Kirjalik seisukoht kaasaegse sotsiaalse Euroopa kohta

See teave on saadaval ka

Meie väärtused, põhimõtted ja vaated

Meie vaated ühiskonnale ja majandusele põhinevad kristlikel väärtustel ning kindlal veendumusel, et inimesed on vabad ja peavad olema sotsiaalse turumajanduse tähelepanu keskmes. Meie põhiväärtused on vastutus, austus, solidaarsus ja õiglus, nagu neid nägid Euroopa ühenduste alusepanijad Robert Schuman, Alcide de Gasperi, Jean Monnet ja Konrad Adenauer, kelle poliitilisi vaateid me jagame.

Oleme veendunud, et Euroopa sotsiaalse mudeli alusel on võimalik üles ehitada sotsiaalne turumajandus. Tahame suurendada ja kaitsta sotsiaalset heaolu ning konkurentsivõimet, mida tuleb kiiresti muutuvas maailmas pidevalt kohandada. Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 nähakse ette raamistik, kus konkurentsivõime toetab sotsiaalset õiglust ja sotsiaalne õiglus omakorda ergutab konkurentsivõimet. Oleme veendunud, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 sätestatuga peaks Euroopa Liit oma poliitika ja meetmete kavandamisel ning teostamisel alati arvesse võtma sotsiaalseid nõudeid.

Sotsiaalpoliitika peamine eesmärk on pakkuda kodanikele vahendeid, mis võimaldavad iseseisvaks saada ja jääda. Sotsiaalpoliitika peaks tähendama investeeringuid, mis annavad pikaajalist kasu, see peaks tähendama iseseisvaid ja sõltumatuid kodanikke ning aitama vältida kulusid, mis tulenevad pikaajalisest riigiabisõltuvusest.

Oleme veendunud, et äärmuslus ja populism tuleb kaotada nii ELis kui ka kriisipiirkondades, et pakkuda inimestele nende kodumaal tõelisi väljavaateid. Ühtne turg on üks liidu põhialuseid ja selle nõuetekohasest toimimisest sõltub Euroopa majanduse taastumine. Tööjõu liikuvus on seejuures väga tähtis, sest see on Euroopa konkurentsivõime allikas.

Täpselt nagu teisteski valdkondades (keskkonnaõigusest kuni ühtse turu ning stabiilsuse ja kasvu paktini), nõuame kõigilt sidusrühmadelt liikmesriikide ja ELi eeskirjade, sealhulgas kollektiivlepingute täielikku ja sidusat kohaldamist. Seaduste austamine on hästitoimiva ja õiglase ühtse turu eeltingimus.

Oleme veendunud, et meie sotsiaalne turumajandus on tihedalt seotud tõhusa sotsiaaldialoogiga. Sellega seoses toetame Euroopa Komisjoni ja selle presidendi kindlat kavatsust Euroopa sotsiaaldialoog uuesti käivitada. Rõhutame ühtlasi, et ELi toimimise lepingu artiklite 9 ja 152 kohaselt tuleb sotsiaaldialoogi arvesse võtta ELi tasandi poliitika määratlemisel ja rakendamisel. Sotsiaalpartnerite võime sisukas sotsiaaldialoogis osaleda on peamine eeldus konkurentsivõime ja õigluse tasakaalustamiseks ning ELis tasakaalustatud, kaasaegse ja töötajate ning tööandjate vajadusi kajastava sotsiaalpoliitika kujundamiseks. ERP fraktsioon ergutab sotsiaaldialoogi, kasutades osalusdemokraatia tugevdamiseks veebivahendeid.

1. Tööhõive suurendamine

Tööhõive, kvalifitseeritud tööjõud ja ettevõtlus on meie tegevuskavas tähtsal kohal. Kutsume liikmesriike üles ELi ja riiklikku poliitikat ning finantsraamistikke võimalikult hästi ära kasutama, et kujundada hästitoimivat majandust ja tööturgu ning edendada investeeringuid inimestesse ja töökohtade loomisse.

1.1 ELi fondid

Euroopa Sotsiaalfond ja noorte tööhõive algatus oma 86 miljardi euro suuruse eelarvega on ELi peamised vahendid töötajate tööturule integreerimiseks ja taasintegreerimiseks. Nõuame sihipäraseid ja lihtsustatud meetmeid, et suurendada liikmesriikide võimet paremini kasutada rahastamist, mida saadakse Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja noorte tööhõive algatuse kaudu, mis on peamised eurooplaste töölesobivuse suurendamise vahendid.

1.2 Haridus, oskuste vastavusseviimine ja koolitus

Me peame esmatähtsaks investeeringuid hariduse edendamisse, kaasa arvatud duaalne haridus, keeleõpe (sealhulgas naaberriikide keeled), koolitus, õpipoisikohad, oskused, töölesobivus ja Euroopa ettevõtlus, Erasmus+ ja EURESi taoliste programmide ja platvormide kaudu, mis pakuvad miljonitele eurooplastele võimalust kasulikke kogemusi saada. Pooldame ühtlasi vahelduva õppimise ja töötamise (block-release) Euroopa koolitussüsteemi loomist, mis põhineks liikmesriikide parimatel tavadel selles valdkonnas; see suurendaks ELi tööjõu liikuvust, sealhulgas piiriülest liikuvust, mis on osutunud majanduskasvu soodustavaks, sest aitab täita liikmesriikide tööjõuvajadust.

Peame vajalikuks haridus- ja koolituskavade ning muutuva tööjõuturu vajadusi paremini koordineerida. Kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles elavdama IKT- ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna koolitust ja haridust, et varustada nii praegust kui ka tulevast tööjõudu vajalike e-oskustega. Ergutada tuleks ka duaalse hariduse programmide koostamist ning haridus- ja praktikavõimaluste kombineerimist. Toetame programme, mis annavad töötutele noortele e-oskusi, näiteks avatud internetikursuste kaudu, ning ergutavad ka 50-aastaste ja vanemate inimeste põlvkonda e-oskusi omandama. Praegu kasutatavaid haridusmeetodeid tuleb täiendada praktiliste kursustega, näiteks programmeerimisõpe koolides, samuti vajalik tehniline baas koolides ja ülikoolides. Peame oma ülesandeks kujundada ja hoida Euroopa riikides ning tõmmata sinna kvalifitseeritud, andekat ja tootlikku tööjõudu ja luua soodsad tingimused, et vältida ajude äravoolu.

Samuti tuleks võtta meetmeid, et võimaldada kvalifikatsiooni ja diplomite paremat tunnustamist kogu Euroopas, kaasa arvatud diplomid ja veebitõendid, näiteks niisugused, nagu väljastatakse laialt avatud e-õppes, samuti mitteformaalse õppe tunnustamist, et spetsialistid saaksid kõikjal Euroopas oma teadmisi ja oskusi kasutada. Samuti soovitame komisjonil viia oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO) vastavusse muude Euroopa kvalifikatsiooniinstrumentidega, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Europass, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) ja EURES, mida kasutatakse hariduses, kutseõppes ja varasemate õpingute arvestamisel.

1.3 Kaasav tööturg

Nõuame täiendavaid meetmeid üle 50-aastaste põlvkonna integreerimiseks tööturul, äris, hariduses ja koolituses, et ennetada nende töötajate pikaajalist töötust ning nende ja nende perede sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Tahame võidelda vanuselise diskrimineerimise vastu tööturul ning edendada eakatesõbralikke keskkondi.

Pooldame meetmeid, mis aitavad vähendada pikaajalist töötust, sest see on peamine sotsiaalse tõrjutuse põhjus. Sellega seoses toetame nõukogu uut soovitust pikaajalise töötuse kohta. Soovitame käivitada lõimimisalgatuse, mille raames kõik tööotsijad, kes on üle 12 kuu töötud olnud, saaksid individuaalse hinnangu ja töölelõimimise lepingu, mis võimaldaks neil tööturule naasta enne, kui töötuna veedetud ajavahemik ületab 18 kuud.

Seaduslike põgenike ja rändajate tulemuslik lõimimine on tähtis ülesanne, mis tuleb kaasaegse sotsiaalse Euroopa saavutamiseks kindlasti lahendada. Tahame kasutada kutseõpet ja haridust, samuti praktikakohti, et kahepoolse protsessi käigus kindlaks teha inimeste potentsiaal ning suurendada nende lõimumist.

1.4 Digitaalvaldkonna töökohad

Digiteerimine ja uuendusliku, tootlikuma, struktureeritud ja tõhusa tehnoloogia ning teenuste laiem kasutamine muudab majandust ja tööturgu. Digitaalturul leidub palju tööhõivevõimalusi ning me kutsume vastavaid sidusrühmi üles toetama uute digitaalvaldkonna töökohtade arengut Euroopas. Digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suurkoalitsiooni moodustamine koostöös erasektoriga on julgustav märk. Ühtlasi ergutame kasutama strateegiaid, mille eesmärk on vähendada digitaalset lõhet ning edendada võrdset juurdepääsu uuele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, pöörates eelkõige tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavatele inimestele.

1.5 Ettevõtlus

Peame kujundama parema ettevõtluskultuuri, sealhulgas tööstussektoris, pereettevõtetes, VKEdes ja mikroettevõtetes, toetades ettevõtlikku meelelaadi ja sellega seotud teadmisi, oskusi ning pädevust. Seetõttu toetame niisuguseid algatusi nagu nn Junckeri plaan, mikrofinantseerimist ja muid ELi mehhanisme, samuti toetame sõltumatuid spetsialiste. Oleme veendunud, et ettevõtted, olgu need väikesed või suured, on peamised majanduskasvu ja töökohtade loojad ning neile tuleks seetõttu tagada konkurentsivõimeline, takistusteta keskkond ja juurdepääs rahastamisele, et võimaldada kergesti ettevõtet asutada ja töökohti luua. Pooldame maksukoormuse viimist tööjõult laiapõhjalisele mitmetasandilisele maksustamissüsteemile. Rohkem tuleks tähelepanu suunata maksukoormuse nihutamisele otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele. Toetame maksumudelite väljatöötamist ja maksumenetluste lihtsustamist, mis kindlalt soosivad VKEsid, ettevõtjaid, mikroettevõtteid ja idufirmasid.

2. ELi kodanike sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalsete investeeringute tugevdamine

Ülespoole suunatud sotsiaalne lähenemine on eeltingimus majanduslike ja ühiskondlike muutuste suhtes vastupidava kaasaegse sotsiaalse Euroopa kujundamiseks. See on peamine, mis aitab tagada ELis elavatele peredele soodsaid tingimusi, luua töökohti, parandada töö- ja elutingimusi ning kujundada tõhusat sotsiaalkaitset, samuti tagab see sotsiaalse progressi ülimalt konkurentsipõhises sotsiaalses turumajanduses. Me usume, et ülespoole suunatud sotsiaalne lähenemine on vajalik säästva majanduskasvu saavutamiseks ning eeldab tõhusat ja õiglast seadusandlikku ja poliitilist raamistikku ning vastutustundlikku maksupoliitikat kõigis Euroopa piirkondades, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid.

2.1 Sissetulek ja palgad ELis

Meie seisukoht on, et kõigil ELi kodanikel ja peredel peaks olema õigus sissetulekule või toetusele, mis võimaldab neil katta oma elamiskulud. ELi kodanike vajaduste hindamine on esimene samm sotsiaalse õigluse ja kestliku rahvastikupoliitika suunas. Sotsiaaltoetuse mehhanismid peavad tagama, et sotsiaalne sõltuvus ei kinnistuks, ning peavad pakkuma stiimulit hariduse omandamiseks või tööturule sisenemiseks.

Kõigil Euroopa töötajatel peaks olema õigus sellisele palgale, mis võimaldab neil inimväärset elu elada. Muret tekitab see, et koguni 8,9 % Euroopa töötajatest on vaesumise ohus. Nõuame tõhusate korrigeerivate meetmete kavandamist ja kohaldamist. Need meetmed tuleks kujundada liikmesriigi tasandil, arvestades nende tavasid, traditsioone ja eelarvevõimalusi ning võttes arvesse nende sotsiaal-majanduslikku tegelikkust ning sotsiaalpartnerite, toetusesaajate ja muude sidusrühmade vaateid. Oleme kindlad, et elujõuline tööturg on kõrgemate palkade ja üldise sotsiaalkaitse saavutamise peamine tingimus.

2.2 Vaesuse leevendamine

ERP fraktsioon ei soovi ühegi ühiskonnarühma tõrjumist. Ajavahemikuks 2014–2020 on Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks ette nähtud üle 3,8 miljardi euro. Seetõttu kutsume kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles kasutama kättesaadavaid vahendeid selleks, et kõige tulemuslikumal viisil vaesuseohtu vähendada. Esimese sammuna soovitame võtta meetmeid, et anda vaestele esmast abi, seejärel tuleb välja töötada individuaalsed toetavad meetmed, mis aitavad tööturule sisenemise abil saavutada iseseisva ja inimväärse elu. Ühtlasi peame vajalikuks pöörata suuremat tähelepanu kirikute korraldatud tegevusele selles valdkonnas, et võimaldada neil täita oma tulemuslikku ja tähtsat osa.

Unustada ei tohiks eakaid inimesi, eelkõige naisi. Eakad naised on eriti suures vaesumise ohus, eelkõige väga suure soolise lõhe tõttu pensionides. Seetõttu soovitame liikmesriikidel kasutusele võtta spetsiaalsed meetmed, näiteks tasu hooldusperioodide eest, miinimumpension ja toitjakaotushüvitis, samuti vahetada selle valdkonna parimaid tavasid.

Kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kohandama olemasolevaid vahendeid, et paremini aidata töötute peresid, parandades nende sotsiaalset lõimumist ja tööhõivevõimalusi. Need vahendid koos liikmesriikide parimate tavadega võivad ühtlasi aidata vähendada laste vaesust ELis.

Me usume sotsiaalse ja solidaarse majanduse võimalustesse lahendada uuenduslikult ja kulutõhusalt mitmeid ühiskondlikke probleeme. Seetõttu soovitame komisjonil ergutada sotsiaalseid investeeringuid.

2.3 Töö- ja pereelu tasakaalustamine

Oleme seisukohal, et kõigis ELi liikmesriikides vajatakse kodulähedase lapsehoolduse taristut, et tööd ja pereelu paremini ühitada. Samuti nõuame, et parandataks puudustkannatavate vanemate, perede ja üksikisikute juurdepääsu hooldusteenustele. Toetame tööandjaid, kes otsivad võimalusi nimetatud teemasid arvesse võtta nii, et see tooks kasu organisatsioonile, eelkõige aga aitaks töötajatel saavutada paremat töö- ja eraelu tasakaalu. Tunnustame emade ja isade otsustavat rolli meie ühiskonnas ning tervitame ja toetame ka komisjoni algatust edendada naiste osalemist tööturul, kõrvaldades takistusi töö- ja eraelu parema ühitamise nimel, millest on kasu nii üksikisikutele ja peredele kui ka ettevõtjatele.

Me mõistame, kui tähtis on laste ja teiste hooldustvajavate pereliikmete eest hoolitsemine. Toetame kõiki liikmesriigi tasandi meetmeid, millega tunnustatakse hooldajate tasustamata töö väärtust, ning oleme veendunud, et seda tööd tuleks pensionisüsteemides arvesse võtta, vähendades sellega naiste ja meeste pensionide erinevust.

Eluaegne tervena vananemine peab saama poliitika kujundamise põhimõisteks, alustades juba lapsepõlvest, et parandada vanaduspõlve elukvaliteeti. See peaks hõlmama rangeid töötervishoiu ja -ohutuse norme kogu tööelu jooksul.

3. Usaldusväärne seadusandlik ja poliitiline raamistik

Me austame aluslepinguid, millega subsidiaarsuse põhimõtte alusel (ELi toimimise lepingu artiklite 151–161 kohaselt) antakse ELile õigus toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust töötajate tervise ja ohutuse, töötingimuste, sotsiaalkindlustuse ja -kaitse, töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise, ebasoodsas olukorras inimeste kaasamise ning liidu territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike lõimimise vallas.

Oleme veendunud, et ELi töö- ja sotsiaalõiguses tuleb kehtestada kogu liitu hõlmavad sotsiaalsed miinimumnormid, tagades sellega kõigile ELi kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused ning tugevdades Euroopa sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust, kaasa arvatud kõige kaugemad piirkonnad. Oleme samas teadlikud, et ELi tasandi õigusaktides tuleb tagada eri liikmesriikide, sektorite, töötajate ja kodanike vajaduste tasakaalustatus. Uute ELi tasandi normide kehtestamine peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja lähtuma põhjalikust tõenditepõhisest hindamisest ning riiklike tavade ja traditsioonide austamisest.

Me pooldame tööturureforme, millega ergutatakse tööotsijate lõimimist tööturule, suurendatakse tööandjate huvides sisemist ja välist paindlikkust ning tagatakse töötajate turvaline ja kestlik sotsiaalkaitse. Reformid peaksid tasakaalustatult hõlmama rangeid töötajate kaitse norme ja suuremaid tööturule naasmise võimalusi.

EL peab tegutsema ja vältima tühjade lubaduste jagamist. ERP fraktsioon nõuab aruka reguleerimiskava koostamist, et hõlbustada ELi sotsiaalõigusaktide nõuetekohast jõustamist ja kohaldamist ning tagada, et vahendid jõuaksid õigete adressaatideni. Rõhutame, et sotsiaaldialoog jääb meie sotsiaalse turumajanduse tähtsaks osaks kogu aruka reguleerimise protsessi käigus kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 9 ja 152.

See tegevuskava peaks olema terviklik ja otseselt seotud Euroopa poolaasta protsessiga. See peaks konsolideerima liikmesriikide sotsiaal- ja majandusstrateegiate ühise analüüsi ja määratluse, rõhutades, et need kriteeriumid tuleb ühitada.

Me mõistame, et tööhõivenäitajate kaasamine makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusse kajastab paremini tööhõive ja sotsiaalvaldkonna muudatusi Euroopa poolaasta protsessi käigus. Pooldame neile näitajatele muude põhinäitajatega võrdse staatuse andmist, et koostada süvaanalüüse, mille varal vajadusel vastavate struktuurireformide abil paranda tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tulemusi.

3.1 Töötajate sotsiaalkaitse

ERP fraktsioon toetab õigustel ja kohustustel põhinevat vastutustundlikku ja tulemuslikku sotsiaalkaitsepoliitikat. Liikmesriigid peaksid ühtlasi tagama pensionide osas töötajate sotsiaalkaitse, kehtestades riikliku pensioni, mis on piisav, et säilitada inimväärne elatustase ja kaitsta eakaid vaesuse eest, ning edendades täiendava kindlustusena töölepinguga seotud täiendavaid pensioniskeeme. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks liikmesriikidele jääma täielik vastutus pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi iga „samba“ rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides. Samas on vaja kogu ELi hõlmavat pensionide jälgimise süsteemi.

Arvestades, et kõigis liikmesriikides pikeneb oodatav eluiga iga kümne aasta jooksul keskmiselt 2,5 aastat, ning arvestades Euroopa rahvastiku muudatusi, kutsume liikmesriike üles kiiresti teostama vajalikke struktuurimuudatusi, sealhulgas pensionisüsteemides, et tagada kõigile kestlik sotsiaalkaitse ja põlvkondadevaheline solidaarsus.

Oleme seisukohal, et standardne töölepingu vorm peaks olema pikaajaline leping, kusjuures selliste lepingute kasutamist võib sobivate meetmetega stimuleerida. Osalise tööajaga, ajutine ja hooajatöö ning muud töölepingu vormid on samuti vajalikud, et võimaldada ettevõtetele ja töötajatele mitmesuguseid lepinguid. Siiski nõuame meetmete võtmist, millega tagatakse, et töötajale pakutav leping oleks kooskõlas tema vastutuse ja kohustustega ega võimaldaks väärkohtlemist või spekuleerimist. Oleme veendunud, et mitmekesisus, paindlikkus ja turvalisus on nii töötajatele kui ka tööandjatele väga tähtis.

Toetame kõigi deklareerimata töö ja ebakindla töö vormide vastu võitlemise meetmeid. Ebakindlaks tööks peame niisugust tööd, mille puhul ei täideta ELi ega riiklikke standardeid, eelkõige seoses töötervishoiu ja -ohutusega, ja/või mis ei anna piisavat sissetulekut inimväärseks eluks või asjakohast sotsiaalkaitset.

Nõuame lihtsustatud ja tõhusamaid töötervishoiu ja -ohutuse eeskirju ning nõuame, et suurendataks VKEde ja mikroettevõtete võimalusi kehtestada tulemuslikud ja tõhusad riskiennetusmeetmed, nagu ELi ja riiklikus seadusandluses on ette nähtud, ning austataks samas töötajate õigusi. Rõhutame, et nn uue põlvkonna töid tegevad töötajad väärivad uute tingimustega kohandatud tervisekaitset ja ohutust, näiteks stressi, läbipõlemise ning luu- ja lihaskonna haiguste vastu. Samuti tahame kasutada töökohtade digitaliseerimisel tekkinud võimalust luua turvaline ja paindlik tööajakorraldus, et parandada töö ja eraelu ühitamist.

3.2 Võrdsed võimalused

Meil on kindel soov suurendada ELi tööturu kaasavust ja seetõttu toetame meetmeid, mille abil sulgeda lüngad töökohal toimuva diskrimineerimise vastastes liidu õigusaktides, eelkõige puuetega inimeste suhtes. Peale selle soovime, et viivitamatult rakendataks nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

ERP fraktsioon toetab kindlalt meeste ja naiste täielikku võrdõiguslikkust palkade ja pensionide ning samuti karjääri valdkonnas igas liikmesriigis. Nõuame sihtotstarbelisi meetmeid naiste tööhõive suurendamiseks, et visalt 11,5 % juures püsivat soolist tööhõivelõhet vähendada ning et naiste pädevuse ja oskuste potentsiaali tööturul täielikult rakendada.

3.3 Töötajate liikuvus

Liikuvus on ühtse turu konkurentsivõime allikas. Vaba liikumine kuulub ELi aluspõhimõtete hulka ja sellest ei ole võimalik taganeda. Seetõttu toetame töötajate vaba liikumist ning pooldame liikuvust, mida raamistavad selged ELi eeskirjad sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta. Samas ei või me lubada kuritarvitamist, pettust ega kehtivate ELi õigusaktide puudulikku jõustamist.

Kutsume liikmesriike üles tagama ELis võrdseid võimalusi. Nõuame tegevuskava koostamist praegustes eeskirjades leitud puuduste kõrvaldamiseks, seadusvastaste sotsiaalsete tavadega kaasneva sotsiaalse dumpingu vastu võitlemiseks ning tõhusa kontrolli jõustamiseks. Kutsume liikmesriike üles looma ühtset kontaktpunkti ja ühtset riiklikku veebisaiti, et pakkuda piirialatöötajatele teavet, nõuandeid ja abi teises liikmesriigis töötamisega kaasnevate maksu- ja sotsiaalkindlustusaspektide kohta.

Kuritarvitusi ja pettust õnnestub vältida ainult siis, kui EL ja riiklik seadusandja näevad ette koostööl põhineva tulemusliku, jõustatava ja asjakohase õigusraamistiku, kusjuures liikmesriigid peavad parandama kontrollimist ja tagama, et see oleks proportsionaalne, põhjendatud ja mittediskrimineeriv. Õigustatud ja õiguspärast pettusevastast võitlust ei tohi aga kasutada ettekäändeks, mis lubab kahtluse alla seada aluslepingute sätteid, sealhulgas isikute ja teenuste vaba liikumise põhimõtet, mille kohaselt teise liikmesriigi kodanikke tuleb kohelda vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdselt.

Kiidame heaks komisjoni kava teha kindlaks ja lahendada puudused minimaalse sotsiaalkindlustuse õiguse kooskõlastamisel kogu ELis, kohandades selleks määrust 883/2004 ja rakendusmäärust 987/2009 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Peame vältima sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamist käsitlevate õigusaktide kasutamist ebaõiglase konkurentsi vahendina.

Töötajate lähetamise direktiivi rakendamisega on endiselt probleeme. Sellega seoses ja kuritarvituste vältimiseks nõuame töötajate lähetamist käsitleva jõustamisdirektiivi õigeaegset rakendamist liikmesriikides ning seejärel rakendamise mõju analüüsimist. Komisjon on teatanud tööjõu liikuvuse paketi avaldamisest, mis hõlmab ka töötajate lähetamise direktiivi sihipärast muutmist. Rõhutame, et kui seda protsessi alustatakse, peaks see puudutama ainult vajalikke lahendamata punkte, et tagada töötajate õiglane kohtlemine ja ettevõtjate võrdsed võimalused. Muudetud direktiiv peab endiselt võimaldama teenuste osutamise vabadust. Kõik kavandatud meetmed peavad olema selged, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja õigustatud ning arvestama palkade kindlaksmääramise mehhanismi erinevustega liikmesriikides. Rangema kontrolli huvides, et kuritarvituste vastu võidelda ja neid vältida, nõuame vastutavate järelevalveteenistuste paremat piiriülest koostööd ning elektroonilist teabe- ja andmevahetust.

Mille eest me seisame

No result

Muu seotud teave

No result