Radikaliseerumise ja terrorismi juured ei peitu religioonis, vaid selle väärtõlgendamises

Tunne Kelami ning Euroopa Demokraatia sihtasutuse (European Foundation of Democracy) eestvõttel toimus Euroopa Parlamendis 27. novembril seminar radikaliseerumisest. Erilist tähelepanu pöörati arenguile Lääne-Balkani maades, Araabia riikides ning Belgias.

Arutelus osalesid arvukate uurimiskeskuste ja mõttekodade spetsialistid, neist pooled islamisusulised.

Tunne Kelami sõnul on radikaliseerumine koos äärmusliku vägivalla aktidega muutnud viimastel aastatel üheks peamiseks arutlusteemaks.  Samas jääb paljude riigiasutuste ja poliitikute jaoks ebaselgeks, mis on radikaliseerumise allikad.

„Eri ühiskonnad reageerivad teravalt terroristide rünnakuile, kuid pööravad ebapiisavat tähelepanu radikaliseerumise ennetamisele“, väitis Tunne Kelam. „Ennetamine tähendab laiaulatuslikku ja süsteemset tööd niihästi islamiriikide kui EL liikmesmaade kodanikega, tähendab võrdsel tasemel dialoogi eri suurte usundite esindajate vahel, milles kodanikuühenduste ja uurijate roll on esmatähtis.“

Abu Dhabi uurimiskeskuse Trends president Ahmed Al Hamli kinnitusel on radikaalsed äärmusvähemused röövinud normaalse islami kuvandi ja kasutavad seda kattevarjuna oma terroristlikel eesmärkidel.  Kõneleja arvates pole tegemist mitte islamiga, vaid selle nimel peale surutava poliitilise ideoloogiaga.  Religiooni sildi all toime pandav vägivald on vastuvõetamatu. 

Bulgaarias baseeruva Regionaalse Koostööfondi esindaja, diplomaat Vesselin Valkanov väitis, et radikaalne äärmuslus ei ole enam importkaup, vaid suur osa selle esindajaist radikaliseerub tänases Euroopas endas.

Maroko päritolu ning Belgias tegutsev uurija Cherif El Farri kõneles mõõdukate muhameedlaste ebavõrdsest võitlusest Euroopas leviva islami  radikaalse tõlgenduse vastu. Olukorra teeb mõõdukaile eriti keerukaks see, et näiteks Belgia valitsusasutustel puudub arusaam, millised muslimid Belgias elavad ja tegutsevad, neil on raskusi eristada radikaalseid jutlustajaid seaduskuulekaist.  Mõõdukas islam hõlmab tema sõnul kõik demokraatia elemendid ning on avatud koostööle  kaaskodanikega. 

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et äärmusliku islami ideoloogia levib tänapäeval kõikjal - niihästi Euroopas kui islamiriikides.  See on uus reaalsus. Tänu sotsiaalmeediale on vägivaldse poliitilise ideoloogia jutlustajad oma narratiivi äärmuslikust islamist peale surunud muhameedlaste enamusele.  Midagi sellist ei esinenud paarkümmend aastat tagasi.  Nii eurooplased kui mõõduka islami esindajad peavad täitma oma rolli religiooni politiseerimise paljastamisel. 

Olukorra teeb Kelami  hinnangul keerukamaks asjaolu, et sekulariseerunud Euroopas, kus traditsiooniline kristlus on marginaliseeritud, ei osata miljonite oma usku tõsiselt võtvate muhameedlastega enamasti midagi konkreetset peale hakata.  Äärmuslastes nähakse sageli muhameedlaste peavoolu ning nende suhtes kõheldakse üldkehtivate reeglite rakendamist, kuivõrd peljatakse nn vähemuste diskrimineerimist.

Konkreetselt on tungivalt vajalik teha islami kogukonnale selgeks, et Euroopas elades peavad nad alluma ühiskonnas kehtivatele normidele. Mõõdukaile muhameedlastele on see arusaadav ja vastuvõetav, kuid neid tuleb kaitsta radikaalsete surve eest.  Euroopa koolides endis on aga vaja sisse viia religiooniõpetus, mis noort põlvkonda aegsasti tutvustaks kolme suure monoteistliku religiooniga, nende põhjapaneva rolliga ühiskonna ja kultuuri arengus ning tõkestaks nii religiooni jõhkrat kuritarvitamist poliitiliste äärmuslaste kattevarjuna.