ajal tervitab EPP fraktsioon kõigi kergesti rakendatavate võimaluste kasutamist siseveelaevanduse heitkoguste vähendamiseks, sealhulgas üleminekukütuste ja üleminekusüsteemide, näiteks täiustatud katalüsaatorite ja filtrite kasutamist olemasolevate laevade puhul. Kuna umbes 80% Euroopa siseveeteedel sõitvatest laevadest on ehitatud 20. sajandil, tahame pakkuda sektorile parimaid võimalusi laevastiku eelseisvaks uuendamiseks: Regulatiivne stabiilsus ja rahaline toetus on Euroopa jõgedel ja kanalitel taskukohaste ja keskkonnasõbralikumate laevade kasutuselevõtuks võtmetähtsusega. Seepärast palume me siseveetranspordi moderniseerimise ja laevastiku uuendamise kavasid ning liikmesriikide maksusoodustusi, et hõlbustada sektori üleminekut.

Digitaalse ülemineku kiirendamine

Digitaliseerimine ja automatiseerimine pakuvad siseveetranspordile suuri võimalusi. Digitaalne andmevahetus ja automatiseeritud protsessid aitavad optimeerida liiklusvooge ja läbilaskevõime haldamist, muutes sektori üha tõhusamaks, ohutumaks ja jätkusuutlikumaks. Samuti on neil potentsiaali lahendada ummikute probleemi sadamates, võimaldades kaupade tõhusat käitlemist ja paremat logistikat, mis põhineb mere- ja siseveelaevanduse heal ühendamisel. Euroopa Rahvapartei fraktsioon kutsub üles koostama strateegiat digitaaltehnoloogia arendamiseks ja kasutuselevõtuks siseveeteede sektoris, visandades nii transpordiliikide ja piiride vahelised koostalitlusstandardid kui ka vajalikud teadusuuringud ja rahastamine, sealhulgas spetsiaalsete konkursikutsete kaudu programmi "Horisont Euroopa" raames. Euroopa siseveeteede standardite koostamise komitee (CESNI) ja jõeteabeteenuste direktiivi standardeid tuleks ajakohastada, et tagada koostalitlusvõime teiste transpordiliikidega ja võimaldada uuenduslike lahenduste kiiret väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Üleminek digitaliseeritud ja automatiseeritud sektorile rõhutab ka seda, kui oluline on tööjõu piisav väljaõpe ja haridus, mis tagab, et siseveeteed on atraktiivne töökoht, kus kehtivad kõrged sotsiaalsed, kvalifikatsiooni- ja ohutusstandardid.

Euroopa mitmeliigiline transport

Kuna ELi multimodaalne transport on arenenud aeglaselt, kutsume üles looma Euroopa multimodaalset transpordivõrgustikku, mis optimeerib eri transpordiliikide vahelist koostoimet. Koostöös sidusrühmadega peaks EL võtma meetmeid, et kõrvaldada õiguslikud, halduslikud ja piiriülesed takistused, mis takistavad multimodaalset transporti Euroopa majanduses. Selline multimodaalne visioon tuleks välja töötada järgmises NAIADESi tegevusprogrammis. Lisaks tuleks luua stiimuleid ühendvedude platvormide arendamiseks. EPP fraktsioon kutsub üles käivitama Euroopa lisaväärtuse projekti, mida rahastab RRF ja mis käsitleb TEN-T siseveekoridoride navigatsioonikõlblikkust ja multimodaalset ühendamist.

4. Merendussektor

EPP fraktsioon on täielikult pühendunud Euroopa meretranspordi tugevdamisele ja tulevikukõlblikuks muutmisele. Euroopa meretransport on juba praegu kõige energiatõhusam ja keskkonnasäästlikum transpordiliik, võttes aluseks heitkogused transporditud kaubatonni ja läbitud kilomeetri kohta, kuid selle tõhususe ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks on võimalik saavutada rohkem, tagades samal ajal selle rahvusvahelise konkurentsivõime ja olulise rolli töökohtade loomisel ja majanduskasvul. Need on meie juhtpõhimõtted meretranspordiga seotud ELi õigusaktide eelseisva läbivaatamise puhul:

• Heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine: meretranspordi võimalik kaasamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ja põhinema põhjalikul mõjuhinnangul, võttes arvesse ELi ettevõtjate ja ettevõtete konkurentsivõimet, tööhõivet merendussektoris ja süsinikdioksiidi lekke ohtu. Meretranspordi rahvusvahelise mõõtme tõttu oleks kõige optimaalsem turupõhine meede meretranspordist tulenevate kasvuhoonegaaside vähendamiseks IMO mehhanism. Ülemaailmsel tasandil peab EL kasutama oma kaalu IMOs, et saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise realistliku kava kehtestamine rahvusvahelises laevanduses. Samal ajal palume ELi merendussektori jaoks selget strateegiat, sealhulgas heitkoguste vähendamise sihttasemeid.

• Praegu jälgime alternatiivsete laevakütuste väga dünaamilist arengut. Tulevane seadusandlik ettepanek FuelEU maritime peaks olema võimalikult kiiresti kättesaadav ning selles tuleks sätestada tehnoloogiline neutraalsus, järk-järgult suurenevad segamiskohustused, varustamise ja laadimispunktide tegevuskavad ning selge kohustus üleminekukütuste, näiteks veeldatud maagaasi suhtes.

• Sadamate nullilähedase heite eesmärk on väga ambitsioonikas, kuid seda on raske saavutada lühikese aja jooksul. See eeldab sadamate tegevuse terviklikku käsitlemist, mis hõlmab nii laevanduse ja muude transpordiliikide kui ka tööstustegevusega seotud heitkoguseid. Seetõttu peaks esmane eesmärk olema heitkoguste vähendamine linnapiirkondadele kõige lähemal asuvates sadamates, kus keskkonnaaspekt on rahvatervise seisukohast eriti oluline. On vaja hinnata, kui suur osa piiratud riiklikest vahenditest tuleks eraldada investeeringuteks maismaaelektrijaamadesse (OPS), mis varustavad laevu kai ääres, võttes arvesse vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevaba kütust kasutavate laevade arvu võimalikku suurenemist, mis muudab OPSi kasutamise tarbetuks.

• Täiendavate keskkonnanõuete kehtestamiseks tuleks ette näha piisavad üleminekuperioodid , et võimaldada piiratud ressursside optimaalset kasutamist. Kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks on vaja asjakohast rahalist toetust ELi ja liikmesriikide tasandil, et võimaldada ulatuslikke investeeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja infrastruktuuri. Seda silmas pidades peaksid komisjon ja tööstus hindama Euroopa meretranspordi partnerluse loomist, etedendada innovatsiooni selles sektoris.

• TEN-T läbivaatamisel on ülimalt oluline parandada TEN-T sadamate ühendamist raudteeliinide, maanteede ja võimaluse korral siseveeteedega. TEN-T merendussammas, s.t meremagistraalid, vajab täiendavat toetust, lihtsustamist ja piisavat rahastamist, et saavutada tõketeta Euroopa meretranspordiruum.

• Tuleb rõhutada meretranspordi sektori olulist rolli Euroopa rolli säilitamisel maailmakaubanduses ja selle potentsiaali Euroopa konkurentsivõime suurendamisel. Seetõttu tuleb ELi rahalisi vahendeid ümber paigutada, et parandada juurdepääsu TEN-T põhisadamatele suuremate laevade jaoks, mis suudavad asendada mitmeid väiksemaid laevu, parandada transpordi tõhusust, vähendada kulusid ja vähendada heitkoguseid. See nõuab investeeringuid pidevatesse süvendustöödesse, kanalite süvendamisse ja muudesse suutlikkuse suurendamise meetmetesse valitud põhisadamates.

• Taastuvenergia direktiivi ja alternatiivsete kütuste infrastruktuuri direktiivi läbivaatamisel on avamere taastuvenergia potentsiaal saada 2050. aastaks Euroopa energiasüsteemi põhikomponendiks. See nõuab investeeringuid sadamate infrastruktuuri, et hõlbustada avameretööstuse teenindamist.

• Automaatsete sõidukite heakskiitmist käsitleva ELi õigusraamistiku lõpuleviimiseks, mis on tingitud andmete ja tehisintellekti kasvavast kasutamisest meretranspordis, on oodata, et lähitulevikus hakkavad Euroopa vetes tegutsema esimesed täielikult autonoomsed laevad . Seetõttu on oluline valmistada ette asjakohased eeskirjad ning analüüsida automatiseerimise ja digitaliseerimise sotsiaalmajanduslikku mõju sektorile.

5. Raudtee-kaubavedu

EPP fraktsioon on täielikult pühendunud raudtee-kaubaveo positiivse kasvu saavutamisele lähiaastatel, et saavutada 2030. aastaks 30%-line transpordiliikide osakaal. Meie EPP fraktsioon tagab selle eesmärgi saavutamise: transpordikulud kodanike ja ettevõtete jaoks ei tohi tõusta, kusjuures maanteetranspordi tonnkilomeetri (t/km) maksumus on meie võrdlusaluseks. Meie EPP fraktsiooni tee edule on olemasoleva reguleeriva raamistiku ja õigusliku korralduse parandamine ning tehnoloogiliste ja operatiivsete tõkete vähendamine.

See on meie raudteekaubaveo seadusandlik tegevuskava:

• Täielik infrastruktuur: Täielik ERTMS-seadmestik tuleb saavutada kiiresti kuni 2030. aastani. Kuna see protsess on kestnud juba üle 20 aasta, peavad liikmesriigid selgitama viivitusi, esitades samal ajal viivitamatult riiklikud kavad. TEN-T põhivõrgu ehitamine peab olema lõpule viidud kuni 2030. aastani, sealhulgas viimase miili terminalid. Me nõuame neid punkte TEN-T määruse läbivaatamisel. Vastav vajadus ulatuslike investeeringute järele tuleks rahuldada sihipärase RRF rakendamise ja riiklike taastamisvahendite kaudu, mis keskenduvad eelkõige raudtee-kaubaveo infrastruktuuri investeeringutele;

• Tagada tervislik konkurents raudteekaubaveo valdkonnas: Tuleb luua võrdsed võimalused turgu valitsevate ettevõtjate ja uute turule tulijate kaubaveoüksuste vahel ning tagada võrdne juurdepääs infrastruktuurile. Raudteele juurdepääsu tasud tuleb läbi vaadata, eriti seal, kus kulud katavad avalike teenuste osutajad, sest seda võib kuritarvitada konkurentsi piiramiseks ja raudtee konkurentsivõime vähendamiseks maanteeveoga võrreldes. Nende juhtpõhimõtete alusel nõuame raudteekaubaveokoridoride määruse läbivaatamist, kombineeritud transpordi direktiivi läbivaatamist ning läbilaskevõimsuse jaotamise ja infrastruktuuri kasutustasude eeskirjade läbivaatamist avaliku teenindamise kohustust käsitleva maismaa määruse läbivaatamise kaudu. Sellega seoses tuleb täielikult rakendada neljas raudteepakett ;

• Parandada sektori korraldust: Kuni 2025. aastani tuleb kehtestada Euroopa rongiliinide kategooriad ja hierarhia1 . Euroopa Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üksus tuleb luua Euroopa Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjas teenindusaegade jaotamiseks ja läbilaskevõime haldamiseks kuni 2025. aastani. Seda võib ette näha raudteekaubaveokoridoride määruse läbivaatamisel, et tagada, et raudteekaubaveo läbilaskevõime jaotamine vastab nõudlusele TEN-Ts. Kuni 2025. aastani tuleb võtta kasutusele ühine raudtee-ettevõtluskeel, nagu see on lennunduses, näiteks vedurijuhtide sertifitseerimist käsitleva direktiivi läbivaatamise kaudu;

• Digitaliseerimise kasutuselevõtt: Kuni 2025. aastani tuleb kasutusele võtta avatud ja läbipaistvad digitaalsed platvormid andmevahetuseks. See on võimalik saavutada raudteetranspordi koostalitlusvõimelise andmevahetuse reguleeriva raamistiku läbivaatamisega ja uute eeskirjadega, mis käsitlevad usaldusväärset keskkonda koridoride andmevahetuseks, et toetada koostööpõhist logistikat. Kiiresti tuleb raudteekaubaveo puhul kasutusele võtta võrgu läbilaskevõime digitaalne haldamine, teenindusaegade digitaalne broneerimine ja lühiajaline broneerimine. Digitaalne automaatne haakeseadeldis tuleb kasutusele võtta kuni 2025. aastani ja automatiseeritud rongid tuleb kasutusele võtta kuni 2030. aastani. Raudtee tehnilised standardid ja tehniliste kirjelduste pakett tuleks vastavalt vastu võtta ERTMSi jaoks, sealhulgas automaatsete rongide käitamise, automatiseeritud liikluskorralduse ja täiustatud CCSi kohustuslikud kasutuselevõtukavad.

6. Arukas ja säästev linnaliiklus

Muutusi linnalise liikuvuse harjumustes ja tarbijakäitumises kiirendab Covid-19 pandeemia ning neid soodustavad suuresti arukad ja jätkusuutlikud digitaalsed lahendused. Linnapiirkondade elanikud on valmis eelkõige igapäevases liikumises üle minema arukatele ja säästvatele transpordiliikidele, kusjuures ülemineku peamiseks tingimuseks on hind, kättesaadavus ja kiirus. ELi linnatranspordipoliitika peab hõlbustama ja kiirendama sobivate tingimuste loomist, et suurendada säästvate, turvaliste, konkurentsivõimeliste ja taskukohaste alternatiivide kasutuselevõttu, aidates seeläbi kaasa ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisele aastani 2030 ja pärast seda.

Üks praegustest väljakutsetest linnapiirkondades, millega tuleb tegeleda, on pakkuda hästi korraldatud, kasutajasõbralikke, taskukohaseid ja kliimaneutraalseid ühistranspordisüsteeme, mis pakuvad kasutajatele kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas "ukselt-uksele" teenuseid. Keskkonnasõbralike sõidukite osakaalu suurendamine ühistranspordipargis on võtmetähtsusega, et vähendada kahjulikke süsinikdioksiidi heitkoguseid ja parandada linnade õhukvaliteeti. ELi tasandil tuleb luua piisavad rahalised ja õiguslikud stiimulid, et aidata luua tõhusaid kliimaneutraalseid ühistranspordisüsteeme. Puhaste sõidukite direktiiv ja selle ajakohastamine tulevikus on tõhus viis selle saavutamiseks. Paralleelselt ühistranspordisüsteemide olulise rolliga üleminekul kliimaneutraalsele liikuvusele linnapiirkondades võiksid arukad ja jätkusuutlikud alternatiivsed liikuvuslahendused (ühissõidukid, sõidujagamine, elektrijalgrattad ja -mopeedid ning muud mikromobiilsuse vormid) olla täiendavad ja pakkuda tarbijatele laiemaid võimalusi sõltuvalt nende liikuvusvajadustest. Mikromobiilsuse eri vormide reguleerimise puudumine kujutab endast suurt ohtu nii tarbijate kui ka teiste transpordis osalejate ohutusele. Lahendust võib pakkuda CE-märgistust ja selle kohaldamist käsitlevate õigusaktide läbivaatamine ja/või nende sõidukite võimalik lisamine tüübikinnituse määrusesse.

Mobiilsus teenusena (Mobility-as-a-service - MaaS) on kõigi liikuvusteenuste (ühistransport, ühis- ja mikromobiilsus) integreerimine, andes seega teavet parimate kättesaadavate teenuste kohta, võttes arvesse reisi maksumust ja kestust. Erilised juurdepääsureeglid ja juurdepääsu tagamine seoses ummikumaksu ja vähese heite tasemega tsoonidega linnapiirkondades põhjustavad Euroopa ühtse transpordipiirkonna edasist killustumist ning on vastuolus ühtse turu põhimõtetega. Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse direktiivi saab kasutada nende tsoonide ühtlustamiseks ja nende vahel sõitmiseks, kuid on olemas õiguslikud piirangud, kuna need tsoonid kuuluvad kohalike omavalitsuste pädevusse.

Aruka parkimiskorralduse arendamine ja kasutamine linnades kujutab endast tohutut potentsiaali heitkoguste vähendamiseks, ummikute vältimiseks ja aja kokkuhoiuks. Ühtlustatud regulatiivsed põhimõtted ja/või ühised standardid ja tehnoloogilised lahendused seoses alternatiivsete liikuvusteenuste, aruka linnalogistika, ummikumaksu ja LEZiga võiksid anda liikmesriikidele õiguslikke suuniseid, tagades seega arukate ja jätkusuutlike liikuvuslahenduste võrdse kasutuselevõtu, sealhulgas maapiirkondade ja linnade vahelise ühenduse parandamise kogu Euroopa Liidus, ning tugevdades ühtset Euroopa transpordipiirkonda. Selleks, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõttu kodanike seas, on vaja ulatuslikku elektrilaadimispunktide võrgustikku ja juurdepääsu muudele alternatiivsetele kütuseliikidele äärelinnades ja linnapiirkondades. Selle saavutamiseks tuleb kasutada alternatiivsete kütuste infrastruktuuri direktiivi, mille ajakohastamine on peatselt toimumas.

Linnapiirkondade probleemide lahendamiseks on vaja hästi korraldatud, integreeritud ja taskukohase hinnaga ühistranspordisüsteemi, võttes arvesse ELi puuetega inimeste poliitikat ja eelkõige teenuste kättesaadavust puuetega inimestele, liikumispuudega inimestele ja eakatele inimestele. Need nõuded on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mis on esimene inimõiguste konventsioon, millega EL ühines. Selle lahendamiseks võiks ette näha Euroopa ligipääsetavuse akti direktiivi läbivaatamist.

Kõik tulevased meetmed peavad olema teaduspõhised ja tehnoloogiliselt neutraalsed ning nende puhul tuleb läbi viia põhjalikud mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid tagajärgi. Lisaks eespool nimetatud asjakohastele ELi seadusandlikele meetmetele võiks neid eesmärke saavutada järgmiste Euroopa Komisjoni kavandatud seadusandlike ja muude tegevuste kaudu.

Vajalikud õigusaktid:

1. Linnalise liikumiskeskkonna paketi (2013-2021) läbivaatamine.
2. õhu-, vee- ja pinnasereostuse vähendamise tegevuskava; õhukvaliteedi standardite läbivaatamine ja mürasaaste vähendamine - 2021/2022.
3. Suunised mikromobiilsusseadmete ohutu kasutamise toetamiseks - 2021
4. Meetmed võrdsete võimaluste tagamiseks kohaliku, tellitava reisijateveo ja sõidujagamisplatvormide jaoks - 2022
5. Reisi- ja turismiinfo ruumi loomine, mis võimaldab andmevahetust transpordi ja liikuvuse sidusrühmade vahel.

Ettevalmistamisel ka:

6. Intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamine, sealhulgas mitmeliigilise piletimüügi algatus (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 91, 3. kvartal 2021).
7. Taastuvenergia direktiivi muutmine, et rakendada uue 2030. aasta kliimaeesmärgi ambitsioonikust (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 194, II kvartal 2021).
8. Määruse läbivaatamine, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, 2. kvartal 2021)
9. Intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamine, sealhulgas mitmeliigilise piletimüügi algatus (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 91, 3. kvartal 2021).
10. Euro 6/VI järgsete heitmenormide väljatöötamine sõiduautode, kaubikute, veoautode ja busside jaoks (seadusandlik, sh mõjuhinnang, ELi toimimise lepingu artikkel 114, 4. kvartal 2021).