Tõeline ülemaailmne liider

Selleks et võtta välispoliitilistes küsimustes ülemaailmne juhtroll, peab EL tugevdama ühel häälel kõnelemise suutlikkust. See tähendab, et otsuste tegemisel välisasjades minnakse üle ühehäälsuselt häälteenamusele.

Usume, et Euroopa peab aktiivselt toetama inimõigusi, demokraatiat ja ELi aluspõhimõtteid kõigis välismõõdet omavates poliitikavaldkondades, nagu areng, ränne, julgeolek, terrorismivastane võitlus, laienemine ja kaubandus.

Euroopa peaks jätkama oma julgeoleku tugevdamist ja liikuma tõelise kaitsekoostöö liidu suunas. Samuti tuleb Euroopas seada prioriteediks energiajulgeolek ja vältida energia kasutamist poliitilise vahendina.

Atlandi-üleses partnerluses, mille näol on tegemist ühistel väärtustel ja huvidel põhineva teise maailmasõja järgse rahu pikaajalise tugisambaga, esineb lühiajalises perspektiivis mitmeid probleeme ja häireid, kuid selle põhialused on pikas plaanis siiski tugevad ning ELi ja USA kui sarnaselt meelestatud partnerite vaheline koostöö jääb väga oluliseks – see on vaba ja õiglase kaubanduse mitmepoolne süsteem.

Soovime, et EL pühenduks ka edaspidi eesmärgile kaotada 2030. aastaks äärmine vaesus ja jääks jätkuvalt juhtivaks ülemaailmseks arenguabi andjaks. EL peaks abi andmisel eelistama riike, kus on ajalooliselt olnud head juhtimistavad ning kus austatakse demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

Ülemaailmne kaubandus ja investeeringud

Eesmärk on üles ehitada ülemaailmne kaubandussüsteem, mis on võimalikult avatud ja õiglane ning võimaldaks Euroopal arendada poliitilisi sidemeid ja ELi eksporditööstuses uusi töökohti luua. EL peaks jätkama vabade ja õiglaste kaubanduslepingute sõlmimist, mis kaitsevad tema kõrgeid standardeid sellistes valdkondades nagu tarbija-, keskkonna-, sotsiaal- ja andmekaitse (sellised lepingud on juba sõlmitud Kanada ja Jaapaniga), et avada turge, ergutada majanduskasvu, leevendada vaesust ja luua eurooplaste jaoks võimalusi.

Meie naabruse kaitse

Euroopa Liit peab ka edaspidi looma Euroopa naabruses individuaalselt kohandatud partnerlusi, mis põhinevad „rohkema eest rohkem” põhimõttel, demokraatlike protsesside tugevdamisel ja õigusriigil. Samuti peame aitama neid piirkondi stabiliseerida ja tooma need Euroopale lähemale, seistes samal ajal vastu Venemaa jätkuvatele katsetele destabiliseerida oma naabreid ja taastada oma mõju endiste Nõukogude Liidu riikide üle.

ELi laienemine on olnud üks liidu edulugudest. Iga kandidaatriiki tuleb hinnata eraldi, kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas kandidaatriik täidab täielikult Kopenhaageni kriteeriumeid ja kas EL suudab võtta vastu uusi liikmeid – seda võimet tuleb tugevdada. Euroopa Liit peab reformima ka oma sisemisi otsustusprotsesse, et suurema liidu ja uute geopoliitiliste väljakutsetega toime tulla.

Toetame Thessalonikis võetud kohustusi, eriti Kagu-Euroopas, kus soovime luua ELi laienemisele õiged eeltingimused. Rakendades neid poliitikasuundi, võib EList saada välispoliitika küsimustes tõeline ülemaailmne liider.