Tunne Kelam: Vajame avalikku üle-euroopalist debatti totalitaarsete režiimide kuritegude suhtes

Euroopa Parlamendi liikmed arutasid täna Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Věra Jourová osalusel teemat "Igakülgne haridus ja teadus Euroopas ning totalitaarse mineviku meelespidamine“.

Arutelu algatas Euroopa Rahvapartei fraktsioon ja see põhines Euroopa Parlamendi poolt aprillis 2009 vastu võetud resolutsioonile "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Arutelu üks algatajaid Tunne Kelam osundas kõnealuse resolutsiooni järeldusele:  "Euroopa ei saavuta tegelikku ühtsust seni, kuni ta pole suutnud taasühendada oma ajalugu - tunnistada kommunismi ja natsismi ühtse kohutava pärandina.“

Eesti saadik juhtis tähelepanu sellele, et eeloleval novembril tähistame Berliini müüri lammutamise 30. aastapäeva.  „Kuid vaimne Berliini müür lahutab meid tänase päevani,“ hoiatas kõneleja.

„See tähendab, et miljonid kommunismi ohvrid langevad ikka veel faktiliselt teise kategooriasse. Nende jaoks ei kehti rahvusvaheliselt siduv lubadus:  EI iial enam!“

Euroopa avalikkuse teadvus sellest, mis juhtus kommunistliku diktatuuri alla langenud Ida-Euroopas pärast Teise maailmasõja lõppu on Kelami sõnul ikka veel häirivalt pinnapealne ja puudulik.

Tunne Kelam soovitas Euroopa Komisjonil asuda koordinaatori rolli, et vastavalt 2009. aastal Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioonile algatada avalik üle-euroopaline debatt totalitaarsete režiimide olemuse ja kuritegude suhtes ning ajakohastada liikmesriikide ajalooõpikuid viimaks uutele põlvkondadele igal pool üle Euroopa teadmine totalitaarsete režiimide kuritegudest.